Tunnen huvi, kes teab midagi sellisest asjast. Kui üks teeb testamendi teise kasuks ja pärandaja soovib näiteks mingi osa, ütleme 10-15% turuhinnast võetuna rahas kätte saada, ütleme notari juure teatud kohustuste ehk tingimuste seadmisega lisalepinguga (ei tea, kuidas õige nimi on). No ütleme, et pärandi väärtus on 100 000 eurot, siis pärandaja sooviks mingi 12 000 sellest omale eluajal kätte saada, ehk kohe peale lepingu sõlmimist.
Küsin seda, et kas see on tavaline asi sellistel testamentide ja pärandamiste juures või pigem mitte?
Ma enne polnud kuulnud, nüüd kuulsin, sellepärast uurin.

ei selline klausel pärandamise juurde küll ei käi. KUi tahad raha, siis müü oma hurtsik maha ja saadki raha

Kui pärandaja soovib osa endale jätta, siis tuleb vähem pärandada. See vajalik summa endale alles jätta, mitte teisele pärandada.

uu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui pärandaja soovib osa endale jätta, siis tuleb
> vähem pärandada. See vajalik summa endale alles jä
> tta, mitte teisele pärandada.

Hei, jutt on pärandamisest. Mismoodi ta seda peale surma endale jätab? Pärida saab ju peale pärandaja surma.... Või mis ta sellega peale surma küll tegema võiks hakata??

Mina saan aru, et see pärandaja tahab nö. pärandi eest ettemaksu saada. See peaks küll päris loll olema, kes selliste tingimustega nõus on. Pärandaja saab oma raha kätte ja teeb uue testamendi järgmisele lollikesele, kes jälle maksma on nõus. Testamente võib ju uusi teha kuni surmani, kasvõi igapäev uus.

Eriti segane jutt. Momendil on raha pärandaja käes, tehku sellega mida tahes, otsustagu ära, palju pärandab kellelegi, pärijad saavad vara peale pärandaja surma. Eks seda testamenti saab ka muuta, uue teha enne surma.

Ma ei öelnud, et rahaga on tegemist, tegemist on kinnistuga, millest pärandaja jah soovib ettemaksu oma % oma eluajal endale reaalselt kätte saada ja et need, kellele ta testamendi teeb, selle temale ka maksaksid. Et pärandaja saaks no ütleme oma elukvaliteeti parandada, mida ta ammu pole teha saanud/eakas inimene) ja minu küsimus oli selles, et kas see on selline tavapärane asi tänapäeval või see on tavatu olukord, mida eriti ei tehta? Tegemist ei ole vanemate ja laste suhtega. Kaugelmalt sugulastega on tegemist.

eks nõuda võib ju kõike, aga potentsiaalsete pärijate jaoks on tegemist väga kahtlase väärtusega tehinguga, sest nagu ütlesin, pärandaja võib hommepäev uue testamendi teha, mitte mingid ettemaksud ei võta temalt õigust oma viimast tahet muuta nii palju kui soovib. Keegi pakub rohkem ja ongi eelmised nö. pärijad oma saagist ilma.
Ei oska öelda, kas seaduslikult selline tehing üldse võimalikki oleks testamenti kirja panna, sugulus ei mängi siin mitte mingit rolli, oma vara võib inimene pärandada kellele iganes soovib. Eks peate notarilt küsima, kas sellist punkti üldse testamenti panna saab. Aga selles olen küll kindel, et pärandajal uue testamendi tegemist kellelegi teisele see küll ei keela.

Ilmselt oleks asi siis selline usalduse põhine. Need, kes teda tunnevad, ei ole nagu põhjust teda ebaõigluses kahtlustada. Samas, kui inimene teeb kokkuleppe ja on täie mõistuse juures, siis kui peaks dementseks muutuma ja teeb uue testamendi või hakkab siis meeltesegaduses asju ette kujutama, kas siis dementne saab seda iga kell igas olekus lihtsalt muuta ja teha. Kui ta pole enam nö täie mõistuse juures, mida testamendi tegemisel ju mainitakse?

Müün oma eluajal pärandi jupikaupa maha, aga elan ikka seal sees. Pärast surma ei ole enam midagi päridagi.
Nutikas inimene!
Aga kui leidub lollikesi, siis lasku käia!

u. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ilmselt oleks asi siis selline usalduse põhine. N
> eed, kes teda tunnevad, ei ole nagu põhjust teda
> ebaõigluses kahtlustada. Samas, kui inimene teeb k
> okkuleppe ja on täie mõistuse juures, siis kui pea
> ks dementseks muutuma ja teeb uue testamendi või h
> akkab siis meeltesegaduses asju ette kujutama, kas
> siis dementne saab seda iga kell igas olekus liht
> salt muuta ja teha. Kui ta pole enam nö täie mõis
> tuse juures, mida testamendi tegemisel ju mainitak
> se?

Teovõimetuks (dementseks) tunnistab inimese kohus, aga ammu enne seda, kui sugulastel on võimalik üldse hakata seda taotlema, jõuab selline vanur korda saata mida iganes. Leiab tänavalt mõne lobeda jutuga "sõbranna" ja ongi teie pärand läinud. Niikaua kuni teda pole teovõimetuks tunnistatud, võib inimene teha kõiki tehinguid mida soovib, kaasaarvatud testament jms.
Veelkord, mina oleks nende sugulaste asemel küll väga ettevaatlik sellise kaubaga nõustumisel.

Pangu siis testamenti klausel et vara läheb kohe üle aga klausliga, et inimene võib oma eluaja edasi elada ja et saab teatud summa päranduse saajatelt ette sama pärandi seisundi parandamiseks. Juhul kui pärandi saaja sellega nõus pole, ei ole ka hilisem testamendi teostumine võimalik.

kooli Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pangu siis testamenti klausel et vara läheb kohe ü
> le aga klausliga, et inimene võib oma eluaja edasi
> elada ja et saab teatud summa päranduse saajatelt
> ette sama pärandi seisundi parandamiseks. Juhul k
> ui pärandi saaja sellega nõus pole, ei ole ka hil
> isem testamendi teostumine võimalik.

See ei ole testament vaid kinkeleping. Pärand on ainult see, mis läheb üle pärandaja surma korral. Kinkelepingusse võib panna klausli, et kinkija saab sees elada surmani. Või kui tahetakse kindalsti raha saada, siis on tegemist hoopis müügiga.

Ma arvan, et võtke ühendust mõne notariga, kes teeb teile selgeks, mis üldse on võimalik ja millised ohud ühe või teise tehingu puhul kumbalegi poolele on.

Testamendi juures selliseid tingimusi väga tihti ette ei tule, kuid selliseid asju saab reguleerida pärimislepingu ja selle lisakokkulepete ning vajadusel ka erinevate märgetega kinnistusregistris. Paremat (ja tasuta) nõu oskab sulle selles asjas anda notar.

Kui pärija ei usalda pärandajat, siis saab selle 10%-lise ettemaksu vormistada laenuna.

saab teha nii, et n.ö. tulevane pärija annab pärandajale laenu ning tagatiseks seatakse sellele kinnistule hüpoteek.