just nii saabki kokku hoida.
Elisele - pool aastat raha koguda on lihtne just sellisel moel.
MITTE UHTEgi kosmeetikavahendit, vannitarbeid, muud igapaevast kuluartiklit EI OSTA enne, kui koik kodus olevad varud kasutatud. T
Toiduga- ei osta muud, kui juurvilja, piima, 1 x nadalas liha v kala, riisi, leiba, kuivatatud puuvilju magustoidu jaoks. Selline menuu hoiab energia kehas, kuid tuleb imeodav vorreldes koigi nende kodujuustude-juustude ja muuga.
Mingeid imelisi ruttu-rikkaks-raamatuid pole vaja osta - mottetu kulutamine.
Poole aasta parast ei joua ise ka ara imestada, kui palju on voimalik saasta.

Tegelikult on sul vägagi õigus, Uksik naine on tubli
25. oktoober 2014, kl 20.26!
Me ikka ostame sageli täiesti tarbetult - ostame, kui meil asju veel tarviski pole. Noh, igaks juhuks, tagavaraks või nii. Ostame šampooni tagavaraks, aga kui eelmine pudel ükskord tühjaks saab, siis ei mäletagi, et tagavara on olemas - jälle poodi ja uus pudel. Riietega vahel sama lugu. Me ei omagi alati ülevaadet sellest, mis meil tegelikult olemas on. Näeme poes midagi, mis meeldib, raha ka parajasti on ja muudkui ostame.
See on tegelikult täiesti arvestatav kokkuhoiukoht.

Uksik naine on tubli Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> just nii saabki kokku hoida.
> Elisele - pool aa
> stat raha koguda on lihtne just sellisel moel.
>
> MITTE UHTEgi kosmeetikavahendit, vannitarbeid, mu
> ud igapaevast kuluartiklit EI OSTA enne, kui koik
> kodus olevad varud kasutatud. T
> Toiduga- ei ost
> a muud, kui juurvilja, piima, 1 x nadalas liha v k
> ala, riisi, leiba, kuivatatud puuvilju magustoidu
> jaoks. Selline menuu hoiab energia kehas, kuid tul
> eb imeodav vorreldes koigi nende kodujuustude-juus
> tude ja muuga.
> Mingeid imelisi ruttu-rikkaks-ra
> amatuid pole vaja osta - mottetu kulutamine.
> P
> oole aasta parast ei joua ise ka ara imestada, kui
> palju on voimalik saasta.


Kokkuhoidmise mõte on hea ja tarbetut pole vaja, aga ole nüüd palun hea ja kirjuta mulle nädala täpne menüü, kasutades siis riisi, juurvilju, piima, leiba liha/kala. Igal hommikul sööd riisi või juurvilju? Või leiba? ei tatart, ei kaerahelbeid, ei puuvilju? ei mune? hmm. ma ei usu seda muide.

Alusta m6tlemise muutmisega. See on p2ris pikaldane protsess enese kallal, aga tasub 2ra. Kuula alustuseks kasv6i youtubest innustavaid videosid ja muuda m6tlemist samm-sammult.
Ylem6tlemisest, liigsest muretsemisest tuleb esmalt lahti saada ja m6elda end rikkaks, tunda end rikkana, kyll siis ka elu teistmoodi paistma hakkab ja k6ik kergemalt k2tte tuleb!

Ja veel -soovitan sulle raamatut, mida isegi praegu loen: I can make you rich, Paul McKenna.
Vaese moodi m6tlemisega tulebki esmaj2rjekorras hyvasti j2tta. Hirmud rahaga seonduva ees tuleb lahti lasta. Universiumis on k6ik olemas, oska ainult kysida.
Saan h2sti aru ka sinu hetkepositsioonist. Elan suht sama eraklikku elu, k2in j6usaalis ja ujumas, et inimeste keskel end veidigi tunda.
Ma ei tea kyll kuidas Eestis on, aga kui v2hegi leiad seal m6ned tasuta seminarid, kus investeerimisalast n6u antakse, pane end kirja ja kuula erinevate inimeste kogemusi.
Lisaks on mul komme oma kuludel-tuludel silm peal hoida. Pean tabelit nii s66gi-maksude osas, kui ka n2dala-kuu l6ikes.

Aitäh heade mõtete eest!
Olen teinud kulude tabeli ja nagu arvata oli, siis toidu osas saab küll kokku hoida (ostan aeg-ajalt nö mõttetut/mõttetult kallist toitu). Roosaare raamatu värskeima trüki ostsin ka ja loen seda. Samuti saan aru sellest, et mul ilmselt on mingid nn vaese inimese mõtted või õigemini muretsen liigselt raha pärast ja see tekitab stressi, mis omakorda mõjutab tõesti ülejäänud elu, muudab kinnisemaks või ma ei teagi mida. Nii et mõtlemise kallal on kindlasti ka vaja tööd teha, no mitte päris esoteerikuks kätte ära minna, vaid lihtsalt veidi vähem muretseda, kuna muretsemiseks pole põhjust.
Naisinvestorite klubi on FBs - sealt olen juba muid häid mõtteid ka saanud.

ära puhu p...ka
06. november 2014, kl 00.51
Kokkuhoidmise mõte on hea ja tarbetut pole vaja, aga ole nüüd palun hea ja kirjuta mulle nädala täpne menüü, kasutades siis riisi, juurvilju, piima, leiba liha/kala. Igal hommikul sööd riisi või juurvilju? Või leiba? ei tatart, ei kaerahelbeid, ei puuvilju? ei mune? hmm. ma ei usu seda muide.

Üks asi jäi vist soovitusi kirjutades kahe silma vahele: natuke tervet mõistus peaks ka olema. Kui oodata, et keegi sulle menüü ka valmis teeks, siis ilmselt ... tuleb enne täiskasvanuks saada, kui hakata kokkuhoiuga katsetama.

Paljud inimesed ei söögi hommikusööki, joovad ainult kohvi.

mina kannan iga kuu lõpus ülejääva krediitkaardile ja niiongi.

"MITTE UHTEgi kosmeetikavahendit, vannitarbeid, muud igapaevast kuluartiklit EI OSTA enne, kui koik kodus olevad varud kasutatud."

no see küll eriti hea plaan pole. kui ootad seni, kui asjad otsas on, ead ostma just seda ja selle jinnaga, mis parajasti on, selle asemel, et varakult soodukaga varuda. kui ise hiljem ei mäleta, et kapis on tarbeasjade riiul, kuhu enne võiks piiluda, kui poodi tormata, siis on inimesel ka muu puudus veel peale oskamatuse säästa.

ehk ei ola sa märganud, aga pidevalt on mingi soodukas.

Mis need imelised investeerimiskohad küll on kus närutamisest kokkuhoitud olematu rahaga midagi teenida saaks?

Et kui on mingid eesmärgid püstitatud, siis selle tarbeks on lihtsam koguda- kokku hoida. Kasutan ka kogumishoiuse taktikat. Igaks kuuks teen nö. eelarve, et kui palju millele kulub. Kõigepealt maksan kõik maksud, siis panen kogumishoiusele ja teatud osa jääb elamiskuludeks. Kogumishoiuselt saab alati raha vajadusel võtta. Olen märganud, et riided on need, mille peale mõttetult palju kulutan, aga enamikke neist isegi kunagi ei kanna.
Millalgi tegin aastaid kulude- tulude kalkuleerimist, sest olin eraettevõtja ja oli üks rahakott. Selle järgi sain teada kui palju enda tarbeks reaalselt kulus. Pidasin sellist arvestust pea 10 aastat. Hiljem seda arvestust uurides oli väga hästi näha, et milliseid tobedaid oste inimene aegajalt teeb. Aga oli hea vaadata ka kaupade kallinemist (bensiin, elekter jne.)ja seda kui palju laste peale raha kulub. Selle järgi soovitas mul hilisem tööandja uurimustöö kirjutada. Oleks põnev olnud, aga veeuputuse tõttu need kahjuks hävisid.

Investeerida saab nt Bandoras ja kasvõi 10ne euro kaupa, mis ongi ju algajale mõistlik summa, millega riskida ja investeerimist õppida. Ratsa rikkaks sellega muidugi ei saa, aga kui kasvõi 50-aastaselt alustada, iga kuu midagi investeerid, saadud tulu samuti investeeringute alla panna, siis võid ikka pensioniks arvestatava passiivse lisasissetuleku endale tekitada ja ei pea niiväga muretsema riigipoolse pensioni pärast. Rääkimata sellest, et lastele ja lapselastele saad oma investeeringud edasi pärandada, kelle jaoks on siis nö stardipositsioon juba palju parem. Nt pensionisammastega ei hakka me ju passiivset sissetulekut saama, vaid see raha antakse kuude kaupa tagasi (+suur summa läheb haldustasudeks ja tootlikkus on neil sammastel oluliselt madalam kui nt Bandora keskmine), mis on täielik absurd, aga nii see on. Loogilisem ja järeltulevale põlvele (st riigi arengule) oleks kasulikum ju nn pensionisammas jätta passiivset sissetulekut teenima (summa on pidevalt investeeringute all ja ainult kasumi saad endale) ja kui ära sured, siis investeeringud päranduvad lastele edasi, kes saavad selle võrra enda kogutud pensionisambaid täiendada ja edaspidi selle pealt rohkem teenida. Lapselapsed on juba eriti heas seisus ka väiksema sissetulekuga perede puhul.

Panustan kinnisvarasse, mida pensionipõlves välja üürida.

Teenin rohkem, kui kulutan.

Vanemate poolt antavat taskuraha nüüd küll teenistuseks nimetada päris ei saa, aga tore, et sa kõike ühekorraga ära siiski ei kuluta.

Olen nii suureks kasvanud, et aitan ema, isa ei ole enam. Taskuraha eest ostsin nänni, nagu ikka helges lapsepõlves tehakse. Kahju, et sina sellest puudust tunned.

Su ema on mingi vaesur või?

Vaesur või mitte, aga taskuraha pole enam vaja, nagu siin mõni arvab, et on vajalik säästmiseks.
Raha on kulutamiseks, mis annab võimaluse elust mõnu tunda. Inflatsioon ja reformid söövad säästud ära.

artist kulutab oma raha kasiinos kõik ära ja käib varastab invaliidsuspensionärist ema järelt juurde.

teadja, erinevalt sinust ma ei ole kunagi varastanud ega kasiinos mänginud. Ema pole ka invaliid. Ära võta enda järgi - tunnen su invaliidist emale kaasa, võta oma säästud ja ravi teda kasvõi välismaal. Ja kasiinole ning ema tagant näppamisele tõmba kriips peale. Kunagi ära sildista inimesi iseenda järgi!

Ma kuulsin sama kõlakat, et artist pidi kasiinosõltlane olema ja kui ema talle raha ei anna, siis peksab teda. Kindluse mõttes edastasin ta e-maili veebikonstaablile ehk tema saab asjaga tegeleda või vähemalt sotsiaaltöötaja asjaga tegelema panna. Kahju vanainimesest, kui oma laps sedasi peksab.

kõlakas, VANNU siin oma või lapse (kui sul on) ELU nimel, et olen kasiinosõltlane ja peksan ema.
Annan sulle nõu - ära usu kõlakaid ja ära levita neid ning usu üksnes seda, mida oma silmaga näed. Katsu oma eluga hakkama saada, mis sul sellest, kuidas Maali või Miili elavad. Kõik, mis teisele teed, tuleb endale topelt tagasi.
Ilusat jõuluaega sulle, emale, sotsiaaltöötajale, veebikonstaablile...
Ise aga pean oma ettevõttes tööl olema, et keegi teine saaks pühi pidada. Nii need säästud tulevad.

Kas mõni vaimsete häiretega siin või? Ära tüütab juba!
Miskit mõistlikku ka tal öelda ei ole, ainult ilma sisu ja mõtteta targutused igas teemas.

Artist võiks tõesti leida mingi teise koha, kus iseendaga vaielda ja dialooge pidada. Siin võiksid ikka terve psüühikaga inimesed teemat arendada.

Olen pensionär, pension on 288.-. Raske on sellega toime tulla, aga kui ravimid ostab õetütar ja proteeside eest samuti tasub tema, siis saab maksud makstud ja söödud.

Mida ei saa, see on säästmine. Kui igakuiselt panna kõrvale 20%, siis oleks 57,6 € kuus (691,2€ aastas).

Ainult et... mul ei ole võimalik seda teha. 230,4 € on veel raskem hakkama saada.

Kui pensionipabereid sisse viisin ja arvasin, et tööaastaid on piisavalt parema rahanumbri jaoks.
Seal selgus, et tööaastad on üks asi ja pensioniaastad on teine asi.
Targemad teavad, et kui oled aasta otsa töötanud palgaga, mis on väiksem, kui riiklikult kehtestatud KESKMINE töötasu, siis tööaasta ei ole pensioniaasta.
Minul olid 0,3, 0,4, 0,5 . . . parim oli 0,7.
Kui küsisin, et kuidas siis nii? Ametnik ei avaldanud muidugi riiklikku seisukohta, üksnes oma isiklikku, öeldes:
„Aga te pole ju Eesti Vabariigi heaks töötanud kõik need aastad, miks peaks siis meie riik teile pensioni maksma, küsige Venest juurde!“
Eesti Vabariik ei ole veel 42 aastat vana.
Kui see jutt vingumürgitusena tundub - unustage ära, ma saan tõesti hakkama!

Tegelikult on sul säästmine lihtne. Toidu peale saab kenasti majandades kulutada alla 50€. Isegi 30 'ga saab hakkama. Makaronid ja kartulid on ju väga hea hinnaga. Sealt su säästud tulevadki. Riide peale pensionäril niikuinii ei kulu, sest riided kõik olemas.
Kokkuhoid on ju tegelikult lihtne. Ma siin oma ettevõttes seda pidevalt õpetan. Näe, tänagi tulin välja, et palgafondilt kokku hoida ja et teised pühi saaksid pidada.

hoiad palgafondilt kokku ja saadki pühi pidada. elagu eesti ettevõtjad!

Hoidku Jeesus meid artisti suguste pättettevõtjate eest!!!