kui kohus nõuab tõendeid elatusraha summale kas siis sinna alla kuuluvad ka siis näiteks mingi osa kommunaalmaksudest? summaks siis 2000.- mida soovin lapse isalt saada.

uuest aastast miinimumelatis 2175.- ja selle summani ple tõendust vaja.

täiesti õigus, kui emal on parem varaline seisukord, siis maksab tema suurema osa lapse kuludest. Üldiselt võetakse arvesse ka varaline seisukord (kinnisvara, autud jm), palk (kui ema nt. ei tööta, siis põhjendab, miks ei tööta ja millest siiani on elanud ise ja ka oma osa lapse kuludest kandnud) ning lapse reaalsed kulud. Arvata on, et nüüd uue aasta saabudes tekib massiliselt uusi nõudeid või elatisesumma suurendamisi, kuna seaduse järgi on võimalik saada juba kogu lapse kasvatamiseks kuluv summa eraldielavalt vanemalt, seega tõesti, 50/50 jaoks ei jäta Perekonnaseadus ise ruumi.

See et kohus nõuab elatiseasjades mingeid ulatuslikke dokumentaalseid tõendeid, on üks visalt püsiv ning laialt levinud müüt. Kohtud ei tuvasta üldjuhul individuaalseid vajadusi (kui tegemist pole just erivajadustega lapsega või märkimisväärselt head varalist seisundit omava vanemaga, kuid viimatinimetatud vanemad elatise pärast kohtus ei kakle) ning kohtunikel on kujunenud välja kindel arusaam, palju mingis vanuses laps normaalselt tarbib. Selline piir, mida loetakse mõistlikuks summaks mis ei vaja tõendamist on pandud ka kiirmenetlusnõude piiriks (praegu 3000 krooni); suuri elatisesummasid (kui tegemist pole just tuntud rikkuritest vanematega) peab siiski suutma vajadusel tõendada. Seisukoht, et pärast vanemate lahkukolimist peaks laps olema kindlustatud üksnes minimaalses ulatuses või minimaalse kuuelatisega, on jällegi üks laialt levinud väärseisukoht. Perekonnaõiguslik kohtupraktika väidab just vastupidiselt, et lapse varaline olukord ei tohi halveneda, võrreldes perekonnas kasvamisega.

Proportsionaalne osa eluaseme kommunaalmaksetest kuulub küll lapse kulude hulka, eluasemelaen aga mitte.