Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Õigusabi
abielulahutuse vormistamine
 
Naine 16. oktoober 2016, kl 11.25
Küsimus selline. Päevakorras abielulahutus. Kas abielu lahutamise vormistamuse kuupäev mängib mingit rolli vara jagamisel? Kas lahutada ära ja vara jagatakse ikka mingite seaduste järgi 50%\50% peale lahutuse jõustumist. Mida ja kuidas arvestakse pangas, kui on soov maja müüa (laenuga maja: laenutaotleja m + kaaslaenaja n). Kas on õigem müüa enne maja ja siis lahutada või oodata lahutusega, või ei muuda see asja?
 
ohhh 16. oktoober 2016, kl 15.34
Lahutamine ja vara jagamine on täiesti kaks erinevat asja. Võib vabalt lahutada ja vara üldse jagamata jätta. Vara jagamine võib toimuda ükskõik millal peale lahutust. Vara jagamise juures võib olla palju erinevaid nüansse, võimatu niimoodi vastata, kuidas just teil see jagamine toimuma saab.
 
vahe on selles 21. oktoober 2016, kl 13.43
enne lahutamist ei saa vara jagada (saab teha varalepingu). Lahutamisega pannakse paika kuupäev, millest alates ei ole enam ühisvara, vaid on lahusvara.
 
ohhh 21. oktoober 2016, kl 15.13
vahe on selles Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> enne lahutamist ei saa vara jagada (saab teha vara
> lepingu). Lahutamisega pannakse paika kuupäev, mil
> lest alates ei ole enam ühisvara, vaid on lahusvar
> a.

Ei ole nii. Lahutusega pannakse paika see kuupäev, millest hiljem soetatud vara ei ole enam ühisvara. Olemasolev ühisvara on edasi ühisvara, kuni see ametlikult (kohtus või notari juures) ära jagatakse. Lahutuse kuupäev iseenesest ei muuda olemasolevat ühisvara mitte kuidagi lahusvaraks.
 
johh 21. oktoober 2016, kl 15.23
ohhh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> vahe on selles Kirjutas:
> ----------------------
> ---------------------------------
> > enne lahuta
> mist ei saa vara jagada (saab teha vara
> > lepin
> gu). Lahutamisega pannakse paika kuupäev, mil
> >
> lest alates ei ole enam ühisvara, vaid on lahusva
> r
> > a.
>
> Ei ole nii. Lahutusega pannakse p
> aika see kuupäev, millest hiljem soetatud vara ei
> ole enam ühisvara. Olemasolev ühisvara on edasi üh
> isvara, kuni see ametlikult (kohtus või notari juu
> res) ära jagatakse. Lahutuse kuupäev iseenesest ei
> muuda olemasolevat ühisvara mitte kuidagi lahusva
> raks.

EI OLE nii ka!
Kui abielus inimesed lähevad ja vormistavad oma varasuhte ära, nii et neile ühisvara ei jää ja juurde tekkivvara on kummagi lahusvara siis neil ei ole midagi jagada ka. Samuti saab vormistada lahusvaraks senini ühisvarana kirjas olnud vaea
 
ohhh 21. oktoober 2016, kl 20.23
johh Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> EI OLE nii ka!
> Kui abielu
> s inimesed lähevad ja vormistavad oma varasuhte ä
> ra, nii et neile ühisvara ei jää ja juurde tekkiv
> vara on kummagi lahusvara siis neil ei ole midagi
> jagada ka. Samuti saab vormistada lahusvaraks se
> nini ühisvarana kirjas olnud vaea

Mis minu vastuses vale oli? Väidad, et lahutuse vormistamise kuupäevast on senini ühisvara olnud vara plaksti lahusvara? Lihtsalt piisabki lahutuse vormistamisest ja ongi kohe ühisvara automaatselt jagatud ja lahutuse kuupäevast alates lahusvara. Milleks sellist lollust rääkida...
 
Naine 21. oktoober 2016, kl 22.02
Minu jaoks on lahutuse kuupäev siiski oluline. Olen sattunud eriliselt rumalasse laenulepingusse ja kui vara näiteks ei müüda, siis olen sellest laenust sõltuv. Ainus viis end kaitsta ongi olemasolev abieluleping. Kui partner tahab lahutada, on ta sunnitud kinnisvara müüma (l6peb ka laenuleping). Kui ei lahuta, on k6ik edasised tehingud samuti seotud. Tema soov on lahutada enne vara müümist, mida ma ei saa teha, sest sel juhul jään laenuga nii või naa seotuks. Niisiis on lahutuse kuupäeval siiski tähtsus, sest v6ib juhtuda, et kinnisvara müüakse alles mitme aasta pärast ja sel juhul on jagataval varal hind muutunud. Kas pole see mitte nii? Soov pole saada mingit tulu varalt, vaid m6jutada inimest laenu l6petama ja sellega seotult kinnisvara müüma.
 
ohhh 21. oktoober 2016, kl 23.21
veelkord, lahutuse kuupäeval ei ole laenulepingu ega ühisvara jagamise seisukohalt mitte mingit tähtsust. Lahutus iseenesest ei sunni mitte kedagi midagi müüma. Sellist asja nagu abieluleping ei ole olemas. On olemas lahusvara leping, ühisvara jagamise leping vms (mida sina mõtlesid, ei tea). Aga sa ei saa teist poolt sundida ühtki lepingut sõlmima, kui too seda ei soovi.
"Kui partner tahab lahutada, on ta sunnitud kinnisvara müüma (l6peb ka laenuleping)." Ka sellist asja ei ole olemas. Ei ole sunnitud. Lahutamine ja ühisvara jagamine-müümine jms. ei ole omavahel üldse seotud. Kui sa hakkad jonni ajama, siis on teisel poolel lihtne anda lahutuse nõue kohtusse ja kohus lahutab abielu ilma mingi sunduseta vara müüa, lepinguid lõpetada, sest need asjad ei ole omavahel seotud. Ja see kinnisvara võib tõesti seista aastaid müümata, lahutuse kuupäev ei mängi siin mitte mingit rolli.
Isegi kui sa nõuad, et lahutus peab toimuma koos vara jagamisega ja kohus tõesti jagab vara (määrab, et kinnisvara tuleb müüa) ka siis võib müük võtta aega mitmeid aastaid, sest kiirmüügi korral võib saadav summa laenusummat mitte katta ja pank ei anna selliseks müügiks nõusolekut.
 
Naine 22. oktoober 2016, kl 10.55
Pole kavas mingit jonni ajada lahutamise osas. Soov on astuda kõrvale kaaslaenaja staatusest. Kuna partner poleks laenu saanud ilma kaaslaenajata, siis tundub minule ülekohtune asjaolu, et pean olema seotud laenuga edasi. Seepärast näengi oluliseks koos soetatud vara müüa, et mõlemad saaks puhtalt lehelt edasi minna. Esitan siis uue küsimuse: " Kuidas saada priiks kaaslaenaja lepingust, kui laenutaotleja sissetulek ei võimalda olla üksi laenu taotleja?
 
ohhh 22. oktoober 2016, kl 12.48
Naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
Esitan siis uue küsimuse: " Kui
> das saada priiks kaaslaenaja lepingust, kui laenut
> aotleja sissetulek ei võimalda olla üksi laenu tao
> tleja?

Niisama lihtsalt ei saagi. Variandid ongi, kas laenu tagatiseks olev vara müüakse ja makstakse laen tagasi või laenu taotleja leiab uue kaaslaenaja.
Lihtsalt sa aru sellest, et abielu lahutamine ja suhted pangaga (laenulepingud) on täiesti erinevad asjad. Sinu probleemi ei lahenda isegi ühisvara jagamine, sest jagatakse nii vara kui võlad, ja kui pank ei nõustu sind kaaslaenaja staatusest vabastama, siis oled laenuga seotud nii ehk naa, kuni selle vara piisava hinnaga müümiseni. Ole abielus või lahutatud (ja lahutuse kuupäev on siin kõige tähtsusetum).
 
Naine 22. oktoober 2016, kl 13.29
Vara ja abielu ongi erinevad asjad. Kui inimesed käituks ausalt ja ainuisikulikku kasu teenimata (soovida vara, milleks neil puuduvad rahalised vahendid), siis poleks vaja juriste ja kohtuid. Inimene sai vara omanikuks sisuliselt kellegi arvelt, kellel nüüd lasub ka kohustus. Ausalt käitudes lõpetaks aus mees lahutust tahtes kõik abielu jooksul loodud olemasolevad rahalised kohustused partneriga. Kas pole see nii? Kuigi abieluleping ja vara on kaks iseasja, on neil emotsionaalne ja materiaalne väärtus, millest juhindutakse otsuste tegemisel. Pole vaid paber, kus kirjas paar rida sõnu. Külmaverelise juristi jaoks ilmselt küll.
 
Vast 22. oktoober 2016, kl 15.24
Naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pole kavas mingit jonni ajada lahutamise osas. Soo
> v on astuda kõrvale kaaslaenaja staatusest. Kuna p
> artner poleks laenu saanud ilma kaaslaenajata, sii
> s tundub minule ülekohtune asjaolu, et pean olema
> seotud laenuga edasi. Seepärast näengi oluliseks k
> oos soetatud vara müüa, et mõlemad saaks puhtalt l
> ehelt edasi minna. Esitan siis uue küsimuse: " Kui
> das saada priiks kaaslaenaja lepingust, kui laenut
> aotleja sissetulek ei võimalda olla üksi laenu tao
> tleja?

Kaaslaenaja staatusest saad priiks vaid siis kui laenu võtja teeb pangaga kokkuleppe ja leiab sinu asemele teise kaaslaenaja või saab panna midagi tagatiseks.

Sina ei saa nõuda, et mees müüks oma lahusvara, mille ta soetas enne teie abielu algust ja mille laenu kaaslaenaja sa oled.
 
ohhh 22. oktoober 2016, kl 16.59
Naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vara ja abielu ongi erinevad asjad. Kui inimesed k
> äituks ausalt ja ainuisikulikku kasu teenimata (so
> ovida vara, milleks neil puuduvad rahalised vahend
> id), siis poleks vaja juriste ja kohtuid. Inimene
> sai vara omanikuks sisuliselt kellegi arvelt, kell
> el nüüd lasub ka kohustus. Ausalt käitudes lõpetak
> s aus mees lahutust tahtes kõik abielu jooksul loo
> dud olemasolevad rahalised kohustused partneriga.
> Kas pole see nii? Kuigi abieluleping ja vara on ka
> ks iseasja, on neil emotsionaalne ja materiaalne v
> äärtus, millest juhindutakse otsuste tegemisel. Po
> le vaid paber, kus kirjas paar rida sõnu. Külmaver
> elise juristi jaoks ilmselt küll.

Sa paned praegu ühte patta emotsionaalse külje ja juriidilise külje. Paraku on nii, et maksab see, mis on ametlikult paberil ja sina võid oma emotsioonidest vahutada palju tahad, need ei maksa midagi, ei külmaverelise ega ka ühegi muu juristi jaoks. Igasuguste ametlike otsuste tegemisel ja vormistamisel juhindutakse sellest, mis on dokumentides. Ei pangas laenulepingu juures ega abielu lahutades ega vara jagades ei maksa sinu emotsioonid mitte punast krossigi. Loeb see, mis on paberites kirjas.

Kogu see kisa ausast mehest, kohustustest jne - sellele oleks tulnud mõelda ENNE selliste laenulepingute sõlmimist, nüüd on kaugelt liiga hilja. Lisaks veel see, et mees võib isegi tahta lepingut ümber teha, aga kui tema palk seda ei võimalda, siis ta lihtsalt ei saagi seda teha, lärma palju tahad. Veelkord, kinnisvara müük sellise hinnaga mis ka laenu kataks (ja võibolla ka mehel uue elamise võimaldaks muretseda), võib võtta aastaid.
 
:)) 22. oktoober 2016, kl 20.49
Kuigi abieluleping ja vara on kaks iseasja, on neil emotsionaalne ja materiaalne väärtus, millest juhindutakse otsuste tegemisel. Pole vaid paber, kus kirjas paar rida sõnu. Külmaverelise juristi jaoks ilmselt küll.
---------
Sel hetkel, kui sa lepinguid sõlmisid, olid need ilmselt sinu jaoks tõesti emotsionaalse väärtusega tehingud.
Nüüd, mil tahad lahutada, oma teed minna ja elu otsast alustada, pole su emotsioonidest midagi järel - tõesti ainult ametlikud dokumendid, millele oled ise alla kirjutanud.
Kõik edasine käibki vastavalt seadustele. Sellega võinuksid juba enne arvestada ja kõigi asjassepuutuvate seadustega tutvuda.

Jurist, kes lähtubki seadustest, pole külmavereline halvas mõttes:) Mida muud ta teha saakski, kui tahab üldse jurist olla? Kuidas ta muul moel saaks õigust mõista?
Selle külmaverelise juristi nõu oleksid võinud küsida ka enne lepingutele allkirja andmist.
 
Naine 22. oktoober 2016, kl 21.58
Otse loomulikult OLEKS v6inud k6ik enne kenasti järele uurida. Tagantjärele tarkureid jagub.

Seepärast siia teema tegingi. Abielud s6lmitakse taevas. Olgu kogu see jutt siin parajaks 6ppetunniks mulle ja järgmistele lepingus6lmijatele/lugejatele. Ja mis on asja iva- ära usalda kedagi.

Aga tänud kaasa vahutamast. Asi pole tegelikult nii hull nagu siin kirjas. Reaalne v6imalus selleks aga olemas.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!