Õigusabi
ehitusregister
| ? 07. juuli 2010, kl 23.27 |
| maamõõtja 12. juuli 2010, kl 11.43 |
Ehitisregistrisse mitte kantud ehitis on ebaseaduslik ja selle mitte seadustamisel võib KOV nõuda ebaseadusliku ehitise lammutamist. (Kaevu puhul seda lammutada muidugi ei saa, kuid võib nõuda selle tamponeerimist või seadustamist.)
Enne ehitisteregistrisse kandmist antakse KOV poolt ehitisele kasutusluba. Kasutusloa eest makstakse riigilõivu:
1. 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks
2. 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks või korteri rekonstrueerimiseks
Siis tutvub omavalitsuse pädev komisjon valmis ehitisega ja annab kasutusloa, kui ehitist on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Omavalitsus väljastab või keeldub sellest põhjendatult 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
Seejärel teeb KOV ehitusspetsialist vastava kande ehitisregistrisse.
Juba olemasolevate, kuid seadustamata ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks tuleb esitada mõõdistusprojekt, kasutusloa taotlus ja tasuda 1000 krooni riigilõivu. Mõõdistusprojekt peab vastama majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse nr.75 nõuetele ja selle võib igaüks ka ise vormistada, kui suudab. Samuti ei pea siis kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust etteantud nõuetele (taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab ehitise kasutusloa taotlusele allakirjutaja), kuid Te peate tõestama taotletava hoone omandiõigust.
Kui ehitist ei ole ehitisregistris (ehitis on seadustamata), siis pole ka midagi müüa, pantida ega pärandada - seda ehitist lihtsalt ei ole olemas ja pole millega tehingut teha.
KOV võib teha ebaseadusliku ehitise kohta erinevaid ettekirjutusi, mis on kohustuslikud täitmiseks.
Ehitusseaduses on sätestatud ka mitmed võimalikud sanktsioonid ehitiste seadusega kooskõlla viimiseks.
Enne ehitisteregistrisse kandmist antakse KOV poolt ehitisele kasutusluba. Kasutusloa eest makstakse riigilõivu:
1. 1000 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks
2. 500 krooni, kui eelnevalt on väljastatud ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks või korteri rekonstrueerimiseks
Siis tutvub omavalitsuse pädev komisjon valmis ehitisega ja annab kasutusloa, kui ehitist on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Omavalitsus väljastab või keeldub sellest põhjendatult 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.
Seejärel teeb KOV ehitusspetsialist vastava kande ehitisregistrisse.
Juba olemasolevate, kuid seadustamata ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks tuleb esitada mõõdistusprojekt, kasutusloa taotlus ja tasuda 1000 krooni riigilõivu. Mõõdistusprojekt peab vastama majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse nr.75 nõuetele ja selle võib igaüks ka ise vormistada, kui suudab. Samuti ei pea siis kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust etteantud nõuetele (taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab ehitise kasutusloa taotlusele allakirjutaja), kuid Te peate tõestama taotletava hoone omandiõigust.
Kui ehitist ei ole ehitisregistris (ehitis on seadustamata), siis pole ka midagi müüa, pantida ega pärandada - seda ehitist lihtsalt ei ole olemas ja pole millega tehingut teha.
KOV võib teha ebaseadusliku ehitise kohta erinevaid ettekirjutusi, mis on kohustuslikud täitmiseks.
Ehitusseaduses on sätestatud ka mitmed võimalikud sanktsioonid ehitiste seadusega kooskõlla viimiseks.
| keski 12. juuli 2010, kl 21.27 |
kui juba ehitusluba väljastatakse, tekib hoone ehitisregistrisse. järelikult pole sul ei ehitusluba ega kasutusluba, mis tähendab et oled hoone omavolilielt ehitanud. trahv füüsilisele isikule on kuni 18 tuhat.
projekti järgi võib hakata ehitama siis, kui sellele projektile on väljastatud ehitusluba st kov-i ametnikud on üle vaadanud, et hoone sobib nii asukoha kui ka arhitektuuri mõttes antud piirkonda ning vastab kõigile ehitisele esitatud nõuetele.
projekti järgi võib hakata ehitama siis, kui sellele projektile on väljastatud ehitusluba st kov-i ametnikud on üle vaadanud, et hoone sobib nii asukoha kui ka arhitektuuri mõttes antud piirkonda ning vastab kõigile ehitisele esitatud nõuetele.
| to ??? 13. juuli 2010, kl 18.34 |
| maamõõtja 13. juuli 2010, kl 20.39 |
Uus hoone ei teki ehitisregistrisse ehitusloa väljastamisel vaid kasutusloa väljastamisel. Ehitisregistrisse kande tegemiseks peab ehitis olema valmis, vastu võetud ja kasutusluba väljastatud.
Vana hoone kohta registrikande tegemiseks peab hoonel olema ülesmõõdistusprojekt ja selle alusel väljastatud kasutusluba.
Vana hoone kohta registrikande tegemiseks peab hoonel olema ülesmõõdistusprojekt ja selle alusel väljastatud kasutusluba.
| keski 15. juuli 2010, kl 21.54 |
tegelikult tekib küll uus hoone registrisse, kui väljastatakse ehitusluba püstitamiseks, aga siis on hoone staatus menetluses ja ehitusaasta puudub. kui hoonet ehitatakse ümber v laiendatakse, siis muutuvad tõesti registriandmed alles kasutusloa väljastamisel. ehitisregistrisse ei tehta mingeid eraldi kandeid selle kohta, et nüüd väljastati ehitusluba v kasutusluba. ehitusluba/kasutusluba koostataksegi ehitisregistris ja selle kaudu andmed automaatselt muutuvad.
kui hoone on püstitatud enne 2003 aastat (kui tuli kasutusele ehitisregister), võivad dokumendid tegelikult korras olla, aga registriandmed puudulikud. siis tuleks pöörduda kov-i ametniku poole, kes asjad üle vaatab.
kui hoone on püstitatud enne 2003 aastat (kui tuli kasutusele ehitisregister), võivad dokumendid tegelikult korras olla, aga registriandmed puudulikud. siis tuleks pöörduda kov-i ametniku poole, kes asjad üle vaatab.
| point 20. juuli 2019, kl 22.16 |
Lisa postitus