Ootaks kogemusi naistelt, kes on vabatahtlikult vanemlikest õigustest loobunud ja kuidas elate peale sellist otsust? On siis kuidagi hingel kergem?

Lõpeta ükskord see haige iba ajamine. Üritad rekordit püstitada eriti nõmedate postituste sadade kaupa postitamisega või? Mine ravile ja jäta foorum rahule, või postita vähemalt ühe nime alt, et teaks mitte avada sinu jampsimist ja ei peaks pidevalt sinu haiget pläma lugema.

Sa ikka tead, et ravil pole mõju , sest haiguse põhjus jääb samaks ja kas sa eelmine oled üks naistest, kes on oma lastest loobunud? Kui ei siis ei ole vaja pläma ajada.Iga inimese elu on tema enda asi ikka.Kas ta elab oma lastega või mitte , siis see on samuti naise enda asi.Mõni ei ole isegi võimeline lapsi kasvatama ja ei tahagi.Sellega rikub naine oma närvikava veelgi.

Sa tead väga hästi, mis on parim " ravim" .