esiteks on äksi nõid ammu surnud.
aga äärmiselt ebameeldiv, et inimene läheb justkui abi nõudma ja abistajal oleks justkui KOHUSTUS teda aidata. ja kui abi ei saada, siis juletakse veel kritiseerida. kui tahad abi, siis käi ja vaata, mis sulle sobib, mis mitte. inimesed on erinevad, haigused ja suhtumised erinevad. mis aitab üht, ei pruugi teist aidata.
mis tähendab "muutus rahaahneks"?
kas teie meelest peab inimene õhust elama või? et vahite seal tundide viisi pikkades järjekordades ja inimene muudkui käigu ja ravigu teid? ja kui ei õnnestu, siis ollakse veel vihased! tundub, et mõnele inimesele on haigus tõesti karistuseks ja õppetunniks. sellise suhtumisega ei peagi terveks saama.
konkreetselt hr postist olen kuulnud sõbranna juttude põhjal, kes oli suremas. tema käis seal mitu korda ning arvab, et paranemine hakkas toimuma tänu hr postile. praegu on sellest ajast möödas umb 15a ja inimene elu ja tervise juures. samuti olevat post öelnud, et ta pole kõikvõimas. aitab nii palju, kui suudab.