Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Õigusabi
lähenemiskeeld
 
naine 08. jaanuar 2009, kl 13.49
Kuidas seda taotleda?
 
q 08. jaanuar 2009, kl 13.56
sellega pole midagi teha kuna keelu rikkumisele EI JÄRGNE KARISTUST. mittemingisugust...........
 
jah 08. jaanuar 2009, kl 14.15
kohtu kaudu. taotlemise aluseks peab olema väga mõjuv põhjus (inimene peab olema vägivaldne, eelnevaid kehavigastusi tekitanud jne).
 
naine 08. jaanuar 2009, kl 15.07
ilma mõjuva põhjuseta ma ju ei mõtleks lähenemiskeelule. tegu on tingimisi karistust kandva mehega, kelle kirjade alatoon iga korraga ähvardavamaks muutub. kirjalikult ta otsesõnu ähvardada ei söanda, aga see-eest suusõnaliselt küll - näiteks "ma tulen ja löön su raisa kasti" jms.

q, kas asjast peab nii aru saama, et targem on uksekella helina peale avama minnes kirves, pesapallikurikas või pipragaas ligi võtta, kui kohtusüsteemile loota? kohtukivid, teadagi, jahvatavad nii aeglaselt, et enne kui su avaldus üldse arutusele võetakse, jõutakse sind kindlasti maha või sandiks lüüa:(
 
q 08. jaanuar 2009, kl 15.25
oma asi kuidas aru saad. :P tulemust EI OLE , nagu kirjutasin. mis sul sellest lähenemiskeelust kui see EI TÖÖTA??????

välja näeb see nii, et kui saadki keelu, siis LOODAD et nüüd on rahu majas, aga EI OLE. seepärast et KUIGI ON LÄHENEMISKEELD, puudub karistus selle rikkumise korral. st. et see mees võib sul ka 100 korda päevas ukse taga käia jne, keegi midagi ei tee ja EI SAAGI TEHA KUNA KARISTUS PUUDUB LÄHENEMISKEELU RIKKUMISE EEST.
kas nüüd said ARU?
 
nii lahke 08. jaanuar 2009, kl 18.11
TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK

§ 544. Lähenemiskeelu ja muude isikuõiguse kaitse abinõude rakendamine
(1) Kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.
(2) Kui isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega, kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita perekonnaasjadele sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
§ 545. Asjaosaliste ärakuulamine ja lepitamine
Kohus kuulab enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse.
§ 546. Esialgse õiguskaitse rakendamine
Kohus võib vajaduse korral määrusega lähenemiskeelu või muu sarnase isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avaldust tagada või rakendada esialgset õiguskaitset omal algatusel. Esialgse õiguskaitse korras võib rakendada hagi tagamise abinõusid hagi tagamiseks ettenähtud korras.
[RT I 2005, 39, 308 – jõust. 1.01.2006]
§ 547. Määruse kättetoimetamine ja jõustumine
Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus toimetatakse kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse. Määrus jõustub täitmiseks kohustatud isikule kättetoimetamisel.
§ 548. Isikuõiguse kaitse abinõu tühistamine ja muutmine
Asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära.

VÕLAÕIGUSSEADUS § 1055 (kuna sellele viitab TsMS § 544)

§ 1055. Kahju tekitava tegevuse keelamine
(1) Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.
(3) Kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda:
1) rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil;
2) rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud abinõude rakendamist võib nõuda, kui rikkumise raskus on proportsionaalne kohaldatava abinõu raskuse ning kolmandate isikute õiguste ja huvidega. Abinõude kohaldamist võib nõuda rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui see oleks ebamõistlik. Isik, kelle suhtes abinõude rakendamist nõutakse, võib taotleda kohtult, et abinõude rakendamise asemel kohustataks teda maksma isikule, kelle õigusi rikuti, rahalist hüvitist, kui ta ei ole tegutsenud tahtlikult ega hooletult, abinõude rakendamisest tekiks talle ebaproportsionaalselt suur kahju ja rahalist hüvitist võib pidada abinõude rakendamist taotlenud isiku jaoks piisavaks kompensatsiooniks
 
to nii lahke 08. jaanuar 2009, kl 19.16
näita nüüd karistusseadustikus ka kohad ette....muidugi kui need leiad. :P
 
Trish 08. jaanuar 2009, kl 21.44
Lähenemiskeelu rikkumise eest on kriminaalvastutus täielikult olemas:

Karistusseadustik:

§ 3312. Lähenemiskeelu rikkumine

Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu, välja arvatud ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Näiteks praegu menetleb kohus kriminaalasja, kus lähenemiskeelu rikkumises süüdistatakse tuntud pätti Saul-Grossi.
 
jauram 08. jaanuar 2009, kl 23.38
Just - kui rikkumisega on põhjustatud oht elule jne... karistatakse rahatrahviga!
Aga kui olen võtnud lähenemiskeelu, siis peaks see ikka tähendama, et minu kodulävele see inimene astuda ei tohiks, mitte mina ei pea enam üritama tõestada, kas ohustati minu elu või oli turult muuseas uus kirves ostetud. Ilmselt olen juba eelnevalt kohtus piisavalt tõendanud, kui keeld välja antud...
Isegi lillede ja tordiga ei tohiks tulla, sest võib-olla mina siiski pelgan! See peaks ikka nii korralikult karistatav olema, et kohe pokri pistetaks - elu üle järele mõtlema.
 
naine 09. jaanuar 2009, kl 01.10
jauramiga nõus. miks ei ole nii, et mulle raske kehavigastuse tekitanule hakkab koos tingimisi karistusega automaatselt kehtima ka lähenemiskeeld? mis asja sellisel inimesel veel minu lähedusse olla võiks? kui teema nii tõsine poleks, võiks seda Eesti värki lausa naljanumbriks pidada. lühidalt - lihtsam on iga ohumärgi korral politsei kutsuda, kui lähenemiskeelu pärast kohut käima hakata. jabur ja arusaamatu värk.
 
ww to Trish 09. jaanuar 2009, kl 06.37
sa ju tead, et on 2 varinti lähenemiskeeldu...eks. tsiviilkorras ja kriminaalkorras. :)
lähenemiskeeld tsiviilkorras taodelduna on kehtetu/karistuseta.
krimikorras on jah karistus olemas, aga teemategija saab ju ainult tsiviilkorras taodelda, seega mõttetu.
 
Trish 09. jaanuar 2009, kl 06.57
to 06:37

Selgitan siis täpsemalt.

Minu poolt viidatud Karistusseadustiku säte ei diferentseeri sanktsiooni määramise koha pealt erinevust tsiviil- või kriminaalkorras määratud lähenemiskeelu rikkumise suhtes. St. eelviidatud paragrahvi rakendusala ei sõltu sellest, kas lähenemiskeeld on määratud tsiviil- või kriminaalmenetluse raames. Märgitud regulatsioon ei sätesta, et nimetatud sanktsiooni saab rakendada ÜKSNES kriminaalmenetluses kohaldatud lähenemiskeelu suhtes. Ka Karistusseadustiku 18. peatüki 4. jagu, kus eelosundatud paragrahv asub, ei käsitle sugugi üksnes kriminaalkorras tehtud kohtulahendite rikkumisi.

KarS § 331´ tuleb kohaldamisele siis, kui:

1) lähenemiskeelu [ühekordse] rikkumisega on põhjustatud oht isiku elule või tervisele.

või

2) lähenemiskeeldu rikutakse korduvalt [sõltumata sellise tegevuse ohtlikkusest isiku elule või tervisele].

Nii, et sõltumata sellest, kas lähenemiskeeld on märatud tsiviil- või kriminaalkorras on KarS § 331´rakendatav.
 
jauram 09. jaanuar 2009, kl 10.33
mis teeb asja veelgi naeruväärsemaks :)
Kriminaalkorras karistatud inimese puhul pean ma uuesti tõestama oma elu ohtu seadmist - kas sõna sõna vastu? Vist tuleks mõned üürilised leida, kes pidevalt tunnistajatena võtta oleksid...
Huvitav, kas tervisele põhjustatud ohuna läheks arvesse stressi tekitamine?
 
kogenu 09. jaanuar 2009, kl 10.45
ei tõesta miskitpidi lähenemeikeelu rikkumist kui just politsei lähenejat kohapeal ei taba...
 
xx 09. jaanuar 2009, kl 13.59
...koos kirve, kangi, pussnoa ja tulirelvaga (parem, kui kahega).
 
naine 09. jaanuar 2009, kl 17.04
no aga milleks siis politsei kutsumist on mõtet veel mingi kahtlase väärtusega lähenemiskeeluga duubeldada? kutsun parem lihtsalt politsei - see tundub olevat kõigile lihtsam ja odavam.
 
jauram 09. jaanuar 2009, kl 18.08
vaata, mina saan aru nii, et kui sul lähenemiskeeld on, siis auväärt politseinikud peavad reageerima ka siis, kui sind otseselt keegi ei tapa ja taga ei aja vaid lihtsalt uksematil joriseb. ilma nad ju ei tulegi...
aga noh, seda pean küll mina loogiliseks, ei tea, kas seadus ka?
 
k. 09. jaanuar 2009, kl 18.15
Lp Trish mainis siin üht juhtumit

Leidsin ka sellekohase EE artikli. Nagu nähtub saab tsiviilkorras määratud lähenemiskeelu rikkumise eest edukalt kriminaalkaristust kohaldada.

http://www.ekspress.ee/2008/10/14/eesti-uudised/4819-stuudio-omanik-gross-rikub-lahenemiskeeldu
 
naine 10. jaanuar 2009, kl 06.44
Nii palju kui ma siitloetust aru olen saanud, on lähenemiskeeld üks suur absurd - kannatanu peab kohtus tõestama, et temaga vägivaldselt käitunud ja selle eest krimkaristust kandev inimene võib talle jätkuvalt ohtlik olla?

kas selles seaduses peitub mingi loogika? või olen mina nii lootusetu loll, et see lihtsalt ei jõua mulle kohale?
 
w 10. jaanuar 2009, kl 09.55
räägin ju et mõttetu ja reaalselt ei toimi...
 
Trish 10. jaanuar 2009, kl 10.53
Lähenemiskeelu kohaldamise osas on meie kohtupraktika äärmiselt väike ning ettevarvamatu. Olen ise samuti advokaadina ühel juhul oma kliendile lähenemiskeeldu nõudnud. Esimese astme kohus jättis avalduse rahuldamata, põhjendusel, et lähenemiskeeld on ÄÄRMUSLIK abinõu, mida tuleb rakendada vaid siis, kui muud meetmed ei anna tulemust; samuti leidis kohus antud asjas et see rahurikkuja on psüühiliselt haige inimene ning ning ei pidanud haige inimese suhtes õigeks hakata koheselt rakendama seesugust karmi mõjutusmeedet.

See oli esimese astme kohtu määrus. Vaatamata minu soovitusele, ei viitsinud klient enam asjaga tegelda ning loobus määruskaebuse esitamisest ringkonnakohtule - seega ei saanud me kunagi teada, milline oleks olnud kõrgema kohtu seisukoht sellises küsimuses seesuguste tehiolude juures.

Kuid mitmeid lähenemiskeelu seadmise avaldusi on kohtud ka rahuldanud (viimati näiteks inkassofirma omaniku Lauri Vitsuti suhtes, kel keelati oma võlglas(t)ele läheneda ligemale kui 100m!!!). Seega on selliste avalduste rahuldamine võimalik küll, samuti nagu ka hilisem kriminaalvastutusele võtmine.
 
appike 11. jaanuar 2009, kl 01.10
"...ning ei pidanud haige inimese suhtes õigeks hakata koheselt rakendama seesugust KARMI mõjutusmeedet".
Olen sõnatu. Kus see karmus siis on, kui sisuliselt pole keelul ju mingit katet?!
Kõigepealt tõendan kohtus, et mu elu ja tervis ja laste heaolu on ohus (ilmselt oleme tõesti korduvalt surmasuus olnud), mangun välja lähenemiskeelu, saan sellega agressivse ja vägivaldse inimese veelgi vihasemaks aetud ning siis pean hirmuvärinal kättemaksu oodates kodus istuma, ja mitte keegi mind ei kaitse...
 
murelik 26. september 2011, kl 00.14
tere!
Minul ka mingi sarnane mure,nimelt et üks inimene ähvardab koguaeg,solvab ja laimab mind,ja kõike sellepärast et ma ei võtnud teda enda juurde elama,kuigi ma elan oma mehega oma elu,ja nüüd tema ähvardab mu elu põrguks muuta,saadab koguaeg smse ja muidki kirju.olen talle korduvalt öelnud et jätku rahule aga ta ei saa aru.mis ma tegema peaksin.ta on täiesti psühh,ta on ennast kaks korda lõikunud ka!
 
viimasele 26. september 2011, kl 09.59
omal ajal keeldusin ühel kuritegelikul psühhopaadil raha teenimise eesmärgil soome pedofiile laste juurde vahendada.
kuna sellel psühhopaadil jäi suur raha ( talle pakuti seda) saamata, siis ei suuda selline juba üle kümne aasta rahuneda.
see vajab aega kuid väsimatult ja igale poole sada tema kohta informatsiooni ( nimi, teod) ja iga ta uue kuritegeliku käigu puhul informeeri politseid. sellega valmistad ette kohtuasja.
mitte mingit järelandmist ja oma otsustest taganemist.
advokaat annab juhised et süüdistusmaterjalide kogumisel mitte mingeid kontakte.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!