Hajameelsus hajameelsuseks.
Need hajameelsuse asjad annab välja filtreerida, aga alles jääb liiga palju kahtlasi kadumisi.
Lähiminevikust lihtne näide teiste omasuguste seas:
Pillasin köögis teeseene purgi puruks ja nägin kuidas seen libises külmutuse alla. Oli selline pontsakas, nii et kuskile mikroskoopilisse põrandaprakku ta end peita ei saanud.
Uskuge, köögis pole ka selliseid pragusid.
Ahjaa, ma polnud sel hetkel üksi, pere nägi asja pealt.
Hajameelsuseks polnud ka aega, sest põrandal loksus klaasikillulisanditega siirupine ookean mis vajas viivitamatult puhastusteenust.
Sai siis külmutust kallutatud ja nihutatud ja keerutatud, et ehk on põhja külge kleepunud.
Külmutus paigast ära, seent ei kuskil.
Igav liiv ja tühi väli.
Otsustas lihtsalt sellest dimensioonist lahkuda see imeline riisikas...
Küllalt juhtumeid, kus ka inimesed on käigu pealt teiste juuresolekul haihtunud.
See on täiesti toimiv fenomen kahjuks, ja omamoodi hirmutav.
Aga kas teist keegi aru sai, kuhu Kati karu sai?