Võim maailmas koondub lõpuks ühe isiku kätte. See on poliitiline juht, kes oma võimsuse tipul saavutab niisuguse positsiooni, mida ei ole olnud kellelgi enne teda. Metsaline ei esinda isikuta jõudu või mõju, vaid ta on ründav vürst (Tn 9:26), kes astub esile aegade lõpus. "Metsaline on tõeline isik," kirjutab prof. P. Madsen. Temast rääkides kasutatakse meessoo termineid: "Teda (meessoost vorm) hakkasid kummardama kõik, kes ilmamaal elavad" (Ilm 13:8). "Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv" (Ilm 13:18). Paulus nimetab Antikristust ülekohtu inimeseks (2Ts 2:3).
Piibli prohveteeringud räägivad Antikristusest hirmutavalt palju. Seega on täiesti võimatu anda lühikeses peatükis selle omapärase isiku kohta ammendavat pilti, keda usume peagi maailmapoliitika areenile astuvat.
Oletatavasti tuleb ta väikesest vürstiriigist impeeriumi sees, sest väike sarv ei kasva välja ühestki suurest sarvest, vaid nende vahelt. Antikristus peab olema eriliste juhiomadustega erakordselt andekas mees. Ta on "jultunud näoga ja salasepitsustes osav" (Tn 8:23). Ta liigub edasi kavaluse ja pettuse abil, ning tema tarkus on pärit kurjuse allikast. Ta ei eksita ainult poliitika sfääris, vaid ka vaimulikult (2Jh 7). Ta on valetaja (1Jh 2:22) ja vale on ta relvaks (2Ts 2:9). Lisaks sellele on ta metsaline, kes kasutab toorest jõudu ja vägivalda (Ilm 13. ptk).
Antikristuse kirjeldustes rõhutatakse pidevalt kahte asja: tema enesekiitust ja jumalapilget. Viimsete päevade pilkamist ja ilukõnet harrastavate inimeste seas on just tema oma suurte sõnade poolest kõige rohkem tuntud. Ta pilkab Jumalat, Tema nime, Tema elupaika ning neid, kes elavad taevas - ingleid ja inimesi. Samal ajal andub ta Saatanale. Ta on kuradi asevalitseja maa peal. Hind, mida tal selle eest maksta tuleb, on täielik andumine - kogu oma isiku üleandmine Saatana valitsuse alla.
Antikristus esineb kahes rollis: ta on eksitaja ja tagakiusaja. Enne tema ilmumist põhjustab temas mõju avaldav Saatana vaim ärataganemist, mis võimaldab Antikristusel tulla. Antikristuse eelkäijatena tegutsevad lisaks sellele mitmed "kristusevastased" (1Jh 2:18). Lõpuks astub ta esile ärataganemise tipul. Kristluse vaimulik vägi ja selle mõju lämmatatakse ning Antikristusele ja tema riigile on tee avatud.
Antikristusel on töökaaslasi. Esiteks tegutseb ta koos suure hoora Baabüloniga - see on religioosne süsteem, mis on sünkretistlikult kõik valeusundid ühte koondanud: hinduismi, islami, katoliikluse, modernistide protestantismi, jne. (Ilm 17). Pärast seda kui Antikristus on katkestanud suhted "hooraga" ja ta hävitanud, rajab ta koos valeprohvetiga antikristliku religiooni (Ilm 13:11-18), milles kummardatakse metsalist ja lohet. Püstitatakse metsalise kuju ning surmanuhtluse ähvardusel nõutakse kõigilt selle kummardamist ja metsalise märgi võtmist.
Need, kes endale metsalise märki ei võta, suletakse ühiskonnast välja. Nad ei saa müüa ega osta eluks vajalikku. See fakt viitab asjaolule, et rajatakse tõhus boikoteerimissüsteem - ilmselt majandusega tegeleva maailmaorganisatsiooni abil. Juba tänapäeval on olemas nii tööandjate kui ka töötegijate poolel võimsaid organisatsioone, kes nende majanduslikke huve kaitsevad. Need võivad maailma mõne päeva või isegi tunniga põlvili suruda. Antikristuse riigis on kõik taolised vahendid riigi käes. See tähendab isikliku vabaduse lõppu. Allikas http://www.usk.ee/eu/III.htm ptk. 16