kohtutäiturilt tuli täitmisteade võlgnikule ehk mulle , st. ma saan 30 päeva jooksul vabatahtlikult võla tasuda oma lahutatud abikaasale. võla sissenõudmiseks on lahutatud abikaasal kohtuotsus, aga kuna ka tema on mulle võlgu, kuid mina ei ole veel kohtus omakorda tema vastu midagi algatanud, siis kas on nii , et kui ma annan samas asjas asja kohtusse, siis kas pean seda jõudma teha enne 30 päeva ja kas sellisel juhul peatub kohtutäituri poolt edasine tegevus, kuni selgub mida otsustab kohus? või pean mina igal juhul kõigepealt oma võla tasuma ja siis kohtu kaudu tagasi nõudma selle osa, mis mina pidin tasuma. antud juhul on lahutatud abikaasa mulle rohkem võlgu kui mina talle. juhul kui kohus asja menetlusse võtab ikka.

kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ja 30 päeva jooksul ei jõua sa mingit otsust saada. isegi seda mitte, kas kohus sinu kaebust üldse hakkab arutama. Seega maksa oma võlg ära. Mitte midagi ei peatu ega lükku edasi, isegi kui annad mingi omapoolse nõude kohtusse.

Imelik inimene, mida sa siiani siis vahtinud oled, kui tead, et kohus on sinult mingi võla välja mõistnud.

minult võlga asja kasutamise eest aga faktiliselt kasutas tema seda asja ja rikkus lõplikult ära ka, nii et mina seda enam kasutada ei saa. ja mina pean ilmselgelt asja nüüd parandama, et saaks kasutada. ja see on kümme korda kallim kui minu võlg talle. tasaarveldamise kohta tahtsin talle kirja saata, aga pole kuskile ... sest ta ei ole avaldanud oma uut aadressi peale lahkukolimist. ja tööl ta ei käi.

Oleneb, millal on teie nõue tekkinud. Kirjeldusest jääb mulje, et jutt käib täpselt samast situatsioonist (asja kasutamine), mida juba kord kohtus arutatud. Kui üks kohtumenetlus on läbi, lahend jõustunud ning täituri kätte jõudnud, siis on selge, et kuskil on juba hiljaks jäädud ning oleks tulnud varem reageerida.

Kui nõue on tasaarvestatud, saab võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtulahendi puhul saab selliseid vastuväiteid esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Saan aru, et vastaspoolele ei ole tasaarvestuse avaldust tehtud. Tema kontaktid saab kohtutäituri käest, samuti on need kindlasti olemas kohtuotsuses.

Hagi esitamisel on võimalik esitada taotlus hagi tagamiseks ning taotleda sellest täitemenetluse peatamist. See lahendatakse juba järgmisel tööpäeval.

aga kui teine pool ei soovi tasaarveldust vaid soovib võlgnikult ainult raha! mis siis saab? kas tasaarveldus ei "sobi" kuna see "sobib" vaid vastastikusel kokkuleppel või peab teine pool siis võlgniku kohtusse andma, kui ikka oma raha soovib, mitte tasaarveldust

ulrika Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> aga kui teine pool ei soovi tasaarveldust vaid soo
> vib võlgnikult ainult raha! mis siis saab? kas ta
> saarveldus ei "sobi" kuna see "sobib" vaid vast
> astikusel kokkuleppel või peab teine pool siis võ
> lgniku kohtusse andma, kui ikka oma raha soovib, m
> itte tasaarveldust

Tasaarveldust saab teha poolte kokkuleppel. kui teine pool ei ole nõus, siis kokkulepet ju ei ole. Mis kohtusse andmisest sa räägid, kui eelnevalt kirjutad, et kohtuotsus on juba täituri käes?

viimane pani pange.on selgelt öeldud
Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. See on tasaarvestaja subjektiivne õigus, mille teostamiseks piisab vaid tahteavalduse tegemisest teisele poolele, st teise poole nõusolekut ei ole vaja, lõpetamaks omavahelised vastastikused nõuded. Riigikohus on lisanud (lahendis nr 3-2-1-81-00), et juhul, kui teine pool leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus õigus teha tasaarvestust, saab ta oma õigusi kaitsta, esitades tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi.

Võlaõigusseadusest tuleneb üheselt, et tasaarvestus ei ole leping, vaid seda saab teostada isik ühepoolse tahteavalduse kaudu.