Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Õigusabi
hüpoteek jääb peale?
 
lauajalg 20. november 2008, kl 10.28
Kas mõni hea inimene selgitaks seda asja.

Casid järgmised:

- võetud laenu ja majale pandud hüpoteek panga kasuks. Nüüd laen tagasi makstud aga hüpoteek ikka 1,5 milli peal. Mis see siis reaalselt tähendab? Pank ütles, et ei pea hüpoteeki maha võtma aga võib. Mis see mulle tähendab kui ma hüpoteeki maha ei võta? laenulepingu järgi on maksed makstud....siis ju mul pole enam kohustusi.

- kui ma ostan maja, millel hüpoteek 1 mill ja öeldakse, et osta saab nii, et hüpoteeki ei kustutata? Mis see tähendab? kas ja kui palju siis peaks pangale maksma? ega hüpoteegi väärtus ei võrdu ju laenusumma väärtus. (vbl on laenusumma 10 000 jäänud aga hüpoteek 1 mill) kas siis peaksin ka nö laenulepingu üle võtma või nõuab pank korraga kogu summat? kust ma saan teada tegeliku võlgu oleva summa?
ja kui laenuvõtmisel nõutakse sissetulekut, siis sellise nö teise laenu ülevõtmise võin teha ka ilma sissetulekut omamata (ja ka ise kohe pankrotti minna:)
 
t 20. november 2008, kl 11.01
Kui laen on makstud ja hüpoteek peal st. seda, et võid võtta vajadusel uuesti lihtsamalt laenu, st. pole vaja uut hüpoteegilepingut sõlmida.

Kui aga ostad maja milel on hüpoteek peal, siis jääb su uus maja tagama eelmise omaniku laenu (juhul, kui see maksmata).
 
No tõesti 20. november 2008, kl 11.04
Lauajalg võiks ikka natuke targem olla, tõesti.

Kui laen makstud, aga hüpoteek peal, tähendab, et tulevikus saad sealt pangast uue laenu võtta ilma uue hüpoteegi seadmiseta, mis teatavasti maksab. Kui laen on makstud, aga hüpoteek peal, ei tähenda see sulle mingeid kohustusi! Hüpoteek ei ole kohustus, saad aru vaid võimalik tagatis, saad aru?

Teise laenu ülevõtmisel võtad sa tegelikult siiski laenu ja seega nõutakse sinult sissetulekut.

Ohh, sellised küsimused ei ole ju võimalikud?
Ja sa lauajalg ära parem laenu võta.
 
lauajalg 20. november 2008, kl 11.22
kas te vastajad olete juristid või lihtsalt targad:)

vbl ma ei selgitanud päris hästi

keiss 1, miks on pank huvitatud sellest, et hüpoteek peale jääb? ja see jutt on jura, et maksab hirmus palju seadmine ja mahavõtmine. Juttu on ju sadadest kroonidest mitte tuhandetest. (kui hüpoteek nt kuni mill)


keiss 2, kui ma tahan osta maja, mille kohta öeldakse, et hüpoteek jääb peale, siis kust ma saan teada millistel tingimustel on laen võetud? Hüpoteek on 2 milli, aga milline on siis see laenusumma? küsimus nt enampakkumiste kohta. kuskil pole öeldud neis tingimustes, et ma pean olema laenukõlbulik.
 
pipi 20. november 2008, kl 11.47
Kinnistusosakonnast saad vaadata hüpoteegi kannete kohta.
 
lauajalg 20. november 2008, kl 11.53
Jah, kinnistusametis on hüpoteegid ja hüpoteegi summa. Aga kust ma saaks teada, kui suur on laen??

Mu majal nt on hüpoteek 1,1 milli aga laen on 100 000.
 
No tõesti 20. november 2008, kl 11.53
Hüpoteegi suuruse järgi sa nagunii ei saa võla antud hetke suurust teada, eksole? Ja pank ei sunni sind hüpoteeki peale jätma vaid pakub võimalust. Hüpoteegi seadmine ei maksa sadu kroone vaid rohkem. Mul oli kunagi hüpoteek umbes 500 000,-. Ei mäleta täpselt, see oli mitu aastat tagasi. Minu korteri ostja võttis laenu samast pangast, kust minulgi oli ja seega pidi hüpoteeki tõstma vaid selle jagu, palju tal vaja oli, arvan et ka ca 500 000,-. Ja maksis tuhandeid.
Ise ostsin ka maja, millel oli laen ja hüpoteek peal. Minu pärast oleks hüpoteek jääda võinud, aga müüja oli juba pangale teatanud, et maksab laenu tagasi ja võetagi hüpoteek maha. Võetigi, ehkki ise veel notaris ütlesin, et las igaks juhuks jääb. Pangaesindajal olid paberid juba vormistatud ja hüpoteek võeti ikkagi maha.
 
lauajalg 20. november 2008, kl 12.37
Uskumatult targad inimesed siin koos.

Aga keegi ehk siis ütleks, kui palju maksab antud kinnisvara?
http://ekspresskinnisvara.delfi.ee/est/objekt/?id=95591

Sest hüpoteek ei võrdu ju kohustuste summa!! Ja hüpoteek ise ei tähenda automaatselt mingit nõuet.

(hüpoteek on reeglina 1/3 suurem kui maks laenusumma)
 
x 20. november 2008, kl 13.37
Hüpoteek võib võrduda kohustuste summaga. Näiteks laenu ei ole üldse makstud ning lisaks tagab hüpoteek intresse ja kõrvalnõudeid.
Antud kuulutuses on ju selgelt kirjas palju selle kinnisvara alghind on (300 000.- + 2 025 000.-).
 
lauajalg 20. november 2008, kl 13.46
No tegelikult ei ole ju selgelt kirjas. Seal on kirjas, et hind on 300 000 ja hüpoteek 2 025 000.- Ma ei saa ju lihtsalt eeldada, et nõue on sama, mis hüpoteek?? Teoreetiliselt võib ju olla ka suurem (kinnisvarahinnad on langenud).
Kas ma pean selle nõude kohe maksma või võtan üle laenulepingu??

Ja veel....seal enampakkumises ju keegi ei kontrolli minu sissetulekut. Seega saan nö laenu võtta (kellegi teise kohustuse siis üle) ilma sissetulekuta?

Aina segasemaks läheb....
 
kaisa 20. november 2008, kl 13.48
kui hüpoteek on peal, ei saa kinnisvara müüa ilma et panga esindaja oleks notariaalse tehingu juures ja võtaks hüpoteegi maha või läheks hüpoteek üle järgmisele ostjale.
parem lasta hüpoteegi märge kinnistusraamatust kohe maha võtta, kui laen makstud saab. siis ei pea hiljem enam pangaga jamama. samuti on siis kinnisvarale võimalik paremini ostjat leida. igaüks kes midagi ostma hakkab, vaatab kinnistusraamatuist üle, kas kinnistul on mingeid hüpoteeke või keelumärke.

ja olge nende hüpoteekidega üldse ettevaatlikud. hüpoteek on kinnisvara pant. see kelle kasuks on hüpoteek seatud võib kinnistu iga kell rahaks teha ilma kohtusse põõrdumata. loogiline, et pank ise pole huvitatud hüpoteekide mahavõtmisest, sest kõik hüpoteegid saab ju rahaks realiseerida (ka siis kui laenud tegelikult makstud).
 
No tõesti 20. november 2008, kl 14.06
Kaisa, tule nüüd maa peale. Pank ei saa minu maja müüa, kui majal on hüpoteek, aga mina pangale võlgu ei ole.
 
No tõesti 20. november 2008, kl 14.12
Hüpoteek - 1) Pant, mis o­n seatud kinnistule (v.a vallasasjad) ja o­n antud näiteks rahalise kohustuse täitmise tagatiseks. Pandipidajal (hüpoteegipidajal) o­n nõude olemasolul õigus nõuda kinnistu müüki sõltumata sellest, kelle omandisse see kuulub.

NB! Nõude olemasolul!
 
kk 20. november 2008, kl 14.24
hüpoteeki tahavad pangad jätta peale selleks, et saaks sulle pähe määrida krediitkaarte, arvelduslaene jm. isegi kui sa ennast nendega lõhki tõmbad, on garantii tagatise näol olemas.
 
lauajalg 20. november 2008, kl 16.21
Enampakkumistel tihti müüakse kinnisvara tingimusel, et hüpoteek jääb peale. Kuidas inimesed siis saavad seda osta... Küsimus veelkord. kas hüpoteegipidaja sõlmib siis minuga uue laenulepingu või mitte,

kust ma saan varemalt neid tingimusi teada

kui hüpoteegipidaja ei sõlmi minuga uut laenulepingut, siis kust ma saan teada nõude suurust ja kuidas saab olla garanteeritud, et see nõue hoopis ei kasva
NT võlgnik võtab juurde tarbimislaenu

mind huvitab see variant, et kui pean ostma koos hüpoteegiga kinnisvara

või on ikkagi variant, et pean kohe nõude tasuma ja ikkagi hüpoteek siis kustutatakse. aga kust ma saan teada nõude suurust, hüpoteek seda jue ei näita...
 
lauajalg kuubis 20. november 2008, kl 16.27
olen juba lauajalg kuubis, sest kordan oma küsimusi juba viiendat korda ja enamus inimesi vastab lihtsalt mööda....

tean, mis on hüpoteek ja tean kus asub asjaõigusseadus aga ma tahaks teada kuidas asjalood praktikas toimivad,

või ei oska ma siis oma küsimust arusaadavalt esitada

seda esimest keissi, kus pangad tahaksid jätta hüpoteeki peale...seda ma ka ise kahtlustasin, et loodavad et tulevikus kasutan krediitkaarte vms ja siis neil hea kindel tunne
 
No tõesti 20. november 2008, kl 18.45
Hüpoteek on seotud konkreetse kinnisvaraga. Kui see maha müüakse, ei saa endine omanik laenu juurde võtta nii, et sinu hüpoteek vastutaks.
Sa võid ju vara osta see kohe välja makstes ja lasta hüpoteek maha võtta. Kui ostad laenuga, nõuab laenuandja raudselt hüpoteegi seadmist sinult. Ja no kui sind mingi konkreetne kinnisvarakuulutus huvitab, võta ühendust ja küsi. Kuulutustes pole tihti paljugi asju kirjas.
 
lauajalg 20. november 2008, kl 19.51
Millele tugineb sinu see arvamus?
"Kui see maha müüakse, ei saa endine omanik laenu juurde võtta nii, et sinu hüpoteek vastutaks."

nojahh... ilmselt nii see on. AGA kui minul nt on hüpoteek panga kasuks, aga laenu enam ei ole, siis tegelikult saab pank ka minu tulevased krediitkaardivõlad selle hüpoteegiga tagada. (vihje) VT kk vastust
 
No tõesti 21. november 2008, kl 09.57
Millele tugineb sinu see arvamus?
"Kui see maha müüakse, ei saa endine omanik laenu juurde võtta nii, et sinu hüpoteek vastutaks."
No mis sa ise arvad, kuidas see võimalik oleks?

Kui sul on kavatsus end krediitkaardivõlgadega üllatada, siis võta tõesti parem hüpoteek maha. Mina arvan, et võlg on võõra oma ja tuleb ära maksta ilma, et lood kurjaks läheksid. Rahaasju tuleb võtta mõistusega, mitte emotsioonidega (eriti Hulludel päevadel poes).
 
lambapea 21. november 2008, kl 21.35
palju hüpoteegi mahavõtmine maksab?
mul ka üks risu seisab, peaks ära lõpetama
 
lauajalg 22. november 2008, kl 12.40
no minu ca millise hüpoteegi mahavõtmise tasu oli riigilõiv nats üle 200.- ja notaritasu nats üle 100 eeku. Pole ju hirmkallis....mis tuuakse alati põhjenduseks, et ärge võtke maha.

ja seda teemat siin pole vist mõtet jätkata, sest peamiselt ainuke, kes viitsib mulle vastata (no tõesti) ei oma jur haridust....ja jutt jookseb ummikusse.
 
Mall 22. november 2008, kl 14.31
kui laen makstud, aga hüpoteeki ei kustutata, siis võla seisukohast ei tähenda se emidagi. St hüpoteeki ehk tagatist saab võla katteks realiseerida ainult siis, kui põhikohustus (laenumakse) on täitmata.

aga reaalselt tähendab kohustuseta hüpoteek seda, et
1. kui soovid uuesti laenu võtta samast pangast, ei pea uuesti hüpoteeki sedma, kui olemasolev katab vajadused
2. kui soovid oma kinnisasja müüa, on vaja jätkuvalt hüpoteegipidaja nõusolekut

pank võibolla pole sellepärast huvitatud hüpoteegi mahavõtmisest, kuna ei viitsi notarisse tulla nimelt on vaja panga notariaalset nõusolekut hüpoteegi mahavõtmiseks.

kui ostad kinnisasja koos hüpoteegiga, siis see hüpoteek jääb tagama sellega seotud kohustust. st kui laenuvõtja ei täida oma kohustust, võib hüpoteegipidaja sinu soovidest ja huvidest sõltumata nüüd juba sinu kinnisasja võla katteks maha müüa.
ehk siis - kindlasti nõua hüpoteegi kustutamist, tegemist võib olla petuskeemiga.
 
mulk 22. november 2008, kl 21.10
Lugesin viimase Malli kommentaari ja rohkem pole vajagi..
"pank võibolla pole sellepärast huvitatud hüpoteegi mahavõtmisest, kuna ei viitsi notarisse tulla nimelt on vaja panga notariaalset nõusolekut hüpoteegi mahavõtmiseks" - Tule taevas appi! Pank ei viitsi notarisse tulla? Hahahaaa, panga esindaja võib iga kell möödaminnes selle väikse hüpoteegi kustutamise avalduse alla kirjutada, kõik notaribürood on kesklinna pankade lähedale kolinud, see ka mõni vaev. Seda enam, et nii või teisiti peaks hüpoteegi kustutamisel või loovutamisel pank juures olema. Vaevalt keegi ka hüpoteegiga kinnisasja ostma hakkab kui tegemist pole just lähisugulaste vahelise müügi- või kinkelepinguga.
Sellistel puhkudel soovitatakse nii pangast kui notaribüroost tavaliselt üht - tagatava nõude täitmisel (ehk laenu tagasimaksmisel) ei ole mõtet ega pea hüpoteeki kustutama, kuna reaalne elu on näidanud, et seda sama hüpoteeki võidakse tulevikus tagatisena uuesti vajada ja siis ei pea hüpoteegi seadmise eest jälle notaritasusid ja riigilõive tasuma. Inimene, kes neist asjust midagi ei tea, hakkab muidugi kohe kahtlema, sest talle tundub, et pank tahab talle kindlasti pähe istuda.
 
lauajalg 23. november 2008, kl 15.59
No aga mitte keegi ei tea siis kuidas osta enampakkumiselt kinnisvara, millele hüpoteek jääb peale? Tegemist ei ole petuskeemiga vaid nt pankrotti läinud arendusega.
 
kauka 24. november 2008, kl 01.11
Mina ostsin maja, millele oli seatud hüpoteek. Et ostsin laenuga ja maja jäi ka minu laenu tagatiseks, oli mul kasu nii palju et ma ei pidanud hakkama hüpoteegi seadmise tasusid maksma, sobis samas suuruses hüpoteek, ka suurendama ei pidanud.
Mingeid probleeme ei näe, ei saa ka teemaalgataja probleemist aru. Kui hüpoteegi taga oleks mingi reaalne nõue, selguks see ju ostu vormistamise käigus, hiljemalt notaris - tema asi on ju kõik üle kontrollida, selle eest sa talle maksadki, ja mitte just vähe.
 
No tõesti 24. november 2008, kl 09.28
Kuule lauajalg, mida sa üldse küsid, ise saad aru? Sulle seletatakse, et hüpoteegi seadmine maksab, sina vastad selle peale, et maha võtmine maksab 200,-. Lugeda üldse ei oska või?

Ja kuna siis on kõik nagunii harimata matsid ja nende vastuseid sa ei usu (mis ieenesest on tark tegu, sest vastuseid on erinevaid), siis küdi ometigi notarist.
 
Tudeng Juura 24. november 2008, kl 11.44
1) Pangad soovitavad jätta hüpoteegi peale juhuks, kui peaksid tulevikus uuesti laenu vajama. Siis ei ole vaja enam notarisse minna laenu saamiseks. Kuna hüpoteegi seadmine maksab üsna palju (võrreldes maha võtmisega) siis on asjal justkui point sinu jaoks olemas. Samas seob pank sind sellega juba justkui enda külge kinni - nende käest on sul lihtsam laenu saada ning tõenäoliselt võtad sa tulevikus vajadusel laenu neilt.

Ja lisaks on kindlasti sinu vanas laenulepingus klausel - hüpoteegiga on tagatud KÕIK olemasolevad ja TULEVASED panga nõuded sinu vastu. Ehk siis - käendad kedagi või jookseb krediitkaart miinusesse - koheselt sinu kinnisvara kallal. Sellepärast nad ei olegi huvitatud hüpoteegi maha võtmisest.

Nii et siinkohal pead kaaluma - kas tulevikus võib sul vaja minna laenuraha ja tahad säästa mitu tuhat krooni uue hüpoteegi seadmisel või on olulisem see, et pank sind mõne nõudega ei "üllataks".

Hüpoteek iseenesest on ohutu - kui pangal ei ole sinu vastu nõudeid, siis maja kallale ei tulda.

2) Kui sa ostad enampakkumisel kinnistu, millele jääb peale hüpoteek, siis tasuks uurida, kui suur on see laenusumma, mis selle hüpoteegiga tagatud. Samuti tuleb läbi rääkida laenuandjaga - kas laenuandja on nõus, et võtad üle laenu tagasimaksmise kohustuse. Kui on nõus, ei ole probleemi - ostad hüpoteegiga kinnistu ning võtad üle hüpoteegiga tagatud nõude.

Kui aga laenuandja ei ole nõus, et kohustuse üle võtad, pead arvestama, et mingi hetk võib pank seda maja realiseerima hakata, et saada kätte hüpoteegiga tagatud nõue (rahasumma). Sinul on siis õigus ainult sellele osale rahast, mis jääb üle peale maja müüki ja hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.

Seega tasub sellise kinnistu ostmine ära ainult juhul, kui hüpoteegipidaja (ehk siis võlausaldaja) on nõus võlgniku vahetusega (eelmise võlgniku kohustuste üle võtmisega uue poolt). Kui sul on võimalik koheselt kogu see summa tasuda, siis ei näe ma mingit põhjust, miks pank ei peaks sellega nõustuma. Kui aga tahad laenulepingu üle võtta, võib pank otsustada, et sa ei ole nende jaoks laenukõlbulik ja sulle laenulepingut üle ei anta.

Sai pikk ja imelik tekst, aga üritasin asja lahti seletada...
 
evil 19. september 2012, kl 02.53
braavo, viimane vastus vastab hästi lauajala küsimusele. Mis siin ülejäänud vahepeal ajasid, sellest ma aru ei saa ja küsimus on üsna loogiline ja asjakohane. Loll on inimene, kes niisugust küsimust küsida ei oska ja ostab x laenu tagava hüpoteegiga vara.
 
jajah 19. september 2012, kl 17.06
Lauajalg kindlasti murrab siiani pead oma küsimuste kallal. Ja nii juba 4 aastat..... (teema aastast 2008)
 
Nonoh 13. märts 2015, kl 23.33
jajah üritas hetkeks loogiline olla. Aastad on edasi läinud, kinnisvara omanikuvahetus pole siiani inimeste igapäevategevuseks saanud ja ikka kerkivad samad küsimused üles.

Suur tänu küsijale (lauajalg) ja Tudeng Juurale.
Lisa postitus
Autor:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!