Otsisin eile oma g-punkti taga. Ravitseja soovitas selleks teha kuuseokka ekstraktiga klistiiri.
Kahjuks läks aga nii õnnetult, et ma roojasin selle käigus voodisse ja mitte vähe.
Koristamise käigus selgus, et väljaheites olid mingid seemned.
Kas kellelgi on kogemusi, kas nõiad kasutavad mingeid seemneid, et inimestele kahju teha?

Kõik seemnete kohta käivad küsimused palun esitada seltsimees Ansipile--tema on ekspert seemnete ja fooliummütsikeste valdkonnas.

Seemned? See on peenike värk.
Kas leidsid g-punkti üles?

No miks ma ei tea? Need on G-punkti seemned. Need kuivatad sina ära ja paned put..., noh sinna tagasi, et kasvaks. Kevadel on sul juba rohkem seemneid ja kui asjaks peaks minema, siis paned seemne sisse. See aktiveerib sinu G-punkti, mida sa nagunii ise ei suudaks üles leida ja nii see läheb. Mul eit ka kasvatas sedasi sügava pensini välja neid seemneid. Karjus hullemini kui hommikune kukk aia otsas. Jõudu!

Oma palati tööka kollektiiviga läbiviidud konsolideeritud kohtumisel jõudsime ühisele seisukohale.
Tõe kriteerium on praktika.
Selleks, et aru saada, mis seemnetega on tegu, tuleb need seemned välja haududa.
Eriseisukohale jäi vaid Needuse-Endel, kuid talle võib selle andeks anda, sest ta on end mingitest jookidest lõplikult dementseks tõmmanud ja me kirjutasime ta oma palatist alatiseks välja.
Kellele fiasko, kellele triumf...

sobimatu positutus suht..

siia foorumisse oleks vaja mingit netiketti..

Ärkasin täna vara ja kui ma peegli ees hommikust lobotoomiat tegin, märkasin ka juustes mingeid valgeid seemneid ja ning mingid pisikesed putukad sagisid juustes.
Kas see võib tähendada, et mul õnnestub varsti rasestuda?

Kui neid seemneid on ka rinnakarvades ja püksivärvlist allpool, siis sa oledki juba rasestunud!) Õnnesoovid monoliitselt kollektiivilt!!!:::)))

Rinnakarvu mul kahjuks pole.
Tegelen nimelt 3x nädalas rinnuliujumisega.
Korralikku trikood pole minu numbrile saada, sestap kasutan Zoja Kosmodemjanskaja pruugitut.
Sellel on aga nii avar dekoltee, et vesi kulutab rinnakarvad ära.
Nagu laiemale üldsusele teada, muutub vesi helikiiruse lähedastel kiirustel tugevalt abrasiivseks.
Proovisin isegi Kosmodiski™ ujudes kanda, kuid see viis kiiruse alla ja ainult ühe punaste pükstega vetelpäästeklouni abil õnnestus mul ellu jääda.
Jube.
Ma tahtsin teda selle eest veel tänada, aga telefoni võttis vastu Varvara Streisand ja käskis oma mehe rahule jätta.

Kasuta karvade kaitseks endale sobivas mõõdus musta prügikotti. lõika sellele peaauk ja käte augud. See aitab. Ma ise kannan sellist isegi igapäevaelus ja -toimetustes. Väga mugav. Ka kõik karvad on säilinud. Ma käin päeviti loomaias huntide leidlast etendamas. Vot sellel ametil on menu - igasugu professoreid ja poliitikuid eksib aeg-ajalt puuri ette tunnistama, et ka huntide seas on võimalik elada, eriti kui sa 50+ oled.

Mine nüüd, Sapiens.
Sedasi prügikotiga võib välja näha nagu mingi Nudimamilla Gigantis.
Ma ükskord proovisin; ainult et laenutasin meie päikeselisest Pärnust tuukriülikonna ja läksin Raeküla metsa mustikale.
Selleks, et kohalikud tsetsekärppsed ei saaks mu valgele ihule ligi (ei, mitte Jürgen Ligi).
Aga seal parasjagu transporteerusid mingid värvilistes retuusides tervisesportlased, või kuidas neid nimetada.
Kutsusid veel Facebooki ja politsei.
Proovi sa siis sedasi kummiülikonnas ja ujulestadega selle seltskonna eest pageda läbi mustikapõõsaste, korv käevangus.
Raskeks läheb - hapnikuvõlg.
Ei jäänud muud üle, kui teha Houdini kadumistrikk.

Sa pead ju siiski mingisuguse valiku tegema, sest saatuse ees ei saa ju lõpmatuseni Houdinit etendada. Praegu on sobivaid rinnaparukaid althõlma saada. Tallinnas Musumäel üks fooliummütsis mehike müüb neid.
Ma ei tea, kuidas naised maksavad, aga mehed on enamasti natuuras tasunud.

Kas keegi taro kaarte paneks ja ennustaks...
Ma mõtlen praegu nende Musumäe ja Baltlti jaama tunneli kerjuste ning rahvataidlejate peale...
Näed, meil sai ükskord sanatooriumist Meeta põgenema ja kohe kui oli trolli pealt söösthüppeid teinud ja Balti jaama tunnelisse varjunud, avastas, et ta on üksi.
Dokumentideta võõras linnas.
Kas sellist Eestit me tahtsimegi?

Nägin kord dokfilmi rohkem poolsaare moodi saarel asuvast sanatooriumist ja selle elanikest, kes juba esimesel päeval mässama hakkasid ebainimlike elamistingimuste vastu kuna puudusid kabinetid, apteek ja metroo ning ähvardati lisaks üle jõu käivale tööle ka toidu ise valmistamisega.
Ka seal sõnumiviija, ujunud läbi pool Euroopat, jõudis dokumentideta võõrasse linna, kus ta ka koheselt seepärast vangistati. Õnneks mahajäänud seltsimeeste usaldusalusel õnnestus ka sellest kitsikusest välja rabeleda ja päästis nad.
Siin võiks küsida ka, et kas me sellist sanatooriumi tahtsimegi?
Vastan eelkirjutajale ja endale: sellisele sanatooriumile sarnanevat Eestit me tõesti ei tahtnud.
Nüüd võiks tõesti keegi kaarte panna.

Kaardid ja muusad vaikivad, sest räägivad...