Vanas Perekonnaseaduses oli küll selline paragrahv, olen ise lugenud. Kas keegi teab täpselt, kas see kehtib ka nüüd, et lahutuse korral on mehel kohustus ka üleval pidada oma alla 3-aastase lapse ema? Ja kuidas see praktikas kujuneb? Hea küll, et arvutatakse kulud kokku. Kas laste eest maksab siis ikka kumbki poole või maksabki mees iga lapse ja lisaks naise eest elatist täies mahus? Kas muudab midagi asjaolu, kui laps on hakanud juba käima lastesõimes? Nii on, kuid mul pole ikka veel tööd ja pole innukalt otsima ka hakanud, sest reaalselt on laps olnud rohkem kodus haige kui lastesõimes saanud käia.

On ikka. Kuigi abielus olevate isikute suhtes on see paragrahv suuresti deklaratiivse iseloomuga. Nimelt on ju kõik mehe poolt teenitu niikuinii ühisvarasse kuuluv ning vastavalt PkS § 17 lg 1 on mõlemal abikaasal võrdne õigus seda vara vallata, kasutada ja käsutada.

Ja senikehtiva Perekonnaseaduse § 22 lg 2 kohaselt on kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus ülalpidamist saada ka lahutatud abikaasal. Elatise suuruse arvestamise põhimõte on määratletud PkS §-s 23

ei ole 100% nii, et kõik mehe teenitu on abikaasade ühisvara. nt abieluvaralepinguga võib kõik mehe teenitu olla mehe vara. nii et PkS sätted alla 3.a. lapse ema ülalpidamise kohta on täitsa kohased.

Abieluvaralepinguid on meil (abielus inimeste üldarvuga võrreldes) sõlmitud suhteliselt vähe ning üldjuhul ei puuduta need abikaasade sissetuleku kui sellise jaotumist ning käsutamisõigust. Tüüpiline abieluvaraleping käsitleb üksnes registrivara. Samuti pole juttu olnud mingist 100%-ist [minu väljend oli "suuresti"]. Ka ei ole võimalik abieluvaralepinguga annulleerida PkS 4. peatükis toodud ülalpidamiskohustust.