suured sms laenud kaelas.kellel on sama kogemus olnud ja kuidas olete abi saanud?olen mitmest pangast küsinud laenu,kuid ei anta.

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b5518ea4-45a0-41dd-bc0f-8f33c96bdb50
sorri, pole nurksulgi

aga point oli selles, et Vitsuti jutu kohaselt ära tee mitte midagi ...ära võta laene juurde, nad ei saa mitte midagi teha peale ähvarduste, oota 3 aastat ja laen on aegunud ja ei pea enam midagi maksma. võibolla leiab ka midagi sellist kui tema nimega otsida.

mhm, ära tee jah, aga nemad teevad juu ja mitte aeglaselt ja 3 aastat nad kohe kindlasti ei oota , tulevad faking kohtutäiturid kallale ja ei aita ei ussi-ega püssirohi...
hääl juhul venitavad aasta ära ja ongi kogu ooper , sis hakkad maxma nagu lõpnud lehma...ja maxad elu lõpuni, sest intress on sellistel 1000%

Ma olen sinuga samas jamas. Laenasin löpuks, et teisi laene maksta. Nüüd olen völgu kaheksale firmale ja nendest köige hullem on sms laen oü, kes ei tule mulle vastu, et teha mulle vöimetekohane maksegraafik. Köigepealt soovitan sulle kindlasti pead mitte liiva alla peita, vaid suhtle aktiivselt nendega, käi neile peale summaga, mida oled vöimeline maksma iga kuu. Tavaliselt on neil kindel aeg, kunaseks pead olema völa tasunud. Kui sulle ei sobi kuumakse, siis usu, et ka inkasso firmad, väljaarvatud erainkasso, mis siis kuulub smslaen oü-le tulevad sulle vastu. Enda kogemusest tean öelda, et kaks inkassofirmat tegid mulle madalama intressiga ja pikema kuumaksega graafiku. Kolmel sms laenul on üks ja sama inkasso firma, ja seal öeldi, et maksa kasvöi natukene, siis viivis ei jookse. Mulle anti kolm kuud aega, ning siis vötavad minuga uuesti ühendust, et välja möelda, kuidas ma saaksin völga tasuda edaspidi. Kindlasti on abi laenunöustaja juurde minekust ja siis tasuta juriidilisest abist. Juhul, kui su intressid on juba ja viivised on juba üle möistuse suured, siis on targem maksta ära pöhivölg, kasvöi natukene iga kuu, kindlasti märgi et tegemist on pöhivölaga. Ja jäta siis viivis ja intressid maksmata, sest kohtus saad sa kindlasti väiksemad intressid ja viivised, kui seda inkasso tegelikult välja nöuab....Kui tahad rääkida, siis jäta mulle oma e-mail--

no inimesed, uurige natuke seda teemat rohkem, ei tule mingid kohtutäiturid, nende tehnika on see, et ähvardavad, kui inimene on piisavalt hirmul, et hakkab maksma, siis see ongi nende sissetulekuallikas. sa võid ju maksta, aga alati (!) jääb sul mingi pisipisike summa kas natuke hiljaks või ei jõua neile kohale, millelt hakatakse uuesti sind nagu lehma lüpsma.

SMS laenu firmade inkassomenetlustega tegelevad needsamad kandid, kes esiti seda laenu sulle annavad. Seaduses on ette nähtud, et laenu intressid ja viivised ei tohi kokku ületada 100% laenusummat. See tähendab, et kui oled võtnud 3000 krooni ja on jäänud tagasi maksmata, siis ei saa nad sinult tagasi nõuda üle 6000 krooni.
Siin tulevadki appi inkassofirmad - enamasti on inkassofirma seesama laenuandja, lihtsalt teise nimega, firma bossid on samad. Inkassofirma võimaldab laenuandjal hakata "seaduslikult" jokk korras võlasummale juurde keevitama igasugu makse - menetluskulud, meeldetuletuskirja maksumused, trahvid jne jne. Ühesõnaga kõige ehtsam väljapressimine.

Hetkeseisuga pole mitte ükski inkassofirma läinud ühegi sms laenu võla pärast kohtusse. Nad teavad, et nad kaotaks seal ning kohus nõuaks välja vaid põhiosamakse koos "mõistlikus" suuruses intressiga ning inkassofirma jääks ilma oma sissetulekust. Seepärast ähvardused ja hirmutamised - sõelutakse välja kes hakkavad maksma ja kes mitte. Ja need kes hakkavad maksma, neid jäädaksegi lüpsma.

Nii palju kui inkassofirmad on rääkinud, alati soovitatakse ülekande tegemisel kirjutada seletusse, et tegemist on põhiosa tagasimaksega, see tähendab, et viivise summa väheneb. Tegelikkuses ei arvesta keegi seda, mida sa sinna kirjutad. Reaalsus on, et esimesed maksed krahmab inkassofirma enda taskusse nn. menetluskulude ja muude väljaminekute katteks. Tean juhust, kus inimene maksis samamoodi 10 000 kroonist ära 5000 krooni ning isegi kuu aega hiljem ei kajastunud see kuskil laenuandja andmetes - inkasso võttis vahelt.

Seega minu soovitus - vaata üle oma vara. Mis vähegi võimalik kirjuta elukaaslase nimele või vanematele. Ära oma vara, siis ei saa mitte keegi tulla ka sinult midagi nõudma. Ja kui sul pole vara, siis on see sinu võit isegi, kui inkasso peaks tõesti minema kohtusse (90% kindlusega ta seda ei tee) siis kohus mõistab nii ehk naa välja tagasimaksegraafiku, mis võib vabalt olla ka näteks 100 krooni kuus, sest kohus, erinevalt inkassost, arvestab ka sinu sissetulekuid ja väljaminekuid, miinimum elatustaset, hooldealuste arvu jne jne. Ühesõnaga nii ühte kui teist pidi on kohtusse minek sinu jaoks võit ja inkasso jaoks kaotus.

Oota aga rahulikult millal nad kohtusse pöörduvad, ainult asjade selline käik saab sulle leevendust tuua. Kohtus saad oma ettepanekuga välja tulla ja seda kindlasti kohus ka arvestab.

mul veel nii hulluks pole läinud,et inkassod kummitavad.olen kuidagi ikka saanud laenud maksta.ühele maksan ära,siis võtan sealt samast juurde...kuid tahaks ikka ilma kohtuta asjaga ühele poole.kas on üldse mingi pank nõus laenama või mingi muu finants asutus?millegi pärast ei anta jah,kuna sms laenu võtja olen.pangast saaks ju mitme aasta peale ja väiksemad kuumaksed.olen ju külll võimeline tasuma.sms laenude puhul on ju mitu tuhat kuus.

Maksa tagasi, nii palju, kui saad, aga mitte rohkem, kui kahekordne summa, mis laenu võtsid. Igale inkassokirjale, kus enamat nõutakse, vasta ja soovita kohtusse pöörduda. Ära end ära peida, aga mitte mingile muule paberile ära allkirja anna. Ära nõustu ka tagasimaksegraafikutega, välja arvatud siis, kui oled absoluutselt kindel, et neid maksta suudad ja nende alusel tagasi makstav summa ei ületa kogu võetavat laenusummat. Tee nahk paksuks ja ära end inkassofirmadest hirmutada lase.

Mitte mingil juhul ära võta ühe SMS-laenu maksmiseks teist ja suuremat SMS-laenu. Kõige äärmisel juhul võib võtta väiksema laenu. Suurema võtmine on suur rumalus. Asi selles, et kohtusse läheb see laen, mis tagasi maksmata jääb. Parem on kohtusse minna 3000 krooni pärast, aga kiirlaenu kiirlaenuga makstes saab kolmest tuhandest uskumatu kiirusega 30 000. Kohus mõistab tõenäoliselt välja maksimaalselt kahekordse laenusumma, seega kas 6000 või 60 000 krooni.

Pöördu tsiviilkohtusse, taotle intresside vähendamist mõistlikule suurusele!

Inkassofirmad ei sa midagi teha - las ähvardavad, nad ei saa kellegi pangakonto kallale minna. Neil on ainult hirmutamise funtsioon, neil ei ole riigi poolt antud sunnivahendite kasutamise õigust.

Ma soovitan laenu võtnutel ja ka käendajatel pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele:

VÕS § 404. Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks

(1) Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia.

§ 408. Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed

(1) Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest.

VÕS § 113 lg-le 5, mille järgi, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

Ärge hakake pagema, see teeb asja ainult hullemaks. Otsige lahendusi (küsige ntx maksegraafikut) ja õigusabi!
Kiirlaenude andjad on vereimejad, nad koorivad laenajalt korralikud nahad. Sellega tuleb juba eos ette arvestada.

Aegumisest:

Võlanõuded aeguvad 3 aasta jooksul võlanõude sissenõutavaks muutumise kupäevast ehk selle aja möödudes saab võlgnik ennast kaitsta sellega, et esitab vastuväitena võlanõudele aegumise kohaldamise nõude (kohtus). St juhul, kui sissenõudja kohtusse pöördub. Siis tuleb esitada aegumise kohaldamise nõue sissenõudja võlanõudele.

Pärast selle tähtaja möödumist (juhul, kui võlgnik oma aktiivse tegutsemisega võlakohustuse täitmisest hoidub), on aegumise tähtaeg 10 aastat.

Aga seda viimast juhtub harva, sest tavaliselt saab sellistele väidetele alati vastu väita, et sissenõudjal puudus takistus oma hagi kohtusse esitamiseks 3 aasta jooksul, ehk enne aegumistähtaja möödumist.

Merle, lepingud EI PEA olema kirjalikus vormis!

Ei pea... aga suulisel vormil puudub taasesitamise võimalus. Millega tõestada suulises lepingus kokkulepitut? Kui asi läheb kohtusse, siis kohtus loevad ainult kindlad tõendid.

Ma pidasin silmas tarbijakrediidilaene (sh kiirlaenud).
Kiirlaenu taotluse sõlmimise puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga ja sellel puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia.

:D Kui Sinu juttu uskuda, siis annavad kõik sms laenukontorid seadusevastaselt laenu ju! :D
...Ja vot ei tea, kuidas siis meie võlgnikud kohtusse jõuavad ja miks nende käest nõutakse võla tasumist.

annavadki ju, kas sa siis uudiseid ei kuula. viimane nende leiutis (ofkoors seadusevastane) on see, et võlgnike nimed riputatakse tänavale üles.

Ega siis sms laenukontorid ei riputa midagi üles.Vaata uudiseid hoolikamalt!

SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast Internetis laenuandja kodulehel kasutajaks registreerida ning seejärel saab taotleda mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel või laenuandja kodulehelt.

St, ka internetis avaladuse kirjutamine (registreerumine) on KIRJALIK AVALDUS.

Siis on ju kõik õige.

Tulenevalt 28.01.08 jõustunud "Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest" on vaja esmakordsetel laenutaotlejad pöörduda enne laenu väljastamist koos oma isikuttõendava dokumendiga laenuandja kontorisse.

Klienditeenindaja sõnul tuleb laenu taotlemisel end pangalingi või ID-kaarti abil autentida ja kogu protsess sellega piirdub.

Siiski ei hoia seadusest kinni kõik kiirlaenuandjad.

Link:
http://www.arileht.ee/artikkel/433325

Klient ei pea pöörduma laenuandja kontorisse.Piisab isikutuvastamiset, mida teeb Eest Post AS.
Osad sms laenukontorid käisid kohtus ja nendel piisab autentimisest läbi pangalingi.

Tulenevalt VÕS-st peavad olema allolevad punktid täidetud (ilmselt täidetakse ka veebipõhiselt, kui leping sõlmitakse elektroonilislet - kus on kõik kenasti kirjas). Kui klient läheb kohapeale, siis on see kirjas paberil, millest laenaja peab saama koopia. Ma arvan, et ka interneti teel sõlmitud lepingutest jääb koopia, mida saab välja printida (ja seal on see kõik kohustuslikud tingimused, sanktsioonid jmt).

§ 404. Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks

(1) Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia.

(2) Tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud:
1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir;
2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma;
3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad;
4) intressimäär aasta kohta;
5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused;
6) krediidi kulukuse määr aasta kohta;
7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud;
8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid;
9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg;
10) tarbijalt nõutavad tagatised.

(3) Kui krediidi suurus sõltub sellest, kui palju tarbija krediiti kasutab, ei pea käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmeid märkima.

(4) Kui tarbija peab kindlustuslepingu sõlmima ja kindlustusandja valik on jäetud tarbijale, võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmetena märkida üksnes viite kindlustuse vajalikkuse kohta ja hinnangu tavaliselt kindlustamisega seotud kuludele.

VÕS § 405. Lepingud asja omandamise või teenuse osutamise finantseerimiseks

(1) Krediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, tuleb lepingus käesoleva seaduse § 404 lõigetes 2-4 sätestatud andmete asemel märkida:

1) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus;
2) krediidi eest omandatava asja või teenuse hind, kui tasumine toimuks kohe (netohind);
3) krediidi brutosumma, mis tuleb maksta krediidilepingu raames sissemakse, osamaksete, intressi ja muude kuludena;
4) osamaksete arv, suurus ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad või meetod, mille järgi neid võib kindlaks määrata, kui need ei ole lepingu sõlmimisel veel teada;
5) krediidi kulukuse määr aasta kohta;
6) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud;
7) tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg, samuti krediidilepinguga seotud müügilepingust taganemise õigus;
8) tarbijalt nõutavad tagatised ja omandireservatsioon (käesoleva seaduse § 233).

Aga kui pole läbi pangalingi seda laenu võetud? Vaid ainult saadetud sõnum isikukoodiga, nimega ja telefoninumbriga?
Siis võis seda ükskõik kes teha...kasutades teise telefoni ja teades isikukoodi.

Mis tõendid siis olla saavad kui pole laenu võtja allkirja?

ID-kaardiga ja läbi pangakonto autentitud klient on võrdne dokumendi alusel tuvastatud kliendiga.

Kuid kerdidilepingu kohustuslikud punktid peavad oema täidetud.

VÕS § 408. Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed

(1) Tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest.

(2) Käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

(3) Käesoleva seaduse §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul puuduvad andmed käesoleva seaduse § 405 lõike 1 punktis 3 nimetatud krediidi brutosumma, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra kohta, ei või intressi nõuda rohkem käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäärast.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei ole tarbijale avaldatud krediidi kulude suurust mõjutavate tingimuste muutmise eeldusi, ei või krediidi kulude suurust tarbija kahjuks muuta.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei ole tarbijale avaldatud netohinda, eeldatakse, et netohinnaks on turuhind.

(8) Kui krediidiandja ei ole tarbijale tarbijakrediidilepingu sõlmimisel avaldanud, milliseid tagatisi tarbijalt nõutakse, võib tagatisi hiljem nõuda üksnes juhul, kui krediidi netosumma ületab 50 000 eurole vastava summa.

(9) Kui krediidi kulukuse määr on krediidilepingus märgitud tegelikust madalamana, alaneb krediidilepingus kokkulepitud intressimäär protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana. Kui krediidi kulukuse määr on märgitud tegelikust madalamana krediidilepingus, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, alaneb käesoleva seaduse § 405 lõike 1 punktis 3 nimetatud krediidi brutosumma protsendimäära võrra, mille võrra krediidi kulukuse määr on avaldatud tegelikust madalamana.

mullegi tuli nõue inkassofirmalt gaasivõlgnevuse kohta. ok, oli maksmata mingi sisetööde eest asi ja ununenud. firma andis asja julianusele, see saatis omalt poolt kirja kus "lisadena" tema menetluskulud+ viivis nõutud summale+ veel miski asi, ei mäleta. ja oli ka kuupäev, milleks pidi olema arveldatud. päev enne seda kuupäeva helistas mulle siis tüüp julianusest ja vaatamata sellele, et ma ütlesin, et mul kiire ja ebasobiv moment, hakkas aga pudrutama nagu müügimees. et millal maksate ja kas kogu summas jne. ma ütlesin konkreetselt, et päev on ju veel aega ja et maksan küll. siis küsiski spetsiaalselt üle, et kas ma tunnistan oma võlgnevust. ütlesin jah. seepeale nokkis, et kas maksan kogu summa ära?. ütlesin, et minu võlgnevus on firma .... ees ja oma raha kannan OTSE NENDE ARVELE KOOS NÕUTUD/KOGUNENUD VIIVISTEGA. ei mingeid vahekontosid ega muid summasid! tüüp läks täitsa närvi, et nii ei saa ja nii ja naa, nendel kulutused jms. küsisin siis, milles nende kulutused seisnevad? ja, et kui gaasifirma minu lepingu neile üle andis, eks siis need kulutused juba arveldatud. jäi vakka. lõpetasin kõne lausega, et arve saab makstud õigeks ajaks, aidaa.
peale seda pole ma julianusest midagi kuulnud.


ah jaa, helistasin ka gaasifirmale ja küsisin, milliseid ekstra kulutusi siis julianus või nemad ise lepinguvõlgnevuste haldamisel teevad ja kutt kukkus samuti kokutama.
tundub õige olevat, et parim kaitse on rünnak. arvatavasti julianuse vend ei oodanud, et hoopis mina võtan kõne initsiatiivi enda kätte ja esitan temale küsimusi, mitte tema ei peedista mind:). aga noh, ma maksin ära ka selle armetu 1000 eeku.

Nagu juba eelpool kirjutasin.

Inkassofirmad ei sa midagi teha - las ähvardavad, nad ei saa kellegi pangakonto kallale minna. Neil on ainult hirmutamise funtsioon, neil ei ole riigi poolt antud sunnivahendite kasutamise õigust.

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b5518ea4-45a0-41dd-bc0f-8f33c96bdb50

http://www.arileht.ee/artikkel/433325

erilised ülbikud. Mis te nedest laenudest võtate kui juba ette teate, et maksta ei jõua.
Soovitajatele aga - ehk elus saate ise selliseid võlglasi tundma ja siis kindlasti mõte muutub.
On siin ju päris tähtsate kohtade peal selliseid soovituste andjaid, et ei maksa ja kogu lugu. Vahel ka haiglaskäimised ja ema surm ...
Igavesti selline petmiste pidu ei kesta, vaadake ette ja parem võlgu mitte võtta, siis pole ka maskmise kohustusi.

Minu teada alguses kui need sms laenud tekkisid siis küll mingit läbi internetipanga või id-kaardi sisse logimist polnud. Seega on selleaegsed laenud ju kehtetud.

Hea "olete ikka"

Juristid selgitavad abivajajatele asjaolusid ilma hoiakute, emotsioonideta ja täiesti erapooletult. Tuginetakse ju õiguskaitsevahenditele ja midagi ebaseaduslikku ei toimu.

Ma ei näe nõuandmises (tõlgendasin selliselt soovitamist) midagi halba.