No tõesti mis kontsert...nagu oleks lein. Raadiost lasti imalaid ja pisaratest uuppuvaid laule. Meeskoor laulis ka nagu oleks mägra matus. Ilmetud ja leinased näod. Emadepäev on ikkagi rõõmupäev!
Kas vanu laule laulvad esinejad ei pea viisi? Või arvavad, et Oit ja Pärt on loonud s*ta meloodia, mida peab ümber tegema? Või püüavad nad eriliselt eripärased olla ja kindlalt mitte laulda samal viisil Loobi, Linna, Tennosaare, Nuude, jt?
