Õigusabi
Alimendid.
L. 22. oktoober 2008, kl 12.47 |
Palun teie abi,kes oskaks aidata!Esimeset kooselust on mul 13-aastane laps.Maksan endisele elukaaslasele alimente.Kohus mõistis välja 1000 eeki.Praeguses abielus on mul 2 last.10 ja 5 aastane.Väiksem laps on puudega.Küsimused järgmised:
1.Kas minu eks elukaaslasel, on õigus tõsta ise alimentide makstavat summat?Ja seda ka lihtsalt nõuda?
2.Kui kaua ma pean talle maksma?Kas kuni lapse 18 saamiseni või niikaua kui ta õpib(K.a ülikooli aeg)
1.Kas minu eks elukaaslasel, on õigus tõsta ise alimentide makstavat summat?Ja seda ka lihtsalt nõuda?
2.Kui kaua ma pean talle maksma?Kas kuni lapse 18 saamiseni või niikaua kui ta õpib(K.a ülikooli aeg)
ametnik 22. oktoober 2008, kl 14.58 |
1. Jah, kohtu kaudu. Miinimumelatis on hetkel 1/2 miinimumpalka e 2175 ja sellest vähem mõistetakse välja üliharva.
2- Vanem peab oma last üleval pidama selle täisealiseks saamiseni (nii kaua maksad II vanemale)
aga
lapsel on õigus endal nõuda elatist sinult pärast täisealiseks saamist kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Ülikkoliõpingute ajal pole kohustuslik.
PEREKONNASEADUS
§ 60. Vanema kohustus last ülal pidada
(1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
(2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
§ 61. Elatis lapsele
(1) Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
(2) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
(3) Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
(4) Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
(5) Kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
(6) Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:
1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või
2) lapsel on piisav sissetulek või
3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
(7) Kui käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada.
(8) Kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (§ 42), vabastada kohustusest last ülal pidada.
(9) Kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund.
§ 63. Elatis täisealiseks saanud lapsele
(1) Elatise käesoleva seaduse § -s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse § -s 61 sätestatust.
(2) Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse § -s 61 sätestatud alustel
2- Vanem peab oma last üleval pidama selle täisealiseks saamiseni (nii kaua maksad II vanemale)
aga
lapsel on õigus endal nõuda elatist sinult pärast täisealiseks saamist kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Ülikkoliõpingute ajal pole kohustuslik.
PEREKONNASEADUS
§ 60. Vanema kohustus last ülal pidada
(1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
(2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
§ 61. Elatis lapsele
(1) Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
(2) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
(3) Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
(4) Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
(5) Kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
(6) Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:
1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või
2) lapsel on piisav sissetulek või
3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
(7) Kui käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada.
(8) Kaalukatel põhjustel võib kohus mehe, kellest lapse põlvnemise on kohus tuvastanud (§ 42), vabastada kohustusest last ülal pidada.
(9) Kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund.
§ 63. Elatis täisealiseks saanud lapsele
(1) Elatise käesoleva seaduse § -s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse § -s 61 sätestatust.
(2) Kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada käesoleva seaduse § -s 61 sätestatud alustel
:) 22. oktoober 2008, kl 15.55 |
.... 22. oktoober 2008, kl 16.08 |
:) 22. oktoober 2008, kl 17.35 |
L. 22. oktoober 2008, kl 19.42 |
Olen tõesti lapsele ostnud nii palju kui rahakott võimaldab.Viimati ostsin jalgratta,dressid,tossud,jope,teksad,treening riided ja ka koolivormi.Ilma,et oleksin midagi kurtnud.Küsisin seepärast,et exelukaaslase uus elukaaslane istub vangis ja nõuab vist raha.Nii on jõudnud minuni info.Viimaste andmete järgi pidi tüdruk elama üldse exelukaaslase vanemate juures.Lapsega pole ma saanud suhelda 11 aastat,sest naine lihtsalt ei lase lapse lähedale.Proovisin kohtu kaudu näha,aga naine ikka ei võta mõistust pähe.Exelukaaslane oskab ainult helistada või ukse taga räha käia küsimas.Ka mu praegusest abielust lapsed on traumeeritud,et ex sõimab ka neid.Minu lapsed olevat tema poja rahad omale krahmand.
See oli siis lühike ülevaade,miks küsisin siit nõu ja abi!
See oli siis lühike ülevaade,miks küsisin siit nõu ja abi!
. 22. oktoober 2008, kl 23.03 |
Vastuse said.
Kuni kohus pole otsustanud ei pea üldse maksma, ammugi rohkem.
Kas seda 1000 maksad vabatahtlikult, kohtuotsuseta?
Toeta last. Riietega, asjadega, trennitasudega. Paku abi vanavanematele kelle juures laps tegelikult elab.
Aga kui ta täisealine ja ikka õpib, toeta teda siis rahaga mida sa tema emale enam maksma ei pea.
Kuni kohus pole otsustanud ei pea üldse maksma, ammugi rohkem.
Kas seda 1000 maksad vabatahtlikult, kohtuotsuseta?
Toeta last. Riietega, asjadega, trennitasudega. Paku abi vanavanematele kelle juures laps tegelikult elab.
Aga kui ta täisealine ja ikka õpib, toeta teda siis rahaga mida sa tema emale enam maksma ei pea.
rita 22. oktoober 2008, kl 23.23 |
Raske olukord, kuid tõesti, las aga ex annab kohtusse. Kuna sul on kaks last ka teise naisega ja üks puudega, siis arvestab kohus kindlasti ka seda. Puudega lapse kulutused on ka oluliselt suuremad.
Niisama ähvardamas ja klähvimas ära lase tal küll käia, seda enam kui sina oled oma lapsele asju ostnud ja laps üldsegi emaga ei ela, pole emal seal midagi kobiseda. Lapse ees on kohustused mõlemal vanemal, aga selle on su ex vist unustanud.
Niisama ähvardamas ja klähvimas ära lase tal küll käia, seda enam kui sina oled oma lapsele asju ostnud ja laps üldsegi emaga ei ela, pole emal seal midagi kobiseda. Lapse ees on kohustused mõlemal vanemal, aga selle on su ex vist unustanud.
aga 23. oktoober 2008, kl 07.56 |
antud juhul anna ise hagi kohtusse, et lõpetad ex-ile üldse elatise maksmise, kuna laps ei ela tema juures aj hakkad maksma elatist hoopiski last kasvatavatele vanavanematele. ka see on võimalik!
soovitan suhhelda rohkem lapsega ja vb soovib laps elada hoopiski koos sinu ja su uue perega, sis saad ise ex-ilt elatist küsida.
soovitan suhhelda rohkem lapsega ja vb soovib laps elada hoopiski koos sinu ja su uue perega, sis saad ise ex-ilt elatist küsida.
pole minu asi 23. oktoober 2008, kl 10.13 |
eit 23. oktoober 2008, kl 12.08 |
Siil udus 23. oktoober 2008, kl 13.39 |
moraal 23. oktoober 2008, kl 14.00 |
L. 23. oktoober 2008, kl 16.58 |
võib ka nii 26. oktoober 2008, kl 12.09 |
Hoia igaks juhuks kõik tütrele ostetud asjade tshekid alles, need aitavad kohtus sind. Siis võid veel teha sellist asja nagu maksta trennide, huviklubide, koolitoidu jms. eest ise, mida saad ülekandega maksta ja hiljem tõendada kohtus. Kui seis on selline, nagu kirjeldad, siis on otsemaksmine hea võimalus. Ei tea küll, kui vana su laps on, aga tean isasid, kes nii teevad vältimaks emale makstud raha tuulde loopimist.
Siin väike arvutus sulle:
1. koolitoit - 150 krooni
2. ringirahad - 400 - 1200 krooni
3. kirjandus ja muud tarvilikud piletid, nagu abonemendid teatritesse, kinno jms.
4. spordivarustus ja riietus ( saad maksta pangakaardiga)
5. avada tütrele pangakonto ja sinna saad ka raha kanda.
Summad on hüpoteetilised, aga pole mingi kunst see 2170 krooni sel viisil kuus lapse vajaduste katmiseks kokku saada. Toidu eest siis las hoolitseb ema ja vaevalt laps kuus 2170 krooni kodus ära sööb, kui muud kulud on sinu kanda ja saad neid ka tõestada.
Siin väike arvutus sulle:
1. koolitoit - 150 krooni
2. ringirahad - 400 - 1200 krooni
3. kirjandus ja muud tarvilikud piletid, nagu abonemendid teatritesse, kinno jms.
4. spordivarustus ja riietus ( saad maksta pangakaardiga)
5. avada tütrele pangakonto ja sinna saad ka raha kanda.
Summad on hüpoteetilised, aga pole mingi kunst see 2170 krooni sel viisil kuus lapse vajaduste katmiseks kokku saada. Toidu eest siis las hoolitseb ema ja vaevalt laps kuus 2170 krooni kodus ära sööb, kui muud kulud on sinu kanda ja saad neid ka tõestada.
L. 26. oktoober 2008, kl 18.27 |
eit 27. oktoober 2008, kl 14.44 |
Svetlana 05. veebruar 2020, kl 22.06 |
ametnik olen 06. veebruar 2020, kl 07.23 |
Kohus vaatab, palju 2 lapse ema nõuab. Mees vastab, kas see on talle jõukohane, kui ei ole siis esitab vastuväited- st palub, et talle endale jääks elatusmiinimum ära elamiseks ja tema 3. laps saaks ka üleval peetud (alaealised lapsed on kõik tähtsad, sh ka see, kellega isa koos elab).
Pakun, et antud juhul ilmselt u 400 -500 isale koos 1 lapsega ja 400-300 on 2 lapse elatis...arvestades lapse puuet siis pigem sinna perre 400 elatiseks st pisut alla riikliku miinimumi, mis oleks sel aastal 584 2 lapsele.
Aga seda arvestab kohus vaid juhul kui isa nõuab. Muidu mõistetaksegi välja vähemalt riiklik miinimum st 584 2 lapsele.
Pakun, et antud juhul ilmselt u 400 -500 isale koos 1 lapsega ja 400-300 on 2 lapse elatis...arvestades lapse puuet siis pigem sinna perre 400 elatiseks st pisut alla riikliku miinimumi, mis oleks sel aastal 584 2 lapsele.
Aga seda arvestab kohus vaid juhul kui isa nõuab. Muidu mõistetaksegi välja vähemalt riiklik miinimum st 584 2 lapsele.
Lisa postitus