Müstika nurgake
Tshahka-tshahka teema: Arvelaud , kuidas see töötab?
| isemaag 19. juuni 2019, kl 11.47 | Registreerus: 12 aastat tagasi Postitusi: 3,678 |
| lihtne 19. juuni 2019, kl 13.33 |
| ´isemaag 20. juuni 2019, kl 19.47 |
| kindlasti mitte 21. juuni 2019, kl 08.17 |
| Pläks. 07. oktoober 2019, kl 20.24 |
Mina ei teadnudki, et teie rahvuse keeles on seloine sõna nagu arvelaud, arvasin, et see sõna on arvutusraam vms. Aga, ega teie keeles ongi keerulisi sõnu. Näiteks, paljud teist pole kuulnudki oma keeles sõna "mütseel". Minu jaoks on see igapäevane sõna, mis on enamikes keeltes ühesugune, ka minu emakeeles. Teie aga ei pruugi seda sõna üldse kuulnud olla, nagu mina teie osade sõnade kohta nagu arvelaud.
Arvelaud on vana ese. Mis on kõige vanem ese, mida teie olete näinud või muud moodi kogenud? Näiteks siis te lakute konni seal eestimaal eksole, mis siis on kõige vanem asi, mida te seepeale näete? Kas arvelaudu näete või? Need on küllalt vanad asjad tõesti, aga tõenäoliselt te olete neid elus oma silmaga reaalselt muuseumis enne näinud. Võiksite meenutada miskit, mida ikkagi reaalselt pole näinud. Näiteks sageli on raamatupiltidel vanad antiiksed esemed kujutatud ja reaalselt muuseumis te neid näinud ju pole. Ja kui te nüüd näete sedalaadi igivana asja oma silmis täiesti reaalsena mitme nurga alt, ja see pole siiski päris sarnane kusagil raamatus skitseeritule, siis see oleks küll küllalt vana asi ju. Muljetage oma nägemustest, eriti vanadest asjadest, sh ka miks mitte pläkutada arvelaua nägemustest.
Head pläksi.
Arvelaud on vana ese. Mis on kõige vanem ese, mida teie olete näinud või muud moodi kogenud? Näiteks siis te lakute konni seal eestimaal eksole, mis siis on kõige vanem asi, mida te seepeale näete? Kas arvelaudu näete või? Need on küllalt vanad asjad tõesti, aga tõenäoliselt te olete neid elus oma silmaga reaalselt muuseumis enne näinud. Võiksite meenutada miskit, mida ikkagi reaalselt pole näinud. Näiteks sageli on raamatupiltidel vanad antiiksed esemed kujutatud ja reaalselt muuseumis te neid näinud ju pole. Ja kui te nüüd näete sedalaadi igivana asja oma silmis täiesti reaalsena mitme nurga alt, ja see pole siiski päris sarnane kusagil raamatus skitseeritule, siis see oleks küll küllalt vana asi ju. Muljetage oma nägemustest, eriti vanadest asjadest, sh ka miks mitte pläkutada arvelaua nägemustest.
Head pläksi.
| Arvo 13. oktoober 2019, kl 14.57 |
Arvutusmeetodeid on mitmeid ja üldse saab asju teha mitmeti. Seega poel olemas ka ühest lõplikku tõde, vaid on mitu tõde.
Arvutite/telefonide protsessorid on tehnoloogia ja uurides tehnoloogiat saame ka sageli tõdesid elu kohta. Seega kaug-üldistus on, et pole oluline ka millise tee või hobi või filosoofia võtate- võtke kasvõi arvutite protsessorid ja mitte arvelauda.
Mida näiteks protsessorid õpetavad elu kohta? Esimene näide on selline, et elus kehtib elutarkus, et kasulik on teha mitut asja korraga, paralleelselt. Näiteks siis, et enne kui WC'sse lähete, panete pesumasinasse riided pöörlema ja riisipoti pliidile mulisema, ning kohvivee surisema, ning käivitate arvuti. Seejärel lähete WC'sse ja samal ajal ehk paralleelselt WC's olekuga saavad juba mitmed teised asjad valmis- näiteks pesumasin on juba teinud natuke tööd ja lõpetab peatselt, kohvivesi on juba valmis jne- seda kõike tegite samal ajal ehk paralleelselt WC'ga/muuga. Aga, mida tähendab sügavamalt see paralleelus, samaaegsus- kas meie aju tegelikult saab teha mitut asja korraga? Näiteks, kas saate korraga rääkida telefoniga, samal ajal segada pannil omletti ja lisaks samal ajaljälgida telekat? Vastus on, et üldiselt ei saa ja tulemuseks on enamasti, et teete kuskil vea, näiteks kallate liiga palju soola pannile või telefon kukub pannile või telekas tulev uudis jääb arusaamatuks. Seega inimese aju nagu ei suuda mitut asja korraga teha, või mis? Enne kui alustada selleteemalist mõtisklust, arutlust, tasubki teha mistahes hobi ja vaadata, kuidas seal siis see paralleeluse idee toimib ja muud elu asjad. Seetõttu on tehnoloogia õpetlik, aga kõik muu kaa.
Telefonidearvuti sees justnagu toimib kõik üheaegselt paralleelselt- näiteks on korraga mitu aknakest lahti, korraga tuleb muusikat ja muud. Uurides sügavamalt, selgub, et tegelikult ei ole sellistes prosedes/kiibides miskit samaaegselt, vaid on nõnda:
1. kõik samaaegsust nõudvad tööd jaotatakse igaüks väikesteks töötükkideks. Tulemuseks on nagu, et 10 erinevat elevanti/tööd tehti igaüks 10ks väiksemaks tõkiks/alamtööks. Seega pole enam 10 suurt asja mida teostada, vaid 10x10 ehk 100 väikest osa, mis teostada.
2. Eelmises punktis teostatud elevantude/suurtööde tükid/alamtööd segatakse korvis sassi ja hakatakse neid juhuslikult valima ja ühehaaval täitma. Eelmise lause lõpus sõna "ühehaaval täitma" on võtmesõna- st, et protsessor/aju suudab korraga teostada ainult ühte pisitööd korraga. Seejuures on pisitöö teostamine kiire ja seejärel saab teostada järgmise pisitöö. Eelmise lause keskel sõna "pisitöö teostamine kiire" tähendab, et pisitöö teostatakse tõesti millisekunditega ja kiiremalt, nagu ka meie peas olevad mõtted on kiired, nagu ka protsessorite töökiirus on kõrge, nagu ka video kui selline on kiirelt piltide vahetamine/näitamine, mis tekitab lõpptulemusena multifilmi ehk suure töö/asja.
Seega uurime tehnoloogiat või muud valdkonda ja saame elus targemaks- aju kui selline on tõenäoselt nagu tehnoloogia protsessorid, et ei suuda korraga mitut asja teha, küll aga suudab pendeldada erinevate mõtete vahel. Seejuures inimaju sees ei saa korraga pendeldada väga mitme mõtte vahel, sest inimestel on kasin mälu võime- kui üks mõte/töö vahetada ajutiselt teisega, siis tuleb ju kusagile salvestada see esimene asendatav mõte, et tema juurde mõne millisekundi pärast naasta- aga selliseid mälusalvestus registreid pole kuigi palju inimajus. Näiteks saab ju katsetada, et kui teil on vaja meelde jätta 3 numbrit, siis saate hakkame ja lausute kenasti need 3 peale 10 sekundit. Kui aga vaja meelde jätta 8 numbrit, siis jääte hätta ja ei suuda neid meenutada, kordame: sest inimestel on kasin mälu võime. Seega saab inimene paari-kolme mõtet "korraga" mõelda aga mitte rohkem. Võimalik, et harjutamise järel saab omandatud võime eelpoolse näite osas samaaegsest praadimisest ja telefoniga rääkimisest.
Arvelaud on nö ajupikendus, kuna aju ei pea enam midagi meeles pidama, vaid piisab arvelauda vaadata ja kohe on näha, mis seis oli, kohe on kõik "meeles", arvelaud on nagu mälu registrid, mida inimese aju sees eriti pole, küll aga arvutite protsessorites on rohkelt.
Lisaks arvelauale on mõned andekad loonud näiteks erilisi arvutus-viise, kus ei ole vaja kasutada niipalju hetkemälu registreid ("hetk" tähedab siis millisekundeid, mitte jumalat, eksole). Näiteks on ju internetis legendaarne videoloeng, kus isik esitas arvude liitmise-lahutamise jaoks muu süsteemi, kus mäletatavasti omistas igale arvule oma peakolu pika-ajalises mälupangas mingi geomeetrilise kujundi vms, ja siis kui oli tarvis teha liitmisi jms, siis tema pani 2 kujundit kokku, mis tekitasid kolmanda ja see kujund oma lõpptulemuse väärtust pikaajalisest mälupangast ja polnud üldse vaja teha tüüpilisi liitmise algoritme, mis eeldab lühiajalise mälu registreid, et meelde jätta ja ülekanda numbreid üksteise all jne. Seega lisaks arvelauale saab leiutada ka muid meetodeid ja need võivad olla mõnes osas paremad ja kiiremad. Arvude kiire kokkuliitmine on praktilises elus muidugi kasutu, aga eesmärgiks on aju uurida, elu mõista, areneda. Seetõttu tuleks elus mõtiskleda kõigest, ka arvelaudadest.
Mõned arvavad, et inimese aju sees on pisut suurem keerukus ja võimekus kui primitiivne 2-3 asja samaaegne tegemise võime. Näiteks, mõnel haruldasel patsiendil on hämmastav süsteem aju sees, ja raske on oletada, milline paralleelsus seal sees toimub. Mõned arvavad, et leidub mingi alateadvus, mis mõtleb ja töötab sama aegselt sõltumatult meie tavateadusega, ja töötleb isegi erinevamaid mõtteid kui meie teadvus sel hetkel. Eks see ole huvitav temaatika ja seda võib arutleda nii esohobi vaatevinklist kui muudpidi, näiteks võtta mõistmiseks näiteid tehnoloogiast.
Seega elus on selline sidus, ehk rohkete seostega, iga asi on mingi seoses teiste asjadega- näiteks tehnoloogia, inim-aju ja WC on kõik seoses omavahel nagu me äsja näiteid tõime.
Mida teie oletate aju kohta, kas see suudab korraga mitut mõtet mõelda vms?
Head arutlust.
Arvutite/telefonide protsessorid on tehnoloogia ja uurides tehnoloogiat saame ka sageli tõdesid elu kohta. Seega kaug-üldistus on, et pole oluline ka millise tee või hobi või filosoofia võtate- võtke kasvõi arvutite protsessorid ja mitte arvelauda.
Mida näiteks protsessorid õpetavad elu kohta? Esimene näide on selline, et elus kehtib elutarkus, et kasulik on teha mitut asja korraga, paralleelselt. Näiteks siis, et enne kui WC'sse lähete, panete pesumasinasse riided pöörlema ja riisipoti pliidile mulisema, ning kohvivee surisema, ning käivitate arvuti. Seejärel lähete WC'sse ja samal ajal ehk paralleelselt WC's olekuga saavad juba mitmed teised asjad valmis- näiteks pesumasin on juba teinud natuke tööd ja lõpetab peatselt, kohvivesi on juba valmis jne- seda kõike tegite samal ajal ehk paralleelselt WC'ga/muuga. Aga, mida tähendab sügavamalt see paralleelus, samaaegsus- kas meie aju tegelikult saab teha mitut asja korraga? Näiteks, kas saate korraga rääkida telefoniga, samal ajal segada pannil omletti ja lisaks samal ajaljälgida telekat? Vastus on, et üldiselt ei saa ja tulemuseks on enamasti, et teete kuskil vea, näiteks kallate liiga palju soola pannile või telefon kukub pannile või telekas tulev uudis jääb arusaamatuks. Seega inimese aju nagu ei suuda mitut asja korraga teha, või mis? Enne kui alustada selleteemalist mõtisklust, arutlust, tasubki teha mistahes hobi ja vaadata, kuidas seal siis see paralleeluse idee toimib ja muud elu asjad. Seetõttu on tehnoloogia õpetlik, aga kõik muu kaa.
Telefonidearvuti sees justnagu toimib kõik üheaegselt paralleelselt- näiteks on korraga mitu aknakest lahti, korraga tuleb muusikat ja muud. Uurides sügavamalt, selgub, et tegelikult ei ole sellistes prosedes/kiibides miskit samaaegselt, vaid on nõnda:
1. kõik samaaegsust nõudvad tööd jaotatakse igaüks väikesteks töötükkideks. Tulemuseks on nagu, et 10 erinevat elevanti/tööd tehti igaüks 10ks väiksemaks tõkiks/alamtööks. Seega pole enam 10 suurt asja mida teostada, vaid 10x10 ehk 100 väikest osa, mis teostada.
2. Eelmises punktis teostatud elevantude/suurtööde tükid/alamtööd segatakse korvis sassi ja hakatakse neid juhuslikult valima ja ühehaaval täitma. Eelmise lause lõpus sõna "ühehaaval täitma" on võtmesõna- st, et protsessor/aju suudab korraga teostada ainult ühte pisitööd korraga. Seejuures on pisitöö teostamine kiire ja seejärel saab teostada järgmise pisitöö. Eelmise lause keskel sõna "pisitöö teostamine kiire" tähendab, et pisitöö teostatakse tõesti millisekunditega ja kiiremalt, nagu ka meie peas olevad mõtted on kiired, nagu ka protsessorite töökiirus on kõrge, nagu ka video kui selline on kiirelt piltide vahetamine/näitamine, mis tekitab lõpptulemusena multifilmi ehk suure töö/asja.
Seega uurime tehnoloogiat või muud valdkonda ja saame elus targemaks- aju kui selline on tõenäoselt nagu tehnoloogia protsessorid, et ei suuda korraga mitut asja teha, küll aga suudab pendeldada erinevate mõtete vahel. Seejuures inimaju sees ei saa korraga pendeldada väga mitme mõtte vahel, sest inimestel on kasin mälu võime- kui üks mõte/töö vahetada ajutiselt teisega, siis tuleb ju kusagile salvestada see esimene asendatav mõte, et tema juurde mõne millisekundi pärast naasta- aga selliseid mälusalvestus registreid pole kuigi palju inimajus. Näiteks saab ju katsetada, et kui teil on vaja meelde jätta 3 numbrit, siis saate hakkame ja lausute kenasti need 3 peale 10 sekundit. Kui aga vaja meelde jätta 8 numbrit, siis jääte hätta ja ei suuda neid meenutada, kordame: sest inimestel on kasin mälu võime. Seega saab inimene paari-kolme mõtet "korraga" mõelda aga mitte rohkem. Võimalik, et harjutamise järel saab omandatud võime eelpoolse näite osas samaaegsest praadimisest ja telefoniga rääkimisest.
Arvelaud on nö ajupikendus, kuna aju ei pea enam midagi meeles pidama, vaid piisab arvelauda vaadata ja kohe on näha, mis seis oli, kohe on kõik "meeles", arvelaud on nagu mälu registrid, mida inimese aju sees eriti pole, küll aga arvutite protsessorites on rohkelt.
Lisaks arvelauale on mõned andekad loonud näiteks erilisi arvutus-viise, kus ei ole vaja kasutada niipalju hetkemälu registreid ("hetk" tähedab siis millisekundeid, mitte jumalat, eksole). Näiteks on ju internetis legendaarne videoloeng, kus isik esitas arvude liitmise-lahutamise jaoks muu süsteemi, kus mäletatavasti omistas igale arvule oma peakolu pika-ajalises mälupangas mingi geomeetrilise kujundi vms, ja siis kui oli tarvis teha liitmisi jms, siis tema pani 2 kujundit kokku, mis tekitasid kolmanda ja see kujund oma lõpptulemuse väärtust pikaajalisest mälupangast ja polnud üldse vaja teha tüüpilisi liitmise algoritme, mis eeldab lühiajalise mälu registreid, et meelde jätta ja ülekanda numbreid üksteise all jne. Seega lisaks arvelauale saab leiutada ka muid meetodeid ja need võivad olla mõnes osas paremad ja kiiremad. Arvude kiire kokkuliitmine on praktilises elus muidugi kasutu, aga eesmärgiks on aju uurida, elu mõista, areneda. Seetõttu tuleks elus mõtiskleda kõigest, ka arvelaudadest.
Mõned arvavad, et inimese aju sees on pisut suurem keerukus ja võimekus kui primitiivne 2-3 asja samaaegne tegemise võime. Näiteks, mõnel haruldasel patsiendil on hämmastav süsteem aju sees, ja raske on oletada, milline paralleelsus seal sees toimub. Mõned arvavad, et leidub mingi alateadvus, mis mõtleb ja töötab sama aegselt sõltumatult meie tavateadusega, ja töötleb isegi erinevamaid mõtteid kui meie teadvus sel hetkel. Eks see ole huvitav temaatika ja seda võib arutleda nii esohobi vaatevinklist kui muudpidi, näiteks võtta mõistmiseks näiteid tehnoloogiast.
Seega elus on selline sidus, ehk rohkete seostega, iga asi on mingi seoses teiste asjadega- näiteks tehnoloogia, inim-aju ja WC on kõik seoses omavahel nagu me äsja näiteid tõime.
Mida teie oletate aju kohta, kas see suudab korraga mitut mõtet mõelda vms?
Head arutlust.
| Esoteeriline venevastus 13. oktoober 2019, kl 15.46 |
isemaag Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Esoteeriline küsimus. Veneaja algkoolides õpetati
> kohustuslikus korras.
Kasd oled suuteline rääkima omale huvipakkuval arvelaua teemal? Kui jah, siis tee algust.
Sinu lemmikust vene ajast rääkides, siis eks see arvelaud oli kasutusel ka mujal peale sinu riiki, kuid kuna vene kultuur on alati olnud suletud ja pime, siis muidugi arvati, et tegu oli Vene ajaga ja venega. Tegelikult leidu(s/b) maailmas ka muud kui vene, näiteks kasutati arvelaudu mitmetes teistes riikides turuplatsidel.
Head rääkimist.
-------------------------------------------------------
> Esoteeriline küsimus. Veneaja algkoolides õpetati
> kohustuslikus korras.
Kasd oled suuteline rääkima omale huvipakkuval arvelaua teemal? Kui jah, siis tee algust.
Sinu lemmikust vene ajast rääkides, siis eks see arvelaud oli kasutusel ka mujal peale sinu riiki, kuid kuna vene kultuur on alati olnud suletud ja pime, siis muidugi arvati, et tegu oli Vene ajaga ja venega. Tegelikult leidu(s/b) maailmas ka muud kui vene, näiteks kasutati arvelaudu mitmetes teistes riikides turuplatsidel.
Head rääkimist.
Lisa postitus