Kas siis, kui korter on ostetud laenuga, ei kajastugi kinnistusraamatus laenuga ostja nimi? Korteri omanikuks on märgitud ainult pank. Kas see on normaalne? Ja kas siis üürileping eraisikuga on üldse kehtiv?

(Ise ei ole omanik, vaid üürin vastavat korterit. Uurin tausta)

üürileping on küll kehtiv, aga sellega elukohta registreerida ei saa, selleks vajalik panga nõusolek

Ja panga nõusoleku peab siis võtma see inimene, kellelt üürin? Ta ei viitsi seda elu sees teha ...

ostja on ikka omanik, kui on kodulaenuga ostetud. Hüpoteeklaenuga on vist omanik pank?

Aga kui on hüpoteeklaenuga, kas siis see muudab minu kui üürniku jaoks midagi? Et kupatatakse välja näiteks panga poolt korterist?

Kui korter on ostetud laenuga, ükskõik millisega, on omanikuks ikka korteri ostja. Kui on ostetud liisinguga, siis on omanikuks liisingufirma.

Antud juhul on korteri omanikuks pank. See "ostja" pole tegelikult mingi ostja, vaid liisinguvõtja. Tegemist ei ole laenuga ostetud korteriga, vaid korter on pangale maha müüdud ja liisinguvõtja nüüd liisib seda korterit (maksab liisingut). Ilmselt on liisinglepingus ka kirjas, et millalgi võib ta korteri ära (tagasi) osta. Ei oska öelda, kas liisinglepingus on lubatud korterit edasi üürida, ilmselt mitte. Üürileping võib küll olla kehtetu, kui liisinguvõtjal puudub õigus korteri üürimiseks ja kui liisinguvõtja on ennast lepingus omanikuks nimetanud.

Kas ma saaksin seda kuskilt mujalt kontrollida, kas üürimine on lubatud liisinglepingus või mitte? Ma mõtlen just mitte "omaniku" käest küsimist. Ta võib mulle mida iganes luuletada.

Kontrollida saad peale "omaniku" ainult tegeliku omaniku käest.
Lugedes liisingulepingute üldtingimusi, siis vist ikka võib anda korterit kolmandate isikute kasutusse. Vaata nt siit <www.hansa.ee/et_pdf/autoliising_tingimused.pdf>

https://uuskinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Avaleht.aspx