Kui me räägime ekraani võtmes, siis proovi nii...

Pane silmad kinni.
Siis kujuta ette punast roosi. Nüüd keera seda roosi ja vaata.
Siis pane se roos kusagile tallele ja unusta.
Nüüd mõtle, et las see roos peegeldab mind ja mina seda roosi.
Ajasin vist asja veel segasemaks :D

Kas see oleks sinu, Mina Olen, valutehnika?
Sind on aidanud?
Ok, kui on muhk. Või peavalu. Näiteks. Aga luumurru puhul?
Valu taandub? Kui kiiresti? Ja kas totaalselt?
Kas ka luumurd sellise "kõik on illusioon" tunnetuses kasvab uuesti ja õigesti) kokku?

To Jo

See vastus oli mõeldud Q1 kodanikule.

Aga ma räägin valust.

Loomulikult on reaalne valu ikka ju sellel kes puuga vastu pead saab. Valu on üheselt kirjeldatav. Valu on negatiivse vältimiseks tegelikult positiivne eelhoiatussüsteem.
Kui loll endale haiget teeb, siis see meenutab lollile, et ta on loll ja ei tohi bussi ette ronida.

Kui küsida võtmes, et kas Jumal teab, mis on valu, siis loomulikult ta teab! Kuna ta on ju kõik, siis ta teab ja tunneb ka kõiki tundeid. Kas Jumal tunneb valu? Loomulikult tunneb aga see on tasakaalus teiste tunnetega. Mis sellest, et tunde maksimum väärtuses, aga tasakaalus.

Kui ma endale puuga vastu pead lööks või muud moodi ajaviiteks endale haiget teeks, siis oleks see ikkagi kokkuvõttes ju millegi suurema eesmärgil... Loodame siis, et lollidega on ikka sama lugu. Kasvõi see, et nad ei jääks bussi alla.

Ohjah, kus nüüd hakkkasd heietama...
Lihtsalt raske aeg on praegu, väga raske. Kirikusse ei pea minema pean minema hoopis kalmistule kus pole vähemalt kakskümmend aastat käinud. Pelgan kalmistuid kuna olen surma lapsena nii palju lähedalt läinud, nüüd peab minema kuna ei saanud oma ainukese …. hüvasti jätta.

Mina Olen
Aasoo. Ok. :)
Kuigi ka valu (või kannatuse) leevendamise afirmatsioonina mõtlesin, et näe, kui ilus kujund. See roosiline. Seda enam, et selles on ka üks olulisemaid võtmeid misiganes tunnetuse tasakaalustamiseks. Minu meelest.
Valu vajalikkuses muidugi ei kahtle. Meie kere pole sugugi nii loll, et midagi niisama produtseerida.
Q1-ga me aga rääkisime (õigemini mina püüdsin rääkida) justnimelt kogemisest.
Üritasin selle labasevõitu näitega jõuda ligemale sellele, et mis toimub justnimelt reaalselt (igapäevaselt) tema enda "kõik on illusioon" tajus.
Kas selline seisund on näiteks tal endal pidev. Või justnimelt nö. proosaliselt olmelises olukorras, kus mingi aisting varjutab normaalse mõtlemistoime (näitena luumurd), tema teadvus ikkagi ignoreerib "proosalist" valu (sest kõik on ju illusioon, eksole) või mis üldse sellistel hetkedel juhtub. Just temaga.

Tghaalia
Vabandust. Oleme sinu küsimusest ja murest vist jah, siis mõnevõrra eemaldunud.
Kuigi mingite protsesside tunnetus (valu, hirm, mure) on minu meelest projitseering ka sinu teemasse.

Kui sul on tõrge minna surnuaeda (või kirikusse), siis miks minna?
Arvad, et hinged elavad surnuaias? Et kalmul liiva riisumine või lillekeste sättimine on nende rahuloluks "elutähtis"?
Kuigi rituaalina ja eelkõige enda rahustuseks - miks ka mitte.
Antud juhul ka enda hirmude talitsemiseks - ka ok.
Kuigi see nn. klõps tuleks ilmselt eelkõige peas ära teha. No.. nii on lihtsalt lihtsam.
Kuigi võib ka teistpidi. Keha automaatika (liigutused, tegevus) käivitab tihtilugu ka nö. teadvuse retseptorid.

Ülelüldse olen selle poolt, et inimene võib omaenda heaolu nimel eksperimenteerida millega iganes ja kui palju tahes. No eeldusel, et see tõepoolest teisi otseselt ei kahjusta.

Jah, ma samuti Vabandan. Kahjuks lasin ennast viia Tuulel ja unustasin...räägime Mina Olen, Jo (vaidleme) sellest mujal....

Pole hullu, vabandused vastu võetud. Ma tean,et hinged ei ela surnuaial aga seal on koht kus saan oma veresugulasega hüvasti jätta, mulle ei antud kahjuks seda võimalust. Hinged tulevad kaasa kui läheme sinna.

Tghaalia
Kas peale kiriku mittekülastamist vaid hoopis hüvastijättu surnuaial oma lähedasega lubati, et siis saavad su rasked ajad otsa?

Õnneks kalmistu külastamiseks pole vaja luba küsida. Rasked ajavad saavad läbi kui me teeme endaga rahu ja mõtleme kõik rasked olukorrad oma peas läbi ja muidugi tuleb eluga edasi minna ja elada hetkes. Lähedased teevad ka selle olukorra lihtsamaks kes armastavad ja on alati toeks.

Eks kalmistute ja kirikute ja muudel teemadel omatakse erinevaid seisukohti. Näiteks legendaarne Säde peab euroopa kalmistuid halvaks. Samas psühhiaatria hinnangul on kalmistu nii ja naa, mõnele patsiendile sobib, kuna nutt ravib teda. Arvan ise, et kalmistu, raamatud ja kirik on vaja aja jäänused ja ebavajalikud. Kui soovite kalmistut, siis selleks on riiklikus andmebaasis olev kirje ja paluge see kirje kujutada ekraanil kuidagi kirstuna näiteks kui meeldib vms. Milleks aga füüsiliselt mingeid kalmistuid ehitada- arusaamatu.

Onu Pähh Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui soovite kalmistut, siis selleks on riiklikus andmebaasis olev kirje ja paluge see kirje kujutada ekraanil kuidagi kirstuna näiteks
> kui meeldib vms. Milleks aga füüsiliselt mingeid
> kalmistuid ehitada- arusaamatu.

Geniaalne. :D

Tegelikult on see põnev teema. Ühelt poolt on erinevate kultuuride matmiskombestik ja ka surnuaedade arhitektuurne väljendus küllaltki märkimisväärne nähtus ning räägib eelkõige siiski elavate harjumistest, kombestikust, uskumustest jne kõnekalt ning mitmekihiliselt. Seega kultuurilises pärandis on näiteks mingitel ajaloolistel surnuaedadel (kuhu enam ka ei maeta) oma roll täiesti olemas.
Teisalt see, et senised (valdavalt euroopalikud) matmiskombed on ilmselgelt iganenud, on ka muidugi päevakorraline. Surnute aed ei mahuta juba ammu kõik soovijaid, ökoloogiline risustatus on traditsioonilises matmiskombestikus kriitiline, ideoloogiliselt on aga suur tohuvapohu miksingus küll kristluse, sellesama esoteerika, paganluse, sotsiaalsete stampide ja tontteabmille.
Teemat arutluseks rohkem kui küll.

Aga panen ühe minu meelest ühe päris ilusa lahenduse siiski ka.
No neile, kes Onu Pähhi kuvaripildiga kirstust mingil põhjusel ei rahuldu.
Tuhast taimeks:
https://www.treehugger.com/sustainable-product-design/bios-urn-uses-your-ashes-grow-tree.html

Seega ütled, et nn selgeltnägija soovitas küünalt süüdata ja asju aga midagi ei toiminud.
Aga ega küünla süütamine või WC pühkimine või muu tegu ei peagi teie elu probleeme lahendama.
Ei kunagi pole mingi küünla süütamine ega muu esoteeriline midagi lahendanud.

Kirikus käimine võib eluprobleeme leevendada, kuna tegu on sotsiaalse üritusega. Saate sotsialiseeruda ja nõu teistelt, leiate uue elukaaslase kirikust vms.

Aga otseselt kirik ise või bordell või muu hoone, nüüd küll pole eales kellegi elujärge muutnud ega miskit. Ega kirikus pole võlureid kes probleeme ära võluks.

Seega pange kirja kasvõi siia samma, mis on halvasti ja arutleme esmalt. Kui te ei ole võimelised isegi kirja panema, siis vaevalt et üldse keegi teid aidata saab. Ei kirik ega psühholoog, keegi ei saa aidata isikut, kes ei oska rääkida.







Tghaalia Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kunagi soovitas üks selgeltnägij
> a, mine kirikusse, süüta küünal, palu armastust, t
> ervist jne.