sest olen seda väga tahtnud...Algul ei olnud ma harjunud sellega, et minult küsitakse nii otsekoheseid küsimusi...see hirmutas mind ja ma tahtsin ennast kaitsta, sest see tundus mulle ründav...see oli ka arusaadav , sest ma ei tundnud teda ...viiendas teraapias sain aru , et mu isa oli minuga samuti rääkinud....konkreetselt...ilma vigurdamata...kuna kardan oma isa siiani ja arvan , et pean ennast tema eest kaitsma...aga vot ei pea, sest TA EI TAHA MULLE PAHA vaid konkreetsust ja et ma ei valetaks ja vassiks...sain aru, et näen oma isa läbi enda tõlgenduse...MA EI NÄE TEDA! Ja see on juba keerulisem teema :) Olen käinud teraapias tänaseks juba kuus kuud ja olen väga rahul!
Ma loen neid kommentaare ja imestan, kui vähe te tegelikult seda inimest teate ja kui kiiresti hukka mõistate...Ma rääkisin viimasel korral Külliga sellest ja ta naeratas ning ütles midagi sellist: "Selle vastu ei saa, et inimesed anonüümselt kommenteerivad...Neil inimestel on endal midagi pahasti ja ma tunnen neile südamest kaasa...Kümnest inimesest kaheksa ootavad, et keegi nende probleemi nipsuga ära võtaks...Ise ei taha midagi teha ...Arstid on süüdi...Valitsus on süüdi...Keegi teine pole inimest haigeks teinud...Ikka inimene ise oma viha ja kibedusega ja sellega , et ei suuda andestada...Ja et muutused toimuksid, pole paitamisest alati kasu vahel tuleb ka olla karm...Minu aeg, minu reeglid...Kellele ei meeldi , see parem jätku tulemata...See on kellegi jaoks ülbus aga kellegi jaoks konkreetsus...Iga inimene ise valib oma südametunnistuse järgi, kuidas oma elu elab...Minu südametunnistus on puhas-magan rahulikult!"
Ma imetlen seda naist! Milline energia ja hoolivus! Aitäh! :)