lugu selline,et olime päris väiksed kui ema ja isa lahus elama hakkasid.ametlikult lahutasid vist siis kui olin 18.mingit toetust või alimente pole saanud.kas siis kui isa peaks ära surema pean teda mina matma?pole teda vist 25 aastat näinud .tema pole ka huvi ilmutanud.ja ema ei võtnud talt vanemlikke õigusi ka ära.minu jaoks täieti võõras inimene.mis sest et bioloogiline isa.

Kas tal teisi lapsi pole? ülalpidamisega oli nii, et kui tõestad kohtus, et ta pole sind toetanud, siis ei pea. Huvitav kuidas selle matusetoetusega on? Tegelikult oled ju tema pärija..Seega kantaks raha su kontole...täpselt pole kursis..ehk keegi teab omast kogemusest..

Äkki tal uus seaduslik abikaasa? see lahendaks probleemi..

oleme ainukesed lapsed,mul on puudega vend.isal oli elukaaslane aga see olevat surnud.ma ei usu et sealt pärida on ,ta elupõline joodik.

siis küll, tundub et saate maksetoetuse ja teile jääb matmiskohustus.
kuskil ta elab ju?

Kui oled pärija, pead tõesti matusekulud katma. Pärandist loobumise korral lähevad ka matusekulud järgmistele pärijatele. alati on võimalik matta ka ilma suuremate kulutusteta.

keegi ei kanna mitte kellelegi mingit matusetoetust niisama lambist.matusetoetus kantakse selle arvele kes korraldab matused ja surmatunnistusega läheb pensioniametisse seda toetust saama.
kui sa ei teagi kus ta elab ja ta ühel päeval ära sureb ja sa ei saagi võibolla teada et surnud on,siis matab ta kohalik omavalitsus ja asi mutt.selle matusetoetusega saad ta praktiliselt maetud ka -ostad odavama puusärgi,lased haua kaevata,puusärk hauda,haud kinni ja kõik