Peale vanemate surma pärisime (lapsed ja venna laps,kuna vend tapeti)nende maa ja talu.Venna laps on lastekodus ja tema eestkostja on vald.Venna laps on 14a.Kuus aastat seisis talu tühjana,keegi ei tahtnud sinna minna,ei venna ega õe lapsed ega keegi meist.Kuid nüüd otsustas minu poeg seda talu korda teha ja elada seal.Peale selle õde tegi nõusoleku sisseregistreerimiseks ainult sel juhul,kui ta tahab oma osa ära müüa,siis mina(poja ema) pean talle koheselt välja maksma tema osa.Ja kui ma sellega nõus ei ole,siis poeg peab sealt välja kolima nädala jooksul.Kuna ka venna laps on pärija (kuid ta on alles 14.a. ja vald on eestkostja),siis - kas on õel õigus niisuguseid nõudmisi esitada?Kõik pärimisega seoses toiminguid ajasin mina,kulud olid kõik minu kanda.
Ette tänades!

no sorry aga mingid eriti toredad olete või, et lasete oma venna lapsel lastekodus elada???

Sinu poeg teeb maja korda. See võtab raha ja suurendab kinnisvara väärtust. Ja omanikuks jäävad ikka nii õde kui vennapoeg. Seega sinu poeg suurendab ka nende osade väärtust. Kui tahab seda maja endale kunagi, siis peaks ta nendelt välja ostma nende osa. Seega maksaks ta 2 korda. Suurendab kinnisvara väärtust ja siis kompenseerib selle suurema väärtuse alusel teistele pärijatele. Mõelge ikka enne. Ostke kohe see osa välja.

just ka mõtlesin, venna laps lastekodus - imelik tõesti, kas ei jätkunud südant enda peresse nii lähedast võtta?

Jummel, ei tea ju asjaolusid, kõike võib juhtuda..mis te nüüd nii kohe.
Aga muide enne kui pole sinu poja nimel, ei tasu raudselt midagi teha! Õde teeb loobumise või teete miski lepingu: a la 5a jooksul maksab siukse summa. Venna poja eest kostab vald, saab samuti teha. Venitada pole mõtet, nii ennegi olnud! Venna poeg kasvab suuremaks, tuleb oma osa nõudma, ehitab eraldi ukse ette, kutsub üürilised jne. Müüja õnneks ei saa, sest teil mõttelised osad, tuleks teha reaalosadeks st jagamine. Küll saate kokkuleppele.

Jummel, ei tea ju asjaolusid, kõike võib juhtuda..mis te nüüd nii kohe.
Aga muidu, enne kui pole sinu poja nimel, ei tasu raudselt midagi teha! Õde teeb loobumise või teete miski lepingu: a la 5a jooksul maksab siukse summa. Venna poja eest kostab vald, saab samuti teha. Venitada pole mõtet, nii ennegi olnud! Venna poeg kasvab suuremaks, tuleb oma osa nõudma, ehitab eraldi ukse ette, kutsub üürilised jne. Müüja õnneks ei saa, sest teil mõttelised osad, tuleks teha reaalosadeks st jagamine. Küll saate kokkuleppele.

Viimasele lollile


EI TEA MIKS MÕTTELIST OSA SIIS MÜÜA EI SAA?

Mõttelist osa saab müüa küll,kuid väga raske. Kes tahab osta mingit mõttelist osa majast. Ja kui müügiks läheb, peab teisi kaasomanike teavitana ja nendel on õigus see osa ise ära osta.

Mõtteline osa ju piiritlemata...;)

Kaasomandi mõttelised osad ühises asjas on piiritletud murdosadena (näit. 1/2; 2/3; 4/15 jne.). Need võivad olla võrdsed ja võivad olla ka erinevad. Paljud asjad on oma olemuselt jagamatud ning saavad seetõttu olla tsiviilkäibes vaid mõtteliste osadena.

Kuid kaasomandi ja selle mõtteliste osade majandamisel on igati otstarbekas sisse seada KASUTUSKORD. See kasutuskorra määramine ei lõpeta kaasomandit, küll aga loob selguse selle kasutamisel. Näiteks täisehitatud kinnistut või ühepereelamut pole üldjuhul võimalik reaalosadeks jagada, küll aga on võimalik sisse seada (kas poolte kokkuleppel või selle võimatusel kohtus) kasutuskord, mis juhul, kui see on sisse kantud ka kinnistusraamatusse, kehtib tulevikus mõne mõttelise osa võimalikule omandajale.

Trish, palun öelge, kui ma ei taha kasutuskorda, tahan vaid kaasomandi lõpetamist, sest ühepereelamus on kitsas ja palju omanikke, kui kulukaks läheb kohtutee mull, kui annan kohtusse? Üks omanik pole nõus milleski kokku leppima. Kui kulukaks läheb talle? Oletame, et maja väärtus 2 milj.

Universaalset retsepti on siin võimatu anda. Palju sõltub sellest milline kohus asja lahendab (järjekorrad on eri kohtutes erinevad), kui detailseks ja komplitseerituks vaidlus aetakse ning kas vastaspoolel on huvi asjaga venitada või mitte. Võivad ju mõned kohtuasjad kesta aastaid ning sellega kaasnevad ka suured ja algul prognoosimatud kulud.

NB. Ühepereelamut pole võimalik reaalosadeks jagada. St. pole võimalik tekitada selliseid reaalosi, kus üks reaalosa ei sõltuks majanduslikult teis(t)est reaalosa(de)st, selline võimalik jagamisskeem on vastuolus nii ehitise (kinnistu) olemuse kui maakorralduse nõuetega. Kõne alla tuleb ainult kaasomandi lõpetamine sel viisil, et üks kaasomanik ostab teiste osad väljad või müüakse kinnistu maha ning jagatakse saadud raha.

Ma ei saa aru, miks majas sees elav kaasomanik ütleb, et venitab elu-eest ja las läheb kohtusse!! Mis kasu tal sest, ta peab ju ka kohtukulusid maksma hakkama...? Mis mõte on teist kaasomanikku ignoreerida? oskate aimata? Äkki on tal mõned üligeniaalsed jur.nõksud varuks? Mis siin ikka olla saab? Kui olen pärinud oma isalt väikse mõttelise osa, siis see ka mulle kuulub ju.

Mul samuti kaasomand, mingil ajal saime kokku lepitud, et müüme maha. Kuid nüüd hakkas vend mõttetut jura ajama.
Küsimus selline, kas on selliseid seadusi on mis sunniks
teisel kaasomandil mulle minu osa välja maksma

Seadust ei ole, aga mingid võimalused on seda siiski teha.

mis need võimalused siis on

Alusta sellest, et kuuluta müük välja ja katsu teha nii, et vend ka teada sellest saaks. Vaata, mis toimuma hakkab ja mõtle see ka välja, palju saada tahaksid. Tee selgeks kuidagi, kas vennal üldse raha on sulle maksmiseks, muidu on abinõu mõtetu. Kui vastus on jah, siis sevengroup@hot.ee ja räägin lähemalt.

Teata vennale müügist ja ka müügihind. Saad ju oma kaasomandit müüa sinu poolt määratud hinnaga (otsi tankist, kes oleks "ostja") ja tee notaris tehing ära. Nüüd on su vennal kaks kuud aega eelisostuõigust kasutada või välja maksta see summa, mis tehingusumma notaris oli. J "ostja" võib veel ka oma tasu nõuda, et tema tehing ei saa kinnitust.