Milline sõrmkinnas on on etem kas pitsikas või hoopiski kirjult kootud? Millist kinnast sooviksid sina sünnipäevakingiks ja miks?

Kinnast on kingituseks üsna keeruline teha, sest peaks olema täpselt mõõdu järgi tehtud. Pitskinnas oleks selles mõttes parem, sest see venib ja sobib paremini. Samas, sellel pole eriti praktilist väljundit. Kootud kinda puhul võib rohkem kindel olla, et seda ka kantakse. Samas, kui õnnestub enda valdusesse saada sünnipäevalapse mõni vana kinnas, siis seda saab mõõduvõtmisel kasutada. Mina rõõmustaks rohkem kootud kinda üle, aga see peaks olema siis muidugi väga hästi tehtud, ja mitte mingi suvalise mustriga, vaid näiteks mu kodukoha kirjaga, või siis lihtsalt mõne ilusa-huvitava rahvusliku mustriga.

Sain aru, et mõlemad kindad on ikka kootud, nii pitsilised kui ka mitmevärvilised.

Kõik oleneb kellele ja milleks. Kui pitsilise mustriga, siis soojema ilma puhuks, kui mitmevärvilised, siis külmemaks ajaks.Mina isiklikult ei kanna üldse kindaid, või kui, siis tõesti õhukesi. Aga kudunud olen ma neid oi kui palju! Ikka vastavalt sellised nagu saaja soovib. Ka kingituseks kududes saab ju enne natuke eeltööd teha.

Kinda saaja saab ise märtsi keskel 80 ja pole ise kunagi varem kodukootuid sõrmikuid omanud

, on olnud varemalt ainult " poe akrüülikad". Kuna nüüd sai Jõulukingiks "eesti maavillased labakud", siis aasta algul alustas juttu ka sõrmikutest(maavillastest)Ise pole suurem asi (sõrmiku) kandja, eelistan ikka veel labakuid, siit ka siis selline küsimus.Üldjuhul siin on kirikinnas haruldus vahest harva kohtab mõnd paksust lõngast piltmustriga, jämedate varrastega kootud asjandust. Käsitsi kootud sõrmikuid pole veel linnapildis kohanud, ainult "hiinakad" või fliisid või kiletatud termokad.....

Te ei ela vist Eestis? Aga ilus oleks küll vanaprouale niisugused kirjud sõrmikud kinkida. Muidugi sobivad ka pitsimustriga, oleneb kliimast.

Põhja -naabrid , üsna lähedal Lappimaale.... kirikinda kudumise oskus on kadunud, on veel mingil määral säilinud sokikudumise-oskus (puudulik), põhiliselt esineb "torusokk", kootuna 3-5mm ´vardaga ,kannalakka kududa ei oska . Noorte ja keskealiste hulgas oskus on kadumas. Mõni hakkajam ema ema koob koolilastele, triibulisest sokilõngast, vormis mitte püsivad kindad, mille üle on ise väga uhked...

Ikka rahvuslikud kirjatud kindad! Annavad sooja ja silmailu!
Muidugi paljud ei "kannata"maavillast.... mina jumaldan maavillast, sest see on nii soe ja naturaalne!

.... oli siin sügise hakul üks minu jaoks naljakas juhus.... olin endale kudunud endale lambahallist mõne kirjareaga pipo-tüüpi mütsi kapuutsi all kandmiseks aga voodrit ei olnud veel viitsinud alla panna. Memm nägi seda pipot ja hakkas seda näppima et "oi kui ilus, tahan kaa...", varem kandis ainult poe barette ja muidu masinakoe soonikuid, ise kiites, vaata kui head soojad talvemütsid mul on...iga päev aina vahetas.. nüüd enam pipo peast ei lähe, istub peaks nagu muud mütsid oleks kapist lõppenud.. pipo ise on kootud vöökirjaline, sekka natuke punast-kollast-rohelist... sellised on meie põhjanaabrid..hea küll ma rohkem taga ei räägi, peab hakkama tööle minema

Sellisel juhul muidugi rahvusmustriga, villased, peenikeste varrastega kootud sõrmikud!

...nali naljaks aga siin ei müüdagi normaalseid kudumisvardaid.Kõige peenem sukavarras algab siin 2.0 mm ja see on haruldus, i,25 või 1.5mm varrast siin müügis ei leidu, kuna kohalik elanik ütleb et nendega ei saa kuududa mitte keegi.Õnneks on minul eestist kunagi kaasa toodud normaalseid sukavardaid

Kahju küll siis. Loodetavasti netipoodidest ikka saab tellida normaalseid sukavardaid ka :)