Kas siis aru ei saa, et ühe nime alt, kirjutavad siin foorumis eri inimesed. Selles selle foorumi viga ongi.
Ei saa selles foorumis midagi tõsiselt võtta.

Ehk sulgeks selle teema? Läheb ajuvabaks.

Kui teema algataja otsib abi siinsest supipajast, siis mis lusikaga antud, sealt kulbiga ei saa võtta.

hahh...ma lähen ka lapsele kallale kui see on minu vaenlase laps...mul suva...kui vaenlasel ikka mõistust peas ei ole ja piire ei taju, siis tuleb teda õpetada..needusega...ja laps on selleks kõige parem vahend...enda tervisehädad ja muud mured kõige effektiivsem ongi laste peale üle panna...väga kiiresti toimib..poleks isegi uskunud...las kannatavad kui muud moodi ei ole võimalik rahu saavutada

Parim ja valusaim löök ongi emadele, kui su lapsel kehvasti on.Siis hakatakse alles mõtlema, et mille eest see kõik. Olen ka laste kaudu karistanud ja mõjus ikka väga hästi- inimene teeb täieliku reinkarnatsiooni läbi.

Siis tuleks ju väikese Varvara kurva saatuse põhjustajaid otsida ju Liisude ja Alkeemikute hulgast.

Mind kiusasid tööl kaks muttija tegid mulle tohutult ülekohut ja ma soovisin, et nad tunneksid kordades halvemini ennast ning ei läinudki palju aega mööda, kui mõlemate lastel olid traagilised lahutused käsil. Oi, neil oli valus.

Vanemate patud nuheldakse ikka laste kaela.

Don Juan kasutas teist varianti, kus pole vaja omi käsi määrida. Laskis pahalasel kiusata ennast, palju too tahtis. Siis läks hobusetalli, kuhu kiusaja järgi jooksis. Hobune tajus ära, milles küsimus, pani kiusajale korra kabjaga ja oligi kõik. Loomad on targemad kui inimesed. Nagu ütleb vanasõna: igal oinal oma mihklipäev.

Ma kah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mind kiusasid tööl kaks muttija tegid mulle tohutu
> lt ülekohut ja ma soovisin, et nad tunneksid korda
> des halvemini ennast ning ei läinudki palju aega m
> ööda, kui mõlemate lastel olid traagilised lahutus
> ed käsil. Oi, neil oli valus.


Universum karistab ka neid, kes kiusamist pealt näevad ja midagi selle peatamiseks ei tee.


>Vanemate patud nuheldakse ikka laste kaela.

Mõeldud on kodust saadud väärtushinnanguid.

aamen!

No läks siin alles palganiks- mitu ema väitis olevat loo autoriteks.
Kui aus olla, siis abi ei saanud ja nõuandeid (võimalik, et otsisin lihtsalt lohutust) ka mitte. Hea lõuatäie naerda sain. Samas oli ka haigete inimeste seosetut ila.
Tahan teha uue teema nn. vabaks laskmisest.Mismoodi see kinnihoidmine ja vabakslaskmine siis ikka käib? Kas keegi kujutab endale ette, et normaalne ema sekkub oma laste ellu? Mul on küll hea meel, kui nad kodust lähevad iseseisva elu ja otsustamise peale ja mina oma elu elada saan- võibolla olen rongaema, ei tea?