ehk enesetapp.
valus teema. väga valus.
aga nii see on.

inimesed, kes on selle üle elanud - kas te tunnete ennast mingil määral süüdi, et kõik nii lõppes?

samas küsimus: miks inimesed valivad sellise lõpplahenduse oma elule.

inimesed, kes on enesetapu üle elanud? äpardunud enesetapjad siis?

on neidki. elavad edasi.

kuidas elavad need, kelle lähedased on midagi taolist teinud. süüdistate ennast või elate jumala rahus edasi?

ei saa päris hästi küsimusest aru. kas tahad teada,kas kellegi lähedane on teinud enesetapu ja kas tuntakse end süüdi selle tõttu? kui nii, siis, ei, minul pole keegi lähedane teinud enesetappu.

ja miks teevad inimesed enesetappu? järlikult ei näe nad lihtsalt muud väljapääsu. surm ei ole kunagi lahedus, aga järelikult nad ei tea seda siis. või teavad aga ei teadvusta seda endale.

mis on need põhjused, mille tõttu inimesed valivad sellise lahenduse?

olen kogenud äärmiselt armsa inimese lõpplahendust oma elule.
pean ausalt tunnistama, et see valik muutub aina ahvatlevamaks.

mis muud valikud on?

elada edasi alalise süütundega kalli inimese surmas.
kujutate seda ette?

Mõni inimene on loomupoolest depressivne.
Siis ei suuda miskit teda tõeliselt õnnelikuks teha...
Jah, siis on peas kõik teistmoodi kui teistel ning inimesed ei mõista iial teda.. Välja arvatud inimesed, kelle peas toimuvad samalaadsed asjad. Just tundeid ja mõtteid pean silmas.

Mul suri parim sõber.. Tol eluhetkel polnud mind tema kõrval.
Kui teada sain, tundsin end kohutavalt süüdi. Ehk oleks ma kuidagi suutnud nii hea inimest elus hoida, kui oleks olnud tema kõrval?
Aga tead, sain sellest enesesüüdistamisest üle nii, et teadvustasin endale fakti, et tal on nüüd parem. Kohe päris tõsiselt. Ta poleks iial saanud olla õnnelik siin maises elus.. Kahjuks..

Ja inimesed, usun, et te ei mõista seda. See on normaalne.

Miks peaks keegi tundma süüd kellegi teise teo pärast? Arumaeisaa...

vanatädimees, 70a sooritas enesetapu. mõistan teda täielikult. tema ei leidnud elul ilma abikaasata enam mõtet. lisaks igatsusele abikaasa järele piinasid teda ka mitmed haigused. lapsi polnud, tegemist oli üsna lihtsakoelise inimesega, nii et mõttetu oleks talle olnud soovitada mingit hobi või huvitavat tegevust. see oleks olnud irvitamine vanainimese üle.
nüüd on nad naisega koos, nii nagu eluajalgi.

Mõni inimene ei oska elada ise vaid peab elama teiste küljes. Mida kauem, seda mugavam hakkab.

sa teadja oled ikka loll küll

to teadja: selline variant elus on täiesti võimalik.
kas te laseksite elada kellelgi enda küljes mõttega - peaasi, et oleks see inimene elus?

Ja milles see lollus sinu arvates siis väljendub?

Miks valivad vabasurma? Valu pärast. Ei suuda elus seda valu välja kannatada. Minuga oli sama. Õppisin enda sisse vaatama. Ja valu möödus. Sain aru, et see oli suur katsumus mu elus. Kui oleksin lõpetanud ennast tappes, oleks järgmine elu sama katsumus olnud. Nüüd olen õnnelik, et selle leveli läbi tegin.

Netis on kusagil selle VALU KANNATAMISE kohta pikem ja huvitavam seletus. Hetkel ei mäleta, kus. Aga päris huvitavalt oli välja toodud, et inimesed tahavad valust loobuda ja see on ainus viis - teadvus minetada.

Mis see tagantjärele enesesüüdistamine aitab, kui elusast peast nägemiseks silmi ja aitamiseks tahet või ka oskusi ei olnud?
Korra noores eas olen suitsiidiks valmistuvat inimest näinud ja elus ei ütle kellelgi, et ah mis sa plärad, ei tee sa midagi.
Nii palju oli sellest mullegi kasu, et kui ise sama tegemas olin siis taipasin ennast arsti juurde vedada.
Kui ikka on inimene deprekas siis tuleb ta arstide juurde juhatada. Praegu on juba päris head rohud, see masendus läheb mööda ja siis leiduvad ka eluprobleemidele lahendused.

Me kõik oleme erinevad isiksused.Kui keegi teeb sellise otsuse.et lahkuda elust,on see meie meelest vale,aga meil tuleb sellega leppida ja aksepteerida seda,kas meile meeldib või ei see otsus.inimene on ise selle teinud ja nii otsustanud,ükskõik milline on see põhjus.Kõigil on see kindlasti erinev.
Kaotasin üle 10aasta tagasi endale ühe väga kalli inimese,aga ta jättis lauale kirjad ja päeviku,kus olid kirjas tema elu,tunded,valud jne.Peale selle lugemist näen ja mõistan mina elu täiesti teisiti.Meil ei ole õigus süüdistada ei ennast ega kedagi teist,sest me kõik oleme isiksused,ühed tugevamad,teised nõrgemad,meil tuleb lihtsalt austada selle inimese otsust,kuigi tundub vahel,et see polnud õige otsus meie meelest.Just täna ta oleks saanud 33aastaseks.Ta oli väga noor kui lahkus elust ja jõudis selle ajaga saata korda rohkem,kui mõni pika eluga.

mis mõttes et vanaonu või kes iganes on nüüd oma naise juures pärast enesetappu? see ju ristiusu poolt välja mõeldud müüt! ilmselt ei saanud üksi hakkama.

teispoolsuses saavad armastajad kokku

m, jah

....nüüd on nad naisega koos, nii nagu eluajalgi
Aga mis siis kui naine on juba teisele ringile jõudnud tulla?

asi pole naises vaid nö hingesugulastes - hinged on nö perekonniti, "seal" on neid ikka erve pinu, ja kehastuda võib nii "sõbra kui vainlasena", pärast saate kokku ja kallistate, et oli vast vinge reis;)

ps. ja mõni inimene võib siin tõesti tunda talumatut "koduigatsust", meie ei tea, miks täpselt... pole õigust kohut mõista

Talumatu on kestev masendus mitte "kojuigatsus." Irreaalne kujutlus, et kui ma ära suren siis kõik laheneb. Ei lahene sellega midagi.
Tahaks ka vahel suitsiidi teha kui jäle pikka aega valude käes vaevlen, aga pigem on see enda päästmine valust kui midagi muud.
Kui kõrvalt inimene ära kaob on see ka valus ja sellest valust pääsemiseks vabaurm pole sugugi suur lahkunust hoolimine. Need kes meid armastavad tahavad, et me elaks oma määratud aja, isegi kui neid kõrval ei ole. Ei jää see surm tulemata, selles võib kindel olla.

Olen ligidalt näinud sellist elu, kus mees lubas ennast ära tappa, kui naine temaga ei abiellu. Terve elu hoidis ta naist selle mõttega enda küljes, et kui naine ei tee nii nagu mees tahab, siis mees kohe tapab enda ära. Naine piinles terve mehe eluaaja, et meest enda küljes järgi vedada, et ei juhtuks midagi sellist ja võttiski enda peale vastutuse, selle mehe elu eest. Sest tema põhjendas sellega, et tema ei taha mehe surmas süüdi olla. Kas ta ikka oleks? Mees haigestus vähki ja siis süüdistas ta naist, et tema peab surema ja naine saab edasi elada? Ja see lõpp, kus mees enam mitte mingil juhul surra ei tahtnud, oli kõrvalt jube vaadata.
Mina tegin enda jaoks sellise järelduse. Me ei saa võtta vastustust teise elu eest, sest tema elu valikud on tema enda teha. Kui me hakkame ennast selles süüdi tundma, siis vajame ise abi. Peame hakkama oma mõtlemist muutma. See on väga üldistaud, aga igal juhul võib sellest mõnele abi olla.

hingesugulus - sellist asja pole olemas! see on illusioon.

mõned inimesed klapivad omavahel paremini kui teised ja selleks on rida erinevaid põhjuseid. aga hingesugulus ei tähenda midagi muud, kui et elu teatud hetkel on kahel inimesel samasugune elukulg, mis aitab neil ühteteist paremini mõista. pahatihti lisandub sinna ka mingisugune teadvustamata omakasu element, nt üks osapool saab teiselt psühholoogilist või hingelist tuge.

to o
Hingesugulus väljendub tegelikult just siis kõige paremini kui kahel inimesel on täiesti erinev elukulg ja saatus, aga ikkagi millegipärast mõistetakse üksteist.

teemasse:
Selles osas olen nõus Teadjaga, et miks peaks teine inimene süüd tundma teise teo pärast. Igaüks ikka vastutab ise oma teo eest. Ja mina end süüdi ei tunneks, isegi kui hüvastijätu kirjas oleks verega minu süüd kirjeldatud :). Kui inimene leidis et tema enam ei taha, või tema NII ei taha-siis see oli tema otsus ja seda peab austama. Loomulikult võib mahajääjatel olla väga valus ilma selle inimseta edasi elada - aga see pole jällegi enam enesetapja probleem. Ei saa ju edasi elada ainult selelpärast et muidu oelks mu emal, mehel, õel, lapsel väga halb kui end tapaksin. Aga mina???? kas mina pean siis kannatama et teistel hea oleks? Ei pea....Ei süüdista enesetapjaid kunagi oma valikus, samuti ei tunneks endal süüd.
Kas enesetapp asja lahendab või mitte on omaette teema. Tõenäoliselt ei lahenda...kuigi iial ei tea..me pole ju "sealpool" olnud.
Miks tehakse enesetappe: minumeelest kahel põhjusel. Esiteks et teistele kätte maksta(kui üks või paljud iniemsed on meiega nii halvasti käitunud ja teistmoodi ei oska neile näidata KUI halvasti nad on meiega käitunud. Siia alla käivad enamasti alati nö armastusest tehtud enesetapud. Kui pole leitud vastuarmastust. Aga ka sellised keda ühiskond kiusab. Teiseks tehakse enesetappe sel põhjusel et ei jõuta enam elada. Kui enam ei jaksa nii...lihtsalt ei taha.. ei ole mõtet..elu on piin...

0
ristiusu müüdiga pole siin mingit tegemist. esiteks pole enamus eestlasi fanaatilised kristlased - see siiski juutide ja sealse piirkonna väljamõeldis ning teiseks kirik ei soosi enesetapjaid ja enesetapp on kiriku silmis suur patt, mistõttu enesetapjad ka surnuaia taha maeti. nii et hari ennast väheke.

Teadjal õigus. see mees oli harjunud oma naise käe all elama ning iseseisev elu oleks talle täielik piin, eriti nii vanas eas, mis on ka täiesti mõistetav. oleks äärmiselt naeruväärne ja inetu hakata vanainimeselt mingit "oma elu" elamist nõudma või vanainimest oma elu lõpetamise eest hukka mõistma. eriti, kui tegemist oli üsna lihtsakoelise inimesega.

to eile
aga mis asi see hingesugulus sinu arust on ja järsku tood näite mõnest olukorrast, kus kaks kardinaalselt erinevat inimest on hingesuguluse leidnud? kas hingesugulus kestab elu aeg või on seal "parim ennem" tempel küljes?


to vihm
sa ei oska mõttega lugeda, kuigi vanust sul juba küllalt. hariksin ennast hea meelega, aga sina seda mulle ei paku. iga loll eestlane teab, et ristiusu müüt lubab pärast surma enamikel taevasse minekut, kus kohtud omakestega. eestlane on südames jumalakartlik ja silmakirjalik - vaata kui palju jõulusid peavad, aga pühapäeviti kirikusse ei minda - sealt ka see arusaam, et pärast surma kohtud omakestega ja elad õnnelikult elu lõpuni.

Nõustun eile välja toodud põhjustega- enesetapp tehakse kas kättemaksuks või siis kui enam ei jõua.

Ka mulle on tehtud nii haiget, et ükski minu senine elu eesmärk ega põhimõte ei pea enam paika. Põhjenduseks tõi see inimene, et ta on niiviisi varemgi käitunud ja too esimene ohver elas selle ju üle. Elu läheb edasi. Nüüd teeb see inimene samamoodi juba järgmisega. Tean, et kätte maksta saaksin ainult ennast tappes. Sest mul pole võimalust talle kirjeldada kuiväga haiget ta tegi. Nagu ütles Li Unt ei lubata meie ühiskonnas ka korralikult leinata. Kindlasti on see üks suur enesetappude arvu põhjuseid.
Seega võiks minu kättemaks säästa kellegi tunded siin elus. Miks ma seda teinud ei ole või kas ma seda teen? Kättemaksu ei korraldata uisapäisa.