Mõtlesin, et toon siia teemasse pildi erinevatest mädanikest:
https://imgur.com/a/fmn79MsÜldreegel on, et kõik, mis ei ole valget värvi, on nn mäda pakter, ing. k "Contamination"/"Contaminant". Näiteks punane, kollane, hall. Eluterve mütseel on valge isegi siniste austerservikute puhul, mida olen kasvatanud- ei ole sinakjas, vaid valge, olenemata sinistest lõpp-produktidest/viljadest. Valge värvuse üldreegli erandiks on valget värvi mädanik, sel puhl on raske hinnata, kas tegu on nüüd eluterve valge mütseeliga, või valge mädaga. Sel juhul saate vaadata valge massi tekstuuri. Eluterve tekstuur on algaasis mustriga, näiteks lumehelbe mustriga, näha on niitjaid harusid, hilisemas faasis on ka nähtaval mõned niitjad kohad, aga haige valge mäda on ilma tekstuurita, ta on sile piimjas, või vattjas, tumedam/intensiivsem valge toon, teistsugune kui elutervel valgel mütseelil.
Looduses muneb kilpkonn palju mune liiva alla, aga ainult mõni üksik neist suudab ookeani roomata ja kasvada 100 aastaseks. Seene-spooridega on looduses sama, et neid spooe/seemneid lendleb miljoneid seenekübarast eemale, aga ainult mõni üksik suudab ellu jääda ja kasvada elujõuliseks valgeks massiks. Kui ostate süstlatäie spoorivedelikku, siis on selles miljoneid spoore aga ka muid paktereid. Te küll kuumutate süstlanõela punaseks ja kasvupurgid keedate puhtaks, aga ikka satub kasvupurkidesse mitmeid võõrpaktereid ja siis algab kasvupurgis olelusvõitlus pakterite vahel. Kollane mädapakter tahab samamoodi elada nagu ka valge mütseel- kõigil on õigus elada siin maailmas. Looduses/metsas on väga karm olelusvõitlus pakterite vahel, tõenäosus seeneks kasvada väga väike, seetõttu ongi metsas raske seeni leida. Kodustes tingimustes te loote aga puhtame loodusliku keskkonna oma purkidesse ja seetõttu on suurem tõenäosus, et valge seene mütseel saavutab võidu teiste mädade üle ja kasvab lõpuks viljaks.
Pildil on paremal ülal näide, kus 95% kogu kasvupurgist on elujõuslise valge seeneniidistikuga täidetud ja ainult ühes väikses kohas on mädapakter võtnud ruutsentimeetrilise osa omale. Sellisel puhul võib lugeda, et olelusvõitluse võitis soovitud seeneliik ja mädapakter on sõja kaotanud. Sellise mütseelikoogi võite julgesti purgist välja võtta ja panna seeni kasvatama. Sest see väike nõrk mädapakter pole jõulisem kui suur tugev valge seene organism.
Pildil toodud mädapurgid on vähemuses ja nad tekivad kuna looduses ei ole selge, milline pakter/mäda võidab olelusvõitluse. Mäda/ebaõnnestumine tekib ka kuna ostetud spoorid sisaldavad juba eos võõrbaktereid, ja sageli ebaprofessionaalselt palju. Sageli muidugi teeme ka ise vigu juurde, näiteks ei viitsi kanda näomaski purkidesse süstimise hetkel ja siis lendeb nina seest paktereid purgi süstimise avasse.
Lisaks mädade foto näitele mõtlesin, et räägin natuke kasvatamise põhi-ideest. Taimed vajavad valgust, vett, toitaineid, soojust, puhtust võõratest konkureerivatest organismidest. Kui taimedele mõnda nendest komponentidest mitte anda, siis osa taimi lihtsalt ei kasva ja surevad maha. Seened on aga teistsugused taimed, nemad ei sure maha kui osasid elu-komponente pole. Vaid seened kasvatavad esmalt oma valget mütseeli massi, senikaua kuni nad lõpuks tunnevad, et on ideaalsed tingimused ja aeg hakata valge massi peale seeni kasvatama. Näiteks metsas valge mass sambla all aina kasvab kuni ühel päeval tuleb vihma peale ja soojem ilm ja sel hetkel valge mass tunneb, et on saabunud ideaalne keskkond ja lõpetab valge massi tootmise ja tekitab sellele esimesed seenenupud. Mida rohkem valget massi, seda rohkem seenenuppe sellele tekib. Selleks, et saada rohkelt valget massi, pannaksegi senned purkidesse, kilekottidesse, plastikkarpidesse nii, et hapnikku eriti sinna ei pääse, nii et vett seal kuigipalju pole- tekitatakse seeneorganismi jaoks kehv olukord ja selletulemusena tal ei jää muud üle kui loota, et kunagi tulevad head päevad, ja senikaua ta siis kasvatab valget massi. Mõned hoiavad kasvupurke ka pimeduses (kuid see on vaieldav tegu), et anda mütseelile veel tugevamalt signaali, et hetkel pole vaja seeni kasvatada, vaid kasvata mütseeli ja oota paremaid päevi, kui purgi avan ja su kasvukambrisse toimetan.
Et siis selline idee, kuidas forseerida taime, et ta kasvataks oma vegetatiivset massi esmalt, ja kui seda on piisavalt, siis saab anda tingimused, et taim saaks õitsema hakata- rohke valguse, niiskuse ja muudes ideaalsetes tingimustes.
Selline kasvu idee on inimeste manipuleering loodusega. Ja mõtlesin, et tutvustan natuke kasvatajate mõningaid ideid ja võtteid, kuna need on siiski üsna huvitavad ja peaks esohobilistele ka huvi pakkuma.
Äärmuslikud esohobilised muidugi usuvad, et kui nad ikka ise kasvatavad oma esoteerilise droogi, siis on see väekam kui et tänavalt ostetud droog. Samuti usuvad osad esohobilised, et taimedel on mingi energiaväli ja kui teie paneel-elamus on mõni taim või loom oma loodusliku "auraga", siis kindlasti on see tervislik. Mõned usuvad, et kasvatamise juurde tuleks mõelda positiivseid mõtteid ja teha lausa rituaalne- näiteks kui valmistatakse populaarset DMT-jooki Ayahuasca't (eesti k hääldus: [aivaska]) erinevatest taimedest, siis puhutakse lausa tubakasuitsu esmalt lähtematerjali silole ja lausutakse esoteerilisi lauseid. Ma isiklikult ei tunne, et sedalaadi muinasjutulist osa oleks vaja teha, aga soovitan lihtsalt ise kasvatada, mitte aga osta.
Kui töötate peetri-nõudega, kus on siis mütseeli kasvatamine želee sees, siis seal tekib ka mäda ja eraldate siis kirurgiliselt skalpelliga puhta valge osa sealt ja tõstate selle järgmisele peetrinõusse kasvama, kuni saavutate ülipuhta valge mütseeli, mida siis edasi toimetada suurtesse maguslahustesse ja ka otse viljateradele. Peetrinõudesse tuleb samuti mitmevärvilisi mädanikke, sageli näiteks musta värvi mädasid. Toon nendest näiteid edaspidi.
Seniks head mõtisklust mädanike teemal.