Kas esimese ringi pärijad on vaid lapsed ja abikaasa või kuuluvad sinna ka vanemad- ema ja isa?

Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased, st. lapsed, lapselapsed jne. Abikaasa ei kuulu formaalselt ühtegi pärijate järjekorda, vaid on pärimisseaduses eraldi välja toodud (pärimisjärjekordades on vaid pärandaja sugulased); mida kaugemad sugulased pärima tulevad, seda suurem on (suhteliselt) abikaasa pärandiosa.

Ühe ja sama järjekorra pärijad pärivad põlvkondade viisi. Näiteks esmajärjekorras pärandaja lapsed. Pärandaja lapselaps on pärija siis, kui tema vanem (st. pärandaja laps) kas on surnud või loobub pärandist.

Pärandaja vanemad on teise järjekorra pärijad, kes pärivad siis, kui pärandajal alanejaid sugulasi pole või kui need ei saa või ei soovi pärida.

Aitäh, Trish.

Tundub,et olen väga õiges kohas,kust asja küsida.Minul siis selline,ilmselt mahamagatud jama või äkki polegi?? Isa suri ja kuna mina kui tema esimesest abielust laps olin selleks ajaks nii vana,et ise abielus ja ei elanud enam temaga koos,läks nii öelda minu ilus lapsepõlvekodu isa uuele naisele ja tema lapsele(minu isaga)Minule keegi mingit notariaalset kirja ei näidanud ega mind ka suusaõnaliselt ei teavitatud(naise poolt).Isal testamenti polnud.Ja kõik võtsid seda kui loomulikku asjade käiku,et mis minul siin saada on.Mina muidugi olin ise kah paras lammas ja ei hakanud endale miskit küsima,kuna oli koht kus elada.Nüüd aga olen juba mitmed aastad mõelnud,et tahaks äkki oma lastele kah midagi jätta või anda,aga polegi nagu miskit,kõik on minu jaoks absoluutselt võõrastesse kätesse läinud.Ja endal tuleb kah mööda üürikortereid hakkama saada,nii kaua kui veel tööd on ja jaksan maksta,aga kui kauaks sedagi,aeg ju läheb ja nooremaks ma ei saa.Kas sellised asjad aeguvad kah või ei?Ja üldse,kas notarid või isa naine kah nagu milleski süüdi minu ees on,et niiviisi minuga tegelikult käitutui,täiesti mängust välja jäeti?????????????

Kui teie isa suri peale 01.01.1997, toimus pärimine EV Pärimisseaduse järgi, enne seda aga ENSV Tsiviilkoodeks pärimisõiguse osa järgi. Jah, sõltuvalt asjaoludest pidi notar potentsiaalseid pärijaid teavitama ja Ametlikes Teadaannetes (aastate jooksul on nad ilmunud erinevate ajakirjandusväljaannete lisana) pärimisteate avaldama. Loodetavasti on seda tehtud. Võite esmajoones pöörduda pärandi avanemiskohas tegutsenud ja pärimistunnistuse väljaandnud notari poole ning selgitada, kas pärijaid on pärandi vastuvõtmise vajadusest õigesti teavitatud. Aga kui seda on tehtud ja/või tähtajad möödas, ei anna siin enam midagi ümber vaadata.

Jah,suri isa 1992 aastal.Mulle ei tulnud mingit kirja.Kust kõige üparem oleks uurida,kas jaeti nüüd miski olulist tegemata või keegi varjas nminu eest mikit olulist????Ette tänades ja üldse,suured tänud abi eest!

Loe netist teemat pärand ja pärimine,seal ka abikaasa osad igal puhul kirjas ja pikem selgitav jutt.Pärimisseaduse paragrahv 11 lg.1 sätestab,et seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased.Sugulased eraldi loetletud allpool.
Teises kaasuses isa uus naine ja laps pärisid seaduse järgi - kuni 97.aastani kehtinud seaduse kohaselt. Sina täisealise lapsena olid isa pärija. Ametlikes teadaannetes notar kindlasti avaldas teate,ise võin eksida selles osas, et ei tea,kas ta ka mingi kirja pidi pärijatele koju saatma. Kellel on käepärast vana Tsiviilkoodeks, saab vaadata.Kindluse mõttes mine notari juurde ja küsi järele.

Ega selle 1992a. pärimise kohalt enam asja lootusetu aegumise tulemusena midagi teha ei saagi. Vaevalt, et see notargi enam ametis ning pärandvara endisel kujul säilinud.