vanaema elab oma pojaga koos korteris. vanaema kinkis selle korteri notaris oma pojapojale ja lepingus oli kirjas, et vanaema tohib seal korteris elada surmani. vanaema suri ära. pojapoeg on elanud seal korteris algul koos vanaemaga, hiljem ilma vanaemata, üle kahe aasta. mõlemad pojapojad on selle poja lapsed, kes elab samuti seal korteris siiani. pojapojal on seni suuline kokkulepe oma vennaga , et korter müüakse kunagi ära ja rahad jagatakse nii nagu siis võimalik on. vahepeal on vennal tulnud mõte, et tema tahaks ka saada korteri kaasomanikuks. küsimus 1. sellisel juhul kui korter müüakse, siis seni sees elanud pojapoeg ei pea müügilt maksma tulumaksu, sest see on olnud tema alaline elukoht, tema vend aga peab ? seega oleks mõistlik korter müüa sellel pojapojal, kelle oma see korter on ja siis ei ole mingit tulumaksu maksmist. pärast jagatakse rahad nii nagu algselt oli mõeldud.
aga suur probleem on nüüd selle korteris seni elanud isaga ehk vanaema pojaga. tema on padujoodik ja sellest tulenevalt raske puudega isik. kui korteril müügiks on korteril üks omanik, kas temal on kohustus muretseda isale uus elamispind? kas isa saab nõuda, et kui ta seni on kasutanud 2 tuba, et ka uus elamispind peab olema vähemalt 2-toaline? kas ta saab nõuda, et ka asukoht peab olema sama, st. kui praegu kesklinn, siis ka uus korter peab olema samas piirkonnas? kas isa saab seda nõuda AINULT kohtu kaudu? kuna tal kohtusse andmiseks raha pole, siis oleks selle koha pealt nagu muretu? isa ei leia, et temal on alkoholiga probleeme, ta ei ole nõus minema hooldekodusse ega alkoravile. samas joob iga päev ja suitsetab öösiti voodis. isa ei ole veel pensioniealine, kuid liikumispuude ja muu puude pärast , ei ole võimeline mitte mingit tööd tegema. ja ta ei tahagi. sest praegu maksab samas elav pojapoeg kinni isa elektri, toasooja, osaliselt söögi. alkohol ja suits jõuavad isani viisil, mida poeg takistada ei saa. oleme uurinud, seaduse järgi ei saagi mitte midagi teha. ainult kohtu kaudu taotleda eestkosteõigust, aga ka siis jääb isale ikkagi piisav raha, et ennast alko ja suitsuga varustada. küsimus 2. kas isale uue elamispinna ostmine on ühe või mõlema poja ühine mure juhul, kui praegune korter kuulub endiselt ühele pojapojale. aga kui nad ikkagi sätivad korterile ühisomandi vormi? ühesõnaga tahame ajada asju nii et seadusega vastuollu ei läheks. kumbagi poega ei ole isa kasvatanud, lahutus toimus siis kui mõlemad pojad olid alles esimeses-teises klassis koolis. sealt algas ka nende eraldi elu. kõik nõuanded teretulnud

Kui korter niikuinii plaanitakse maha müüa, siis ma ei näe mingit mõtet enne müüki hakata seda ümber vormistama kaasomandiks (et pool ühele vennale ja pool teisele). See oleks ju mõttetu lisakulu (notaritasud jms). Jah, tulumaksu ei pea maksma kui korter oli enne müüki peamine elukoht. Nagu ma aru saan siis teine vend selles korteris ei elanud, seega peaks tema oma osa müügilt tõesti maksma tulumaksu (aga ainult ostu- ja müügihinna vahelt, mitte kogusummalt - aga kui ta ostab/saab oma osa 0 euroga siis muidugi tulebki maksta müügihinnalt).
Kui isa on tõesti sügava puudega ning iseenda ülalpidamisega hakkama ei saa, siis peavad mõlemad lapsed teda võrdselt toetama (kas annavad raha, maksavad hooldekoduarve, võtavad oma juurde elama vmt), aga kohustust isale samaväärset elamispinda asemele anda küll pole.

tänud kommentaari eest. lapsed on nõus maksma hooldekodu arve, sest raha anda ei saa, kuna isa joob selle kohe kähku maha ju ja enda juurde elama ka võtta ei taha, sest isa joomine ja lõputu öösel voodis suitsetamine on ohtlik tegevus kaaselanikele. aga kogu konks on selles, et isa EI OLE NÕUS välja kolima ega ennast hooldekodusse laskma panna. pidurdab kogu protsessi, kaasa arvatud korteri müügiks ettevalmistamine. juba lubas ennast üles puua kui ta peab sealt välja minema. seda pattu ei taha mitte keegi pereliikmetest enda peale elu lõpuni jätta.

ei poo sellised ennast, need kellest seda tõesti karta võiks, ei need tule seda kuhugi kuulutama.
Mis jutt see üldse on, et tema ei ole nõus välja kolima - korter ei kuulu temale. Müüge korter maha ja las siis kohtutäitur tõstab ta välja, kui muudmoodi ei saa. Muidugi on tal väga mugav niimoodi ennast nunnutada lasta ja lolle ähvardusi loopida. Tõesti, ainus mida ta nõuda saab, on ülalpidamine, kui ta tõesti täielikult töövõimetu ja abivajav on. Aga mismoodi seda ülalpidamist korraldatakse, seda ta küll enam ette kirjutada ei saa.Llapsed otsivad hooldekodu koha, maksavad selle eest ja ongi kohustus täidetud. Kui tema sinna minna ei soovi, elagu kuuse all. See pole enam kellegi asi. Lapsed on omaltpoolt oma kohustuse täitnud ja talle elukoha ja ülalpidamise võimaldanud. Ei käi need asjad nii, et joodik kirjutab kõigile ette, kuidas teda teenindama ja poputama peab. Ei pea.

korterit ei saa ju müüa, kui too seal on. mitte keegi ei osta korterit, kui näevad milline elanik seal praegu elab. kohtutäitur võib tõsta jah, aga see on siis meeletu aeg jälle kaotatud. samas isa on raudpoltkindlalt ära maininud, et seal korteris surid tema isa ja ema ja vanaisa ja vanaema ja tema kavatseb samamoodi sealt ainult jalad ees minna. niikui kuulis et hakatakse müügiasju ajama, nii röökis nii et pidime kiirabi kutsuma, et saaks ta maha rahustada. tehti süst ja kui ärkas siis olid tal siuksed kuradid mööda seinu jooksmas. kutsusime jälle kiirabi. uurisime siis sots.osakonnast, et mida edasi teha. sealt öeldi, et ilma tema nõusolekuta ei saagi midagi teha. ja tema võib oma nõusoleku ka järgmisel päeval tagasi võtta. samas ei kujuta ette kui panna ta fakti ette, et sul on nüüd valida, kas uus kodu seal ja seal või hooldekodu, mille eest maksad ise palju sissetulek on , ja ülejäänud maksavad lapsed võrdselt. et mis siis saama hakkab. samas tundub et see kuri mutt pean olema mina, kes selle jutu talle räägib, sest tema pojad on nii hella südamega, et seda juttu nad rääkima küll ei lähe. mina juba vana inimene, mul kama. isal on ka vaimne puue, seega tõesti töövõimetuks tunnistatud. kahjuks joomise tagajärjel ja see enam ei ole tagasipööratav.

Kirjutad, et isal on ka vaimne puue. Kas selle abil ei saa teda nö sunniviisiliselt hooldekodusse panna? Tunnistan, et sellel teemal mul kogemused puuduvad ja nõu anda ei oska. Ilmselt sots.töötajad teavad ning väga võimalik, et ei saagi kedagi (isegi skisofreenikut) vastu tahtmist hooldekodusse panna. Sel juhul jääb üle vaid temaga "üürileping" lõpetada ja seadusi järgides ta sealt välja tõsta (kohtu abil kui vaja).