Müstika nurgake
saab kuidagi kedagi endale ligi tõmmata ?
Katre. 07. veebruar 2008, kl 19.50 |
Tere ! Ärge arvake palun et mingi meesteõgija olen, absoluutselt mitte.Aga lihtsalt selline mõte tekkis.
Mulle nimelt meeldib väga üks briti näitleja , kellele ei meeldiks keegi kättesaamatu , right ? Aga temaga tunnen midagi erilist.Ma ei oska seda kirjeldada aga tunnen tema hinge .See on tegelt vale sest ma ei tea teda ,aga hinges on tugev tung teda tundma õppida.Midagi nagu ütleks ,et sellest saaks asja.Ja ma ise usun seda,tõsiselt.Niipalju kui ma tean , huvid on müstiliselt sarnased näiteks.
Mõte on lihtsalt selles , tahaksin teda tundma õppida.Kuid ei ole ju lihtne tuntud inimesele ligi pääseda, kuid sisetunne ütleb et ma seda teeks.Parem proovida ja läbi kukkuda,kui seda mitte üldse teha ? Ma arvan.
Igatahes olen mõelnud müstika abile.Kas on mingeid vahendeid, loitse ,midaiganes mis aitaksid mul enda unistusi teostada ?
Ma loodan et ma väga rumalalt ei kõlanud , kui kõlasin siis vabandan ,kuid pidin sellest lihtsalt kirjuama.
Päikest ja kõike parimat !
Mulle nimelt meeldib väga üks briti näitleja , kellele ei meeldiks keegi kättesaamatu , right ? Aga temaga tunnen midagi erilist.Ma ei oska seda kirjeldada aga tunnen tema hinge .See on tegelt vale sest ma ei tea teda ,aga hinges on tugev tung teda tundma õppida.Midagi nagu ütleks ,et sellest saaks asja.Ja ma ise usun seda,tõsiselt.Niipalju kui ma tean , huvid on müstiliselt sarnased näiteks.
Mõte on lihtsalt selles , tahaksin teda tundma õppida.Kuid ei ole ju lihtne tuntud inimesele ligi pääseda, kuid sisetunne ütleb et ma seda teeks.Parem proovida ja läbi kukkuda,kui seda mitte üldse teha ? Ma arvan.
Igatahes olen mõelnud müstika abile.Kas on mingeid vahendeid, loitse ,midaiganes mis aitaksid mul enda unistusi teostada ?
Ma loodan et ma väga rumalalt ei kõlanud , kui kõlasin siis vabandan ,kuid pidin sellest lihtsalt kirjuama.
Päikest ja kõike parimat !
mina arvan 07. veebruar 2008, kl 20.08 |
vanarahvas 07. veebruar 2008, kl 20.58 |
Ka pidada mõjus perrapanemise tarvis olema karask, mille sisse meesterahvas ehk naesterahvas oma kellakarvu ja himuila panema pidada ning siis seda karaskit anda, kas meesterahvas naesterahvale ehk ka ümberpöörtud. Karaski ahju laskmise juures olla tarvis järgmist laulu laulda:
Karga ahju, karvakarask,
läbi reie rõõmurõõska.
Ninda armas poisi (neiu) meelest,
kui koolu siga koera meelest
ja koolu lammas hundi meelest!
Karga ahju, karvakarask,
läbi reie rõõmurõõska.
Ninda armas poisi (neiu) meelest,
kui koolu siga koera meelest
ja koolu lammas hundi meelest!
vanarahvas 07. veebruar 2008, kl 21.04 |
Tahab meesterahvas üht naesterahvast ehk jälle naesterahvas üht meesterahvast omale abikaasaks, keda temal sugugi võimalik saada ei ole, siis pidada tema neljapäev õhta kolm tükki suhkrut korakäe kaenlalohu sisse siduma ja neid seal pühapäevani seista laskma. Pühapäev pidada ta neid jutluse ajal kirikus kaenla alt välja võtma, kolm korda Isa meie palvet neile peale lugema ja siis neid oma armukesele, kas kohvi, teevee ehk ka palja veega sisse andma, siis ei pidada see inimene andjast mitte enam lahkuma. Isa meie palve lugemise juures pidada tema kolmandama korra lõpul kolm korda Amen ütlema, kahe esimese korral ajal aga mitte midagi.
right 07. veebruar 2008, kl 21.47 |
n 08. veebruar 2008, kl 05.52 |
Sa oled veel liiga noor, et jamada taoliste asjadega! kõige pealt kasva, arene ja tee endale selgeks mis on vale mis õige. su elu armastus tuleb su juurde nii või teisiti, sina ei pea selleks midagi tegema kui siis ainult, et jää iseendaks, ja kui see briti mees on sinu eluteel ettenähtud kui boyfriend või midagi tõsisemat siis TA TULEB NII KUI NII! loitsudega tood ainult iseendale jama kaela.
showbiz 08. veebruar 2008, kl 14.10 |
n 08. veebruar 2008, kl 15.39 |
kerli 10. veebruar 2008, kl 22.27 |
ega jah igal inimesel, eriti tüdrukutel on mingi eluperiood selline , kus armutakse kuulsusesse..endalgi see tee läbikäidud. olin siis mingi 14 või nii..leidsin endale silmarõõmu, minu õnneks või õnnetuseks elas too meed eestis. tegeles(tegeleb siiani) laulmisega.minust oli nii 8 aastat vanem . ohjah..neid magamat öid ja unistamisi.(kusjuures ma polnud ühelgi ta kontserdil käinud ja fänniklubiga ka polnud liitunud. )
nii ma muutusin endassetõmunuks, alati kui midagi tolle mehe kohta kuulsin halba, siis nutsin ja kurvastasin..nii juhtuski, et iga väikese asja peale solvusin ja sõbrannadel oli ikka tõeliselt raske minuga hakkama saada.tagantjärgi meenutades oli hull aeg. hakkasin siis temaga kontaksti otsima..sain ta tel. nr ja helistasin .küsisin niisama igasugu küsimusi , sünnipäevade ajal soovisin õnne, jõulude ajal häid jõule, uuel aastal head uut jne.mõnikord kui und ei tulnud sai talle isegi öösel helistatud, aga sis ma ei rääkinud midagi..lihtsalt kuulasin kuidas ta halloo ütles ja kes on.siis kirjutasin talle mailile armastuskirju jne..ma ei tea kas ta need kätte ka sai või ei ..usun et ta ei lugenudki neid. mu südame murdis aga lõplikult kui sai ta ühele külapeole kutsutud. alguses ta lubas tulla(sõbranna kutsus ja ajas neid asju , ma ei tea miks ma ise ei kutsunud) ja siis kui see idu kätte jõudis lõpuks pika ootamise peale olin ma nii sillas.aga jah, pidin peagi maapeale tagasi potsatama.lõpuks kui talle helistatud sai, vastas ta, et ei tule.sõbranna väitel oli tagataustaks naer, muusika.ju ta oli kuskil peol.see murdis mu südame totaalselt.ta oli alati mu südames.isegi siis kui hakkasin teiste poiste poole vaatama ja nendega käima.esimese suudluse ajal mõtlesin et mis tunne oleks Teda suudelda ja esimese vahekorra ajal tahtsin Talle kuuluda.aga ma ei suutnud teda oma südamest välja rebida.isegi siis kui sain ajakirjast teada et tal on oma silmarõõm olemas..päris kobe oli teine.kui aus olla, siis tahaks temaga siiani tuttavaks saada, elan ju ka nüüd tln.hetkel käib ta välismaa vahet.nagu ma aru olen saanud, siis ta viibibki rohkem välismaal kui eestis. aga mingine igatsus on ikka temaga olla.enne magama jäämist mõtlen ikka ja jälle mis oleks kui kohtuks temaga päriselt. mis siis saaks? aga küsimuseks see ilmselt jääbki ....hetkel olen 21, ja elan oma poisiga 3 aastat koos. ma tahaks Teda unustada, aga ei suuda..see on kas mingi kinnisidee või armastus. tahaks sellele selgust saada. aga ma arvan et ei saagi teda kunagi tundma õppima, et selgust saada, kas ta on mu ainus eluarmastus või lihtsalt kinnisidee..kuigi mitte kellegi teise vastu pole ma midagi sellist tundnud nagu tunnen Tema vastu....
nii ma muutusin endassetõmunuks, alati kui midagi tolle mehe kohta kuulsin halba, siis nutsin ja kurvastasin..nii juhtuski, et iga väikese asja peale solvusin ja sõbrannadel oli ikka tõeliselt raske minuga hakkama saada.tagantjärgi meenutades oli hull aeg. hakkasin siis temaga kontaksti otsima..sain ta tel. nr ja helistasin .küsisin niisama igasugu küsimusi , sünnipäevade ajal soovisin õnne, jõulude ajal häid jõule, uuel aastal head uut jne.mõnikord kui und ei tulnud sai talle isegi öösel helistatud, aga sis ma ei rääkinud midagi..lihtsalt kuulasin kuidas ta halloo ütles ja kes on.siis kirjutasin talle mailile armastuskirju jne..ma ei tea kas ta need kätte ka sai või ei ..usun et ta ei lugenudki neid. mu südame murdis aga lõplikult kui sai ta ühele külapeole kutsutud. alguses ta lubas tulla(sõbranna kutsus ja ajas neid asju , ma ei tea miks ma ise ei kutsunud) ja siis kui see idu kätte jõudis lõpuks pika ootamise peale olin ma nii sillas.aga jah, pidin peagi maapeale tagasi potsatama.lõpuks kui talle helistatud sai, vastas ta, et ei tule.sõbranna väitel oli tagataustaks naer, muusika.ju ta oli kuskil peol.see murdis mu südame totaalselt.ta oli alati mu südames.isegi siis kui hakkasin teiste poiste poole vaatama ja nendega käima.esimese suudluse ajal mõtlesin et mis tunne oleks Teda suudelda ja esimese vahekorra ajal tahtsin Talle kuuluda.aga ma ei suutnud teda oma südamest välja rebida.isegi siis kui sain ajakirjast teada et tal on oma silmarõõm olemas..päris kobe oli teine.kui aus olla, siis tahaks temaga siiani tuttavaks saada, elan ju ka nüüd tln.hetkel käib ta välismaa vahet.nagu ma aru olen saanud, siis ta viibibki rohkem välismaal kui eestis. aga mingine igatsus on ikka temaga olla.enne magama jäämist mõtlen ikka ja jälle mis oleks kui kohtuks temaga päriselt. mis siis saaks? aga küsimuseks see ilmselt jääbki ....hetkel olen 21, ja elan oma poisiga 3 aastat koos. ma tahaks Teda unustada, aga ei suuda..see on kas mingi kinnisidee või armastus. tahaks sellele selgust saada. aga ma arvan et ei saagi teda kunagi tundma õppima, et selgust saada, kas ta on mu ainus eluarmastus või lihtsalt kinnisidee..kuigi mitte kellegi teise vastu pole ma midagi sellist tundnud nagu tunnen Tema vastu....
Lisa postitus