Kui Linnavalitsus on kinnitanud 1994. aastal, et erastamisele kuulunud objekt on selleks toiminguks kõlbulik (st ei ole panditud või ei kuulu kellelegi peale Eesti Vabariigi)ja erastamistehingud on edukalt sooritatud, kas siis on normaalne, et linn võiks heausklike omanike suhtes algatada hagi, milles süüdistab erastajaid alusetus rikastumises, kuna linnal oli endal puudujääke paberiajamises, st ei selgitatud täpselt välja, kas objektile leidub õigusjärgseid subjekte, kes oleksid omandireformi käigus pidanud saama õiguse maatüki ja hoone tagastamisele?
Kas heausksetelt üürnikelt saaks linn enda poolt tekitatud segaduse ja lohaka uurimise tõttu nõuda välja raha (alusetu rikastumise paragraafide alusel)? Või tõsta neid välja erastatud eluasemelt?

Linnavalitsus ei sa sind välja tõsta, vaid peab ise kompenseerima õigusjärsele omanikule hüvitise, kuna see oli LV viga.... kui just sa ei ole kuidagi LV petnud, mingeid paberied vm. varjanud.

nooh, esmajoones peaksid nad siiski asja välja nõudma. Nojah, seda nad jälle ei taha teha,s est siis teie vastaksite kahju hüvitamise nõudega (võrdle maa hindasid erastamis hetkel ja praegu), kuna oma tegevusega erastati teile maa ebaseaduslikult ja seetõttu ei saanud tol ajal soodsate hindadega osta jne

Kahjuks on mu teadmised omandireformi osas väga puudulikud ja ei oska kindlalt väita, kas neil üldse on õigust midagi nõuda või mitte.

§ 1027. Alusetu rikastumise mõiste

Isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

ehk siis alusetu rikastimise sätete alusel võib nõuda ainult õigusliku aluseta saadut, mitte mingeid muid asju. Teatud juhtudel saab ka raha nõuda, kui asja olemuse tõttu ei saa asja tagastada (nt asi on ära kasutatud)

kõige pealt mõtle, kes kellelt mida nõuab. Kui sa tahd, et nõuab linn, siis ei puutu sina asjasse. Kui tahad ise nõuda, siis kas linnalt või üürnikelt. siit foorumist sellele lahendust ei leia. Võid uurida õiguspärase ootuse ja õiguskindluse lahendeid.