Siin allpool oli teema kinkelepinguga maja kinkimine lapsele ja eestkostja mamipuleerimis võimalused pärast.
Näiteks,kui on korter,kus elavad mees,naine ja lapsed.Korter on mehe nimel ja ta maksab pangalaenu.Mees ja naine lähevad lahku,naine jääb lastega elama sellesse korterisse,sest üks laps alla kolme aasta vana ja tal pole enne võimalust endale elamispinda soetada kuni saab tööle minna.
Kas on võimalik kirjutada korter laste nimele ja nõuda isalt elatise asemel pangalaenu tasumist?(summa oleks väiksem,kui ametlik miinimum elatis kahele lapsele)
Isa sellise asjaga muidugi nõus ei ole,sest tema ei saavat siis uut pangalaenu.Ema,aga muretseb,et lastele jääks nende kodu alles ja pole üldse kindel,kas tal on võimalusi oma elamispinda soetada.Ikkagi kaks väikest last ja pole mitte esimeses nooruses.Mis emal üle jääb,pangalaenu on tasutud mõned aastad,müügist pool raha jääb küll talle ja lastele,aga selle eest ei soeta uut elamist.
Millised on võimalused,et lastele kodu alles jääks?
Ärge nüüd hakake sõimlema,ma ei kirjutanud endast.Ma ei tea mis põhjustel lahku mindi.Tunnen lihtsalt inimest,kes hoiab kahe käega peast kinni ja ei tea mis edasi saab.Kas kuuse alla minek koos lastega või peaks ise ära minema ja korteri koos lastega mehele ja tema uuele jätma,et lastel kodu oleks.Samas ei suuda ta lastest päevagi eemal olla,veel vähem kujutab ta ette,et peaks neist eemal elama.Mul siis tuli selline mõte,kui seda kinkelepingu lugu lugesin,et kas kohtu kaudu saaks elamist kirjutada laste nimele ja elatise asemel nõuda pangalaenu tasumist.

Saage juba ükskord aru, et mingit kinnisvara kellegi nimele KIRJUTAMIST ei ole olemas. Kinnisvara vahetab omanikku ostu-müügi, või kinkimise teel. Pärandamine ka loomulikult. Ja mina kohe mitte ei usu, et kohtuotsusega saab sundida kinnisvara kellelegi kinkida.

isa (omanik) võib kinkida korteri lapsele, kui ta tahab. või siis abikaasad kingivad, kui on abielus.
kui omanik ei taha kinkida, siis ta loomulikult ei pea.

said vast aru,mida teemaalgataja küsis,mis ärpled.Tunned mõnda terminit ja nüüd kole tark.Ja see mida sina usud või ei usu,ei huvita küll kedagi.Mine teemadesse,kus mõistust vaja pole,seal kõlbab tühi ärplemine ka...nt lolloklubi.
Teemaalgatajale:ma ei ole ka mingi teadja,aga on vast mingi selline sedaus,et naist ikka päris tänavale ajada ei saa,mees peab mingi pinna talle leidma,kui korterit müüa tahab.Loodan,et asi laheneb,kuigi meie eesli vabariigis ei ole üldse ime,kui laheneb naise ja laste kahjuks.Naine kes lastega kodus,pole tööl käinud ja sissetulekut ei oma,pole ju üldse inimene,kõik sel ajal soetatud vara mehe nimel ja mehe makstud.See et naine kodus rassib ja lapsi kasvatab,ei ole üldse mingi näitaja kahjuks.

to: oimavõinküll
Ja mida sinu postitusest teemaalgatajale kasu oli? Sinu jutt põhineb ju ainult sinu arvamusel. Teemalgataja ei räägi oma teemas tänavale tõstmises, vaid tema postituse läbiv teema on korteri lapse nimele KIRJUTAMISES. Aga sina, omaarust mõistusega kommenteerija, ei taipa sedagi, et see korter on suure tõenäosusega ühisvara, mitte mehe lahusvara. See, kelle nimel on korter ja kes maksab laenu, ei loe ühisvara puhul midagi.

Ja sina, oimavõinküll, vala oma kibestumist mujal välja.

mnjaa..keeruline lugu..nad peavad ikka ise kokkuleppele saama, kinkima ei saa ikka kedagi sundida..Lihtsalt süüdimatu mees. las naine paneb lihtsalt alimendid peale ja kogu lugu. Muidu mees lubab sees elada? huvitav kes kulud katab? Laenu, kommunaalid?
Olid nad abielus? Äkki ühisvara ikka?

Naine on tark kui enne mehele lahutust ei anna kui on oma tahtmise saanud, s.t. vara ära jagatud ja elatusrahad välja nõutud. See on ainus asi, mida vaja teha. Pärast sõda püssidega vehkimine ei vii kuhugi. Lahutusprotsessi on õigem alustada siis ikkagi vara jagamisest.