Mulle kingiti kunagi ahv.
Hoian teda nagu oma last aga ta läheb kurjaks ja ropendab.
Hiljuti õnnestus mul arhiivist välja nõuda ka dokumendid.
Sealt selgus, et see ahv on juba üle saja aasta vana.
Juba Friedebert Tuglas oli ta omal ajal president Pätsile kinkinud ja see ahv oli veel Vabaduse väljakul tema vastu sõna võtnud.
Nüüd oleks aeg juba ammu teda vannitada, sest ta roojab end pidevalt täis, poeb laua alla ja sõimab mind.
Kas keegi hea inimene oskaks nõu anda.

Noh, pootsman, on sul alles lollid naljad.

Vanasti tõmmati kiilu alt läbi ja puhtus oli jälle majas

Võiks aastarõngaste pealt vaadata, kui vana see ahv tegelikult on.
Siis oskaks ka abi anda.
Lahendus võib olla väga lihtne - näiteks Marju Kuudi pildi paigutamine tema peamisesse varjumiskohta, zookumariin, krõssiid vms.

Hei kuule üks Ahv käib siin foorunis ropult sõimlemas, kas sinu oma ongi see või?

Ma ei ole kindel, et see ahv arvutit oskab kasutada.
Ta piirdub pigem verbaalse propagandaga.
Näiteks väidab ta et oli ennemuiste KGB-s ja on nüüd kõva kaitseliitlane, teinekord jälle ütleb et on LM lennuvälja juhtiv traktoribrigaadi esimees, kolmas kord jälle, et on TPedI lõpetanud, kuid ta kirjaoskus on annihileeritud kõrgemate võimude poolt et teda vagunelamusse elama sundida.
Aliasi on tal palju, kuid selge on see et tegelikult piirdub ta vaid ropendamisega koiku all - nagu ahvile kohane(mitte inimahvile).

Teie kirjutised on siin solvavad ja võivad põhjustada laksatsiooni..
Ka mulle tõi kunagi Igor, kes külmutuslaeva trümmis kalapsta tsehhis töötas, kunagi Angoolast elusa ahvi.
See ahv oli väga viisakuseta ja hakkas juba varases nooruses Lepistiku pargis koolitüdrukutele kätt saba alla ajama. Hiljem, kui ta juba kaelakandja oli, jättis ta seelikus jalgrattaga sõitmise sinnapaika ja hakkas TPI männikus liputamas käima.
Kohalikud Sütiste tee elanikud veel toitsid teda kuivatatud hernestega ja korraldasid tema päästmiseks pikette ja korjandusi.
Aga vanni seda ahvi tõesti panna ei saanud.