Igivana teema, laenu võtmine KÜ-s. Tegelikult ei tohiks ju pangast laenu saada, kui KÕIK KÜ liikmed ei ole hääletanud laenu poolt, sest see on otsene märk, et kõik ei ole võimelised laenuosa tasuma, aga ikkagi vormistatakse laenud ainult üldkoosoleku otsusena ära. Nüüd kuulsin, et lõpuks pidi jõustuma mingi pankadele kohustuslik määrus, et tuleb rohkem kontrollida majade tegelikku võimalusi neid laene tagasi maksta, kas keegi teab sellest uuendusest?

Küsimus on ajendatud sellest, et seaduse järgi tohib kõikidelt nõuda lisamakseid ainult maja eksluatatsiooniks hädavalike remonditööde jaoks, mitte luksusremontideks, aga seda seadust ei rakendata kuskil, jäädakse ikka ja jälle üldkoosoleku otsuse taha pidama. Lõputu ring, millest seepärast tuleb ka lõputult rääkida.
Kas ja kuidas teil on õnnestunud MÕTTETUID laenuvõtmisi vältida oma ühistus? Jagage häid kogemusi.
Kuidas MÕTTETU laen üldse üles kerkib, seda teavad nähtavasti kõik: esimeestele pakutakse nn kliendileidmistasu, need omakorda siis avaldavad üldkoosolekul survet laenude poolt hääletamiseks. Ega ei näegi eriti palju võimalusi selle protsessi peatamiseks, kui et suurendada pankade kohustusi kliendi tausta uurimisel, et kaoks ära sellised situatsioonid, kus vähese korterite arvuga pensionäride majja ilmub nutikas esimees, kes kiiresti organiseerib suure laenu, mille kohta on ette nähe, et elanikud seda tasuda ei jõua.

las hääletavad rõõmsalt juhatuse iga ettepaneku peale...:))
Nii kaua kuni omad vitsad peksma hakkavad...
Paljudele neist ei saa isegi elementaarseid asju selgeks teha, miks on vaja korrektset paberimajandust, koosolekute protokollimist, põhikirja, aastaaruandeid, majandusaasta kava, head revisjoni, jne. jne. Nad ei saa paberimajandusest nagunii aru. Peaasi, et on keegi, kes vägesid juhatab.
Minule näiteks ei tulnud mitte sugugi üllatusena fakt, et Eesti Küte teeb nüüd alates septembrist kõikide ühistutega otselepingud ja lükkavad oma võlgnikud ka ühistu kaela ja ma hoiatasin juba paar aastat tagasi, et ei ole mõttekas iga 3-4 aasta tagant jälle uut laenu võtta, kuna nii võib suureneda võlgnike arv ja teised peavad teiste lollused kinni taguma.
Nii et mul kama kaks.

Oleneb KÜ põhikirjast, kuidas on määratletud hääletamine. Reeglina läheb ka laenuvõtmine jõusse kui üldkoosolekul hääletab 51% korteriomanike poolt. Pangad kontrollivad juba täna krt omanike makseid ja võlgnikke, kui majal suur võlasumma v palju regulaarseid võlgnikke, siis laenu ei saa.
Kuid miks keegi organiseerib laenusid ja tehtavaid töid, see keegi teenib sellest summast min. 10-15% selles see eesmärk ongi. Tuleb kontrollida kes osalevad enampakkumistes, reeglina need 3 osalejat on kõik omavahel seotud. Päästab see, kui sõltumatu komisjon (mitte liikmed) korraldab enampakkumise, kuid kes seda ikka teeb omast tahtest ja vabast ajast... ja kui võetakse kellegilt see nn. lisatulu, siis jäävad ära ka mõttetud tööd ja laenud.

nojah, aga,
Hinnang olukorrale on sul muidugi õige, aga ma ei saa pihta, mis lahenduse sa enda jaoks leidsid? müüd oma korteri ära? selles häda ongi, et sa oled korteriomandi kaudu seotud nende rumalate inimestega, kes millestki aru ei saa ja keda KASUTATAKSE ÄRA, et müüa majale teenus ja võtta kliendileidmistasu vahelt. Väga lihtne ja isegi läbipaistev skeem, aga seadus ei kaitse neid korteriomanikke, kes küll saavad aru ja tahaksid olla selliste laenude vastu, aga mida teha?
Muide, Küte võlgasid kaasa ei pane, aga võlgmnikud muidugi jäävad edaspidi ka ühistule võlgu, nii et olukord läheb ikka raskemaks.
Oleme nagu mingi Aafrika riik, kus müüakse kogukonnale väikelaenusid, mida kõik kood peavad maksma, kirjaoskamatud inimesed, kes maalisid lepingutele ristid alla. Ometi eestlased oskavad lugeda ja kirjutada, aga satuvad samasugusesse kollektiivsesse võlaorjusse, miks ometi?

lahenduse leidsin sellise, et käin nendest suure kaarega mööda ja lõpetasin kontakteerumise. Las pensionäridest "majandusanalüütikud" tegutsevad...
Aga selles suhtes on sul õigus, et seadus ei kaitse vähemust, vaid soosib enamust.

mina loodan leida olukorrale mingi lahenduse, loomulikult mitte delfist, aga mõtteid peab igal pool avaldamine, kes teab, kust midagi tarka võib kuulda. Esialgu planeerime teha oma maja kohta pangale sellise kirja, et meie, selle maja elanikud, protesteerime laenu andmise vastu meie majale, sest osa elanikke ei ole laenu võimelised maksma. Näis kas pank julgeb 12-korterilises majas laenu anda, kui neli inimest on protestikirjale alla kirjutanud. Majas on niisugune olukord, et kuna enamus kortereid on välja renditud, siis omanikud ei julge esimehele ära öelda ja kirjutavad alla, paar allkirja ka võltsitakse, arvame nii. Esimees on töötu noormees, eks ta loodab laenu- ja hankevahendusest endale vähemalt aastaks elatist saada.
Aga meie majas on just pensionärid rohkem mõistuse juures :)

mis asi on mõtetu luksremont? mille jaoks pank laenu annab teile
meil majas ka üks perekond arvas, et fassaadi soojustamine on luksus, et pole vaja ja piisab vaid üle värvimisest, aga nii kaugele nad ei kuulanudki, et oleks aru saanud, et soojustamisega võtame küll laenu, aga meie maja puhul ja arvestades sooja pakkujat, siis talvel kui hinnad tõusevad on meie maksed isegi lausa väiksemad kui võiks olla ja seda koos sooja hinna ja laenumaksega koos. ning jah meie maja võtab laenu natuke suuremal määral, et saaks ka trepikojad silmale ilusamaks tehtud ja enam ei sajaks krohvitükke laest alla, sanitaarremont nö, see lisandub siis. kas sinu silmis oleks ka see trepikodade remont luksus? kas sa ei leia, et korras maja puhul on ka korteri müümisel turuväärtus suurem kui laguneva maja puhul?

see on mul ka sugulaste korteri näol teada, nendel tehti soojustamine, ja maja küttearved olid talvel TÄPSELT SAMA SUURED, seega kasu ei midagi, aga kümneks aastaks tohutu laen kaelas. Muud remondid, mida arukamad inimesed sealgi majas nõudsid, jäid kõik tegemata sellise lolli vooderdamise pärast.
Sa ei leia Eestist niisugust tegijatki, et kõik oleks oleks õigesti tehtud, seda esiteks, teiseks on nüüd küllalt juttu olnud sellestki, et jälle müüdi inimestele õhku, see plastmassiga kivimaja vooderdamine on just niisugune asjatu õhumüümine, mis maja tegelikult eri soojendagi.

Meie 12-korteriga majas oleks vaja torustik uuendada, sinna peaksime oma raha korjama ja hoidma, aga nüüd on plastikumüüjad iga päev õues ja ega nad enne ei jäta, kui oma kauba meile kaela suruvad, esimees kirjutab kasvõi kõigi eest ise allkirjad, nii suur isu on endal vahetasu järgi :)

kas sugulasel omaniku järelvalve ja ehituse järelvalve ikka oli korraldatud? ehituse järelvalvet tellitakse mujalt firmast, mis ei ole seotud ei projekti koostajatega ega ka ehitusfirmaga.
meie andsime projekteerimisfirmale energiaauditi koostatud analüüsi ja soovitused, mida, mis moodi ja kui palju peab tegema, et saavutada sooja kokkuhoidu. olid välja toodud erinevad arvutused erineva kokkuhoiu saavutamiseks.meie ütlesime projekteerijale, millises määras sooja kokkuhoidu soovime. energiaauditit tegi TTÜ professor ja õppejõud.

see, et sinul tutvusringkonnas on sitad kogemused selle soojustamisega ei tähenda, et ainult paska korraldataksegi. kui seal olid arukamad inimesed, kes leidsid muud tööd olulisemad olevat, siis miks nad ei teinud siis ülejäänud lollikarjale seda selgeks? miks need arukad inimesed siis ei jälginud, et kõik saaks õigesti tehtud ja asjad õigesti aetud? minul seevastu on palju tuttavaid, kellel on kah majad soojustatud ja nende korterite sooja arve eelmisel talvel kolme toalise korteri eest oli 60-70Euri kõige külmemal ajal, minul 2 toalises oli 220 Euri samal kuul. kui asi on ikkagi õigesti tehtud, siis on sooja kokkuhoid.

kui sina ja ülejäänud majaelanikud aga leiate, et ei soovi soojustamist ja teid on üle 51% siis ei saa juhatuse esimees ainuisikuliselt mitte midagi otsustada. esiteks juba projektile kinnitused ja ehitusloa saamiseks on vaja 2 korda allkirju kirjutada ja need mõlemad lehed on lõpuks koos kõrvuti, kas sa arvad, et ehitusloa andjad on nii lambad ja ei saaks aru kui oleks mingeid allkirju võltsitud? ok vbla ei saa aru ja ei süvene kah, ei tea

aga kui teil korteriomanikega tekib mingi kahtlus sahkermahkeri osas, siis saate alati esitada n panka järelpärimise ja pretensiooni, kui avastate, et ohoo tellinguid hakatakse püsti panema ja te enamuses ei ole sellega nõud olnud või ei ole toimunud mingeid koosolekuid (1 koosolek: otsustatakse aasta tegevuskava - mida teha jne; 2 koosolek - projekti kinnitamine majaelanike poolt; 3 koosolek - ehituspakkumiste läbivaatamine ja ehitaja valimine ja majandusaasta eelarve muutmine ja pangale laenuga nõusoleku kinnituste andmineomani kepoolt ) ja peatada väljamaksed. pank ei maksa kogu summat korraga välja vaid üleandmis-vastuvõtu aktide alusel mille juurde käib ka tehtud töömahu arve.

Rahatu võiks jälgida ka küttehinna tõusu. Isegi puukütte hind on viimaste aastate jooksul kahekordistunud. Ehitusele võetakse veel järelvalve inspektor- lasi naabermaja soojustajatel 3 akent uuesti ümber teha. Kui rahatu üldkoosolekul aktiivselt osaleb, saab ta koos toetusgrupiga iga ettepaneku põhja lasta. Üldkoosoleku saab vist kokku kutsuda 1/10 ühistu liikmetest.

selles asi ongi, et kui 12-korterilises on pooled välja üüritud ja omanikud seega tantsivad esimehe pilli järgi, siis läheb tasakaal ära. Ka meie maja maksuvõime pole selline, et saad veel seitse järelevalvajat palgata, seda ma siin arutlengi, et seadus on üks, aga praktika on teistsugune, et seadust ei annagi rakendada, eluvõõras seadus on. Riigile on ka olemas järelevalveorganid, aga ühistutele näed ei ole :)
Sugulane elab pealinna keskel suures majas, loomulikult olid palgatud konsultandid ja nõustajad ja ka järelevaatajad, aga kes neid palkas? ikka seesama tegevdirektor, kes otsis tegijafirma ja kes oli ise huvitatud... loomulikult mitte töö kvaliteedist, sest tema ei olegi selle maja inimene, palgaline on, pakutud korteriühistute liidu poolt.

Koll, kas sinu meelest küttehinna tõus õigustab ebamajanduslikke otsuseid? Ei peaks paanikat tekitama, justnimelt kõikide hindade, sh ka laenuprotsentide tõus peaks meid hoopis rohkem valivaks tegema, mitte paanikas raha kiiresti kõigile tahtjatele laiali jagama.

Oleneb KÜ põhikirjast, kuidas on määratletud hääletamine. Reeglina läheb ka laenuvõtmine jõusse kui üldkoosolekul hääletab 51% korteriomanike poolt. Pangad kontrollivad juba täna krt omanike makseid ja võlgnikke, kui majal suur võlasumma v palju regulaarseid võlgnikke, siis laenu ei saa.
Kuid miks keegi organiseerib laenusid ja tehtavaid töid, see keegi teenib sellest summast min. 10-15% selles see eesmärk ongi. Tuleb kontrollida kes osalevad enampakkumistes, reeglina need 3 osalejat on kõik omavahel seotud. Päästab see, kui sõltumatu komisjon (mitte liikmed) korraldab enampakkumise, kuid kes seda ikka teeb omast tahtest ja vabast ajast... ja kui võetakse kellegilt see nn. lisatulu, siis jäävad ära ka mõttetud tööd ja laenud.


Lugege kohtulahendit ja siis näete, et otsustavad KÕIK ühistu liikmed, mitte mingisugune suvaline põhikirjas olev %.

Samas aga pea luksuslikuks selliseid laenusid, millega soojustatakse maja ja kütte summa kuus väheneb - eelmisel aastal sama suurusega korterites ligi 30% - selle nimel tasub küll laen võtta ja maja korda teha.

ohoo,
anna viide sellisele kohtulahendile, oleksin väga tänulik!
Nii peakski ju olema, et KÕIK peavad olema laenuga nõus, aga mitte keegi teine või kolmas ei tohi otsustada minu eest minu laenuga koormamist.

ohoo Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lugege kohtulahendit ja siis näete, et otsustavad
> KÕIK ühistu liikmed, mitte mingisugune suvaline
> põhikirjas olev %.
>


millal selline seadus jõustus?

seadusena seda ei ole, aga kusagil määruste tasandil võib-olla midagi on, just pankade töös, sest pangad ju peavad kontrollima kõikide laenuvõtjate maksuvõimelisust. Kui ikka praeguste pensionide juures pisike pensionäride maja äkki koormatakse suure laenuga, on ilmselgelt mängus mingi varitehing.

Kui on olemas vastav kohtupretsedent, siis seda saab ka vaadata kui situatsiooni tõlgendamise suunist uutes kohtuotsustes

tõlgendamise õigsuse peale meie loodamegi, kui teeme protestikirja otse pangale. Jah me oleme oma majas vähemuses, aga me lihtsalt tahame pangale tõestada, et see maja ei ole võimeline laenu tagasi maksma, et tegu on maksuvõime analüüsi puudumisega maja sees ja ebaõige tegelikkuse näitamisega pangataotlustes, pank ei tohi jätta niisugust märguannet tähelepanuta. Peame muidugi edasi kontrollima, et meie kiri pangale ei kaoks laenumüüja prügikasti :) Pank on ka kõvasti huvitatud oma laenu andmisest, kõik on huvitatud, et raha liiguks ja inimestel TEKIKS UUSI KOHUSTUSI nii pankade ees kui ka TEENUSTE OSTMISEL, et majandus läheks käima. Kui selle nimel tõstetakse tänavale tuhandeid väikemajade elanikke, keda see huvitab. Suurtes majades jaguneb laen ikkagi kergemalt, aga väikestes tõmbab paari aastaga hinge kinni.

Laen otsustatakse üldkoosolekul häälteenamusega, mingit kõigi liikmete nõusolekut pole enam vaja.Hiljuti oli meie kandis juhtum, kus üks korteriomnik ei olnud laenuvõtmisega nõus(see tõi korteile koormis 27 krooni ruutmeetrilt kuus)
ning jättis oma laenuosa maksmata, kuid ühistu andis asja kohtusse ja nüüd peab kohtutäitur tema palgast selle kinni(töötasu arestitud)
ootasin huviga kohtuotsust, et kas tõesti ei pea maksma-nii olevat advokaat korteriomanikule väitnud, kuid korteriomanik kaotas protsessi.

kui 51% on nõus,siis karju või appi või roni puu otsa,midagi pole teha ,ka teistel tuleb maksta,maksta nagu lõpnut peni.Aitab ainult kohtusse pöördumine,aga kas see ka päästab,ei tea. Ise olen kena kopika advokaatidele ja juristidele andnud selles samas küsimuses,aga ei midagi, maksa.Pangalaenud ja muud kulud on juba nii suured,et korteri hinnadki on selle tõttu kõvasti langenud,müü või poole hinnaga ära. Ainuke jõud on enne hääletamist koosolekutel osaleda ja kõva lärmi teha,kõik sõltub teie maja elanikest endist.

Pangale kirja kirjutamine ei ole hea mõte. Pank annab laenu nagunii kui on üldkoosoleku optsus ja vähemalt 51% on sellega nõus olnud. Teie kirja tõttu antakse teile laen lihtsalt oluliselt suurema intressiga kui tavaliselt. Kannatate ikka ise.
Teie ainus võimalus on osaleda koosolekul ja enamus inimesi oma seisukohaga nõustuma keelitada, et 51%kokku ei saaks.

see, et kõik liikmed peavad laenuga nõus olema(ja allkirja andma), oli väga ammu; kui meie ühistu laenu võttis(ligi 3 aastat tagasi) siis see juba ei kehtinud ning laen otsustati lihtsalt hääleteenamusega.Nüüd mingeid allkirju vaja ei ole, piisab üldkoosoleku otsusest.

mõned võimalused on, näiteks üldkoosoleku otsus kohtus kiiresti vaidlustada, siis pank ei tohi vähemalt niikaua laenu vormistada, kui kohus asja läbi on vaadanud, nii saab ikkagi asja edasi lükata. Kasu toob ka see, kui jätta oma korteri maksed pikemat aega maksmata, et oleks suurem võlg. Kui osa korteriomanikke seda omavahel veel kooskõlastavad, saab laenu võtmist takistada, aga tegutsema peab väga läbimõeldult ja ikka mingi grupiga, sest kui ainult üks korter on võlas, on see liiga väike protsent, et laenu takistada.

Pangale kirjutada on siiski mõtet. Üldkoosolek võis küll otsuse teha ja 51 % inimesi võivad olla laenuga nõus, aga kui teised 49% ei suuda laenumakseid tasuda, ei ole üldkoosoleku otsus ikkagi REAALSELT läbi kaalutud, sest see maja kokku ei ole võimeline laenu tagastama, mida oligi vaja tõestada.

Lisan veel, et üldkoosolekul peab olema kohal 51% liikmetest, ning ülejäänud punktid otsustatakse lihthäälteenamusega.Nt.12 korteriga majast peab olema kohal 7 liiget ning 4 häälega saab juba otsuse vastu võtta.
Käige koosolekutel, olge aktiivsed, võtke arutlustest osa ja hääletage vastu, kui otsus pole teile vastuvõetav-see on ainus tee midagi saavutada.

mul ei ole enam kavaski oma aega raisata ning jäärapäistele vanainimestele midagi selgitada ega ka koosoolekutel osaleda, kus sõjakad tädid oma tahtmise pealesurumiseks „pronksööd“ korraldavad. Nemad on suuremad ehitusgurud, kui kõik Eesti ehitajad kokku ja teavad oma majandamisoskustes täpselt, kes, mis, kus ja kuidas ja seda kõike koos oma „varijuhatusega“..:))) Eks seda näeb tulevikus, kas korterite uste taga kogutud allkirjad kasutati ära uue laenu võtmiseks või millekski muuks...Las nüüd nutavad, et kütte liiga hiline sisselülitamine on toonud nii mõnegi korterisse hallituse ja vaja.....uut laenu.... maja sissemähkimiseks...
Mul lõbus seda tsirkust kõrvalt jälgida.

Sinu postituses on üks väga kahtlustäratav väide - nagu oleksid vanurid need, kes pooldavad kivimajade plastikusse mähkimist. Saad Sa tõesti tuua siia konkreetse näite? See oleks avastus :) Niipalju kui mina üle keskea inimestega sel teemal olen vestelnud, on kõik olnud seisukohal, et niisugust mõttetust saavad ainult noored tulipead heaks arvata :) Vanad inimesed mäletavad veel, millistest materjalidest head majad ehitatud on.

ei ole mõtet. REAALSelt maksavad siis 51% kinni ka selle 49% võla (loomulikult kõrgema intressiga nagu eelpool mainitud). Peale seda kui see on kinni makstud, sundvõõrandatakse nende 49% korterid... loe seadust ja mõtle oma peaga...

> Pangale kirjutada
> on siiski mõtet. Üldkoosolek võis küll otsuse teha
> ja 51 % inimesi võivad olla laenuga nõus, aga kui
> teised 49% ei suuda laenumakseid tasuda, ei ole ü
> ldkoosoleku otsus ikkagi REAALSELT läbi kaalutud,
> sest see maja kokku ei ole võimeline laenu tagasta
> ma, mida oligi vaja tõestada.

to 11.55
Noored ei püsi meie majas.

Kust see info tuleb, kui palju saab laenu organiseerija.