Mulle kangastub kohe Johannese Ilmutusraamatu (9-s osa) koletised: Suitsust tulid ilmamaa peale rohutirtsud, ja neile anti
meelevald, nagu skorpionidel...nad ei tohi teha kurja...millelegi, mis haljendab, ..vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.
Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid
piinaksid...Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks seatud hobuste
sarnased...palged olid nagu inimeste palged ja juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lõvidel.
Neil olid üll soomusrüüd ning nende tiibade kahin oli otsekui kaarikute mürin.
...Neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ning nende sabades oli meelevald teha inimestele kahju...
Nende kuningas oli sügavuse ingel, kelle nimi heebrea
keeles on Abaddon, ja kreeka keeles Apollüon.
Eks see nägemus tähendabki seda, et kui enamus inimesi suudab lõpuni õigel rajal püsida siis alati leidub keegi kes langeb ja langeb nende olendite saagiks. Seal on kindlasti rohkem detaile mis nii mõndagi ütlevad aga mul pole seda vaimset nägemist, et neid lahti seletada.