Aga kui ma peale tegelase loomist tõsiselt kartma hakkan, kui ma kõik ''ära rikun''?
Siis ta ründab eks, ning teeb seda, mida minu fantaasia ootab?
Samas ma lugesin, et mingil hetkel saab üles ka ärgata (nagu ka tavalise õudusunenäo pealt).

Astraali juures on üldse nii palju õudsaid asju, aga mul on küsimus veel kosmose kohta (kuna ma olen seda unes näinud ja see võlub ka mind (: )

Kas on võimalik minna näiteks... Ma ei tea, kuule? Jupiterile? Kaugemalegi?
Ja kui on, siis on see inimese enda fantaasia (kuidas ta neid kohti ette kujutab) või need kohad reaalsuses?

Kuna ta on sinu loodud, on ta täielikult sinu kontrolli all. Klobi teda või pane kaduma või improviseeri midagi. Jah, saad üles ärgata igal ajal.

Võimalik on käia kosmoses ja teistel planeetidel. Nagu ma ütlesin on astraal plaan teine plaan ja seega ei ole ta täpselt seesama, mis meie füüsiline plaan. Mõned on teatanud, et on kuul käies kohanud tulnukaid. Kas nad seal ka päriselt istuvad, ma ei tea, ei tööta NASA-s.

Okei, aitäh. :)

Ma parem ei hakka rohkem küsima, kuna mu kadedus on praegu niigi ülemõistuse.

Kadedus?

teema ruulib, saame kusagl pubis kokku ja arutame konkreetsemalt, olen kindel käsi

Jah.

Ma olen lihtsalt üritanud astraaltasandile saada nii palju (üle kümne korra kindlasti, kuigi see ei kõla, nagu oleks palju), lihtsalt see vaev on suur, mis ma olen sinna sisse pannud. Tavaliselt annan ma üldse kiiresti alla.
Teema ise on mulle väga vana, ning loomulikult kuigi ma olen selle mõneks ajaks ''ära unustanud'', siis mingitsorti unistuseks on see ikka jäänud :)

Ahjaa,
See on väga teemast välja, aga kui võib küsida, siis mis tähtkujust sa oled?

Vähk.

Ma arvasingi, et veemärk :)

Miks? :)

Põhiliselt sisetunne.

Ok. Edu sulle. :)

:), Aitäh, sulle ka (selle energiavampiiriga toimetulemisel, kellest sa kirjutasid).

Arvan, et raputasin ta maha.

haaa, meelde tuli, olen veel käinud kehast väljas, aga tookord liikusin maa alla, kus kohtasin imelist imeilusat saali, saatjat jne. Jumalate linn? (Muldashev)... tookordse kogemuse rikkus just minu tohutu erutus, et pean sellest kohast kõigile rääkima, et nad ometi lõpuks usuks, et on olemas rohkem ja palju võimsam maailm, kui see kolmemõõtmeline milles me hetkel viibime. Niipea kui mu erutusest kasvas välja südamepekslemine, olin põmm tagasi, krdi kurb.

jutustaks ka yhe kogemuse, mille peale rännakutel käimise l6petasin.
mul oli varem ärkvel seisundis kehastväljas kogemusi olnud. hiljem hakkasin seda spontaanselt ka une ajal tajuma. ärkasin astraaltasandile, ise muidugi teadsin, et keha magab ja mis toimub jne.
vahel kui tundsin, et mul pole piisavalt energiat, et kehast välja saada, kutsusin kedagi, kes tuleks ja mu välja aitaks, st kehast välja t6mbaks. tuligi. palju kordi nii. kusagil me koos aina rändamas käisime. nägin millegi pärast ainult pimedust, ei teadnud kes see abistaja oli ja enamasti ei näinud ka seda kus me olime. midagi ebameeldivat ei juhtunud ju kunagi ja lendamise tunne oli nii hea. nii et hoolimata teadmatusest ei kartnud ma midagi.
ykskord hiljem ei läinud ta enam peale rännaku l6ppu ära vaid jäi. tajusin, et ta polnud varem lihtsalt tahtnud, et ma teda näeksin, kuid et sel korral ta lubab end vaadata. vaatasingi ja nägin, et ta on deemon. tal endal oli selline äraootav kuid igaks juhuks veidi puiseks tehtud ilme, et näed - olen selline. ehmatasin jubedalt. ta ei olnud ei kole ega hirmuäratav, kuid teadmine kes ta on, hirmutas.
peale seda yritas ta veel korra tulla, kuid tajudes et ma kardan teda, läks lihtsalt ära. pärast seda l6ppes k6ik. kas see oli lihtsalt keegi, kes arvas end deemon olevat. v6i ei olegi k6ik deemonid ....kurjust täis?

Ma ei tea kas deemonid viitsiks jännata astraal rändajatega. Ma mõtlen, mis kasu tema sellest saaks. Aga no võis olla küll.

kuskil oli õpetus, et kutsuda appi ingleid ja Jeesust. kui lihtsalt ükskõik keda kutsuda, siis tulevad igasugused kahtlased. aga Jumalat nad kardavad.

Küsimus: kas see kehaväline kogemus võib olla ka unenägudega seotud kuidagi??
Nimelt järgnev:
Kas kellelgi on olnud sellist juhust, et näeb unes mingit kindlat paika või situatsiooni ja see koht on väga tuttav nagu oleks seal olnud, aga samas tead, et ilmsi ei ole selles paigas olnud või situatsioonis ??
Ehk on see mingi fakt sellele, et eelmises elus on see asi juhtunud või seal paigas oldud??
Kas see võib olla märk, et inimestel siiski on mitu elu jne??
Mis muu saab olla seletuseks?

OHH ja ahh, inimesel on tõepoolest mitmeid elusid.

Olen näinud selgemast selgemas unenäos paika, mille hiljem sõprade fotodelt ära tundsin. Vot see oli ehmatus, ehk et kolasin unes Inglismaal...ise ei teadnudki.

Mõne tuttava paigaga unenäos selline lugu, et mul kaubamaja tagune piirkond Tallinnas unenäos individuaalmajad aiakestega ja üsna mitmes unenäos on see aina probleemne koht kuna ma lähen otse läbi aedade ja koerad pole ketis. Unenäod on erinevad aga ikka vahel tuleb sealt piirkonnast läbi minna, ma tean isegi mis lilled seal aias kasvavad aastast aastasse.

??, ei nii pole mul olnud, aga lapsena nägin üht kohta tihti unes (vana talumaja) ja aastaid tagasi käisin unenäos keskaegses Tallinnas (mis tänav see oli, kus vahepeal kaevati ja midagi leiti ka inimtegevusest). Ma olen sõitnud (lendasin?) ka avakosmoses, maailm on kuradi ilus kaugelt. Mul pole vaja reisidagi, sest olen unenägudes palju reisinud.
Psühh vist juba.
Mu tütre peikal oli ka hiljuti omamoodi kogemus (minu tütrega seotud). Temal, kes ei usu midagi. Ütles, et ta on seda varem kogenud, on selles situatsioonis enne olnud. See oli ikka kaunis ränk hoop, aga lõppes hästi. Aeg jäi ka seisma nagu sellel ajal. Ju siis midagi ikkagi on. Ma ise arvan, et kui me sünnime, siis tähtsamad asjad nö "näidatakse" meile kiirluubis ette.

On kaht liiki kehavälist kogemust:

1) teadvuse rännak

2) hinge rännak

Vahet neil saab teha nii, et kui rännakule minnes näete oma keha eemal lebamas, siis on hinge rännak.
Hinge kehast väljumist nimetatakse teise sõnaga ka ja see on "surm".
Surmaga mängida ei tasu, seda tehnikat treenitakse aastaid.

Kõik muud rännakud on teadvuse rännakud. Elule need ohtlikud ei ole, küll aga võite "ära pöörata", kes ehmatusest, kes hakkab end eiteakelleks pidama - hea prohvet maltsvetite ja isakeste narsuste kasvulava.

ei olnud see surm kui oma keha eemalt magamas nägin. yhendus keha ja astraalkeha vahel oli olemas ja väga tugevalt tegelikult.
oled sa m6lemat ise kogenud v6i pakud v6imalusi vastavalt sellele, mida lugenud oled?

Surm ei ole lõplik (tagasipöördumatu protsess)neil, kel füüsiline keha terve ja energiahulk suur, seda näitabki tugev "yhendus" keha ja hinge vahel, mis tagab õigel ajal naasmise.
Mõnedele on see antud (kust ja kelle poolt, ei hakka spekuleerima), aga nii mõneski kultuuris on see seisund üks osa vaimsetest praktikatest.
Ise eksperimenteerima hakata ei soovita. Kui see aga sul spontaanselt tekib, siis... (vaata lause nr 2 esimest poolt).

Kastanjedade, narsuste ja muu jalgrattaleiutajate ilukirjanduse lugemisega pole oma aega viitnud. Tänapäeval on võimalus pöörduda aastatuhandeid katsetatud ja kontrollitud autentsete praktikate poole. Kui sulle on määratud, küll siis ka sinna jõuad.

mina ei julge isegi mediteerida. lollus kindlasti. aga vot miski takistab proovimast. sihuke tunne, et äkki heljun kuhugi minema..

pealegi kõiksugu eesti rahvajutud näit, et inimene käib tuulispaska tegemas, samal ajal kui keha metsa all lamab. ja kui siis keha ringi keerata, ei saa hingeke tagasi.
nagu näha, on need hingerännakud absoluutselt iga kultuuri ja rahva hulgas. erivalt küll kirja pandud, kuid põhimõte on sama.

mina leidsin netist sellise vastuse otsingule "kehaväline kogemus":
unehäire - REM-une faas kestab edasi, inimese meel ärkab üles enne keha, võivad esineda hallutsinatsioonid või muud tunded, mis pole kehaga seotud. keegi pole lähenenud asjale seisukohast, miks see seisund tekib, mis selle põhjustab jne nii et usun siiski teadlaste juttu.

jänes,
kas sa juhtud teadma m6nd teaduslikku seletust juhuks kui REM uni on ärkvel oleku ajal? ja samal ajal on ka meel ärkvel? see k6lab kuidagi väga v6imatult, ent mine sa tea..:)

kuna mul oli kehaväline kogemus ärkvel olles, keset päist päeva, siis ma pigem kaldun uskuma, et see mida kogesin, oli t6eline aga mitte hallutsinatsioon. loomulikult olen avatud ka teaduslikele seletustele, sest mul ei ole mingit kinnisideed antud teemal.

käisin täna astraalrännakul (spontaalselt), kuid mitte midagi ei näinud lendamise ajal, pelgalt pimedus. mäletasin seda foorumit siit ja proovisin selle järgi nägemist küsida, kuid see ei aidanud. millest see mitte nägemine tingitud on?

kuni te rändate, võib keegi teine sattuda teie keha juurde ning püüab seda üles äratada. paljud ei pääse siis enam tagasi

sa mõtlesid, et keegi inimene tuleb ja püüab ärkvele raputada ja et siis ehmatusest ei pääse tagasi? mingi vanarahva tarkus muidu keelab magaja raputamist, hing pidavat heituma. selle vana jutu järgi peab magajat esmalt nime pidi hüüda, puudutada ei tohi.

samas ma ei karda sellist asja, sest ma olen märganud, et hing käib ka tavalise une ajal ära. vahel olen "ärganud" öösel selle peale, et lihtsalt hõljun ja kukerpallitan oma keha kohal. ma arvan, et see on päris tihti nii, lihtsalt enamuse ajast ei olda sellest teadlikud. seega oleks ju ka elukaaslasega samas voodis magamine ohtlik. sest ei tea, millal sa une ajal kusagil ära oled ja millal juhtub elukaaslane läbi une küünarnukiga müksama või sult unes teki pealt ära rebima (ja sellega sind ehmatama). aga selliseid une pealt surmasid ilma tervisliku põhjuseta on ju nii nii väga harva. nii ma siis oletan, et asi ikkagi pole nii ohtlik kui räägitakse. muidu kuuleks suht sagedasti öö jooksul jäädavalt lahkunud inimestest... mina olen sellist une pealt mineku teemat vaid korra kuulnud ja surma põhjuseks öeldi siis arstide poolt, et oli vale magamisasend.. padi olevat olnud liiga kaela all ja nii olevat une pealt arter kinni vajunud. kusjuures tundub uskumatuna.. lihtsalt seoses teemaga tuli meelde see absurdne juhtum. aga mida ma öelda tahtsin - et selliseid poolmüstilisi une pealt suremisi peaks ju hoopis sagedamini juhtuma.