Panin eile oma 11 a.surnud lähedase mälestuseks küünla, aga küünal nuttis.
Kunagi üks nõid ütles mulle, et kui küünlal rasv niriseb üle serva, siis küünal nutab.
rasva nirises kohe igast küljest ja küünla põlemata servad murdusid ise ära ja kukkusid tükkidena maha.
Seda küünalt olin juba varem natuke põletanud ja siis põles ta puhtalt.

puhas huumor

....ja mis siis, et küünlad nutavad, mida see siis näitab või tähendab? See oleneb küünalde kvaliteedist, head soome omad põlevad nutmata :))))

mida autor kirjutas....
Seda küünalt olin juba varem natuke põletanud ja siis põles ta puhtalt.

siis on tõeline müstika - kadunuke nutab ilmselt ja just hingedepäeval....neil seal tunduvalt parem ja kindlam olla kui meil siinses riigis, see on õudus müstilises kuubis, vot!

Kunagi jäin Toompea vene kirikus vahtima küünalt mis oli ühe altari ette süüdatud. Peenikesele küünlale oli allatilkuvast vahast moodustunud groteskne inimkuju mis kujutas meest kel vildid jalas ja vatikuub seljas. Habe oli mehel ees ja tundus, et käed olid palveks rinna kõrgusel koos. Näoga oli see kuju küünla poole. Kuna tilkuv vaha moodustab alati mingeid tilgakujulisi moodustisi siis see kuju oli ikka väga erakordne. Kõige parem asja juures oli see, et kuju ise oli küünla küljes kinni mitte peadpidi mis oleks loogiline kuna need kogumid moodustuvad ülalt juurde tilkuvast vahast, vaid jalgade alt. Kuju nagu seisis mingil alusel mis oli küünla küljes kinni. Tekkis see vist niiviisi, et ülalt sulas vahatilkadest moodustis uuesti lahti tänu läheneva leegi kuumusele aga all jäi ühendus alles. Tol ajal veel digiaparaate polnud, muidu oleks jäädvustanud.

Sa oled näinud imet!
Halleluuja!
See vatikuue ja viltidega vanamees vene kirikus, kes vastu küünalt toetas, oli tõeline Oomen!
Needuse-Endel kõlgutas pisut pendlit ja teab selle vatikuues vanamehe kohta juba paljutki.
...vana ugrimugri salatarkus, mis muud...
Pendel näitas, et see vanamees on Путислав Спиридоныч.

Kuid kahjuks lasid sa oma võimaluse käest...
Vanal olid ju vildid juba jalas, järelikult tahtis juba koju minema hakata.
Oli ise kah aru saanud, et oli kauaks jäänud.
Vaatasime siin tohletanud siiruviirulise pealt, et sa oleks pidanud selle vanamehe jalad sellest jubedast vahast vabastama.
Lisandus: iisrael. iisrael, ortograafiaeksperdid...



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Uriinia 05.11.2010 20.06.

Uriinia, mine maga välja end oma "palatis"...no ei ole naljakas...

kirikus pane oma 11 a.tagasi surnud kadunukesele küünal ja palu jumalalt talle rahu seal teispoolsuses, mõtle mis teda võis häirida.ole seni kirikus kui küünal põleb.

Küünlad võivad kaua seismisega hakata ka tahist suitsu välja ajama. Oleneb kus ja kui kaua sa teda hoidsid.

jah, olen ka kuulnud, et kui rasv tilgub mööda külge nagu pisarad alla, siis keegi nutab sind taga või äkki enda hing nutab?

Ahh, dengi na veter...

on siin nurgas Uriinia, keda lugemas käin:)

....
on küll naljakas. aga sinusugused vingatsid ei ole naljakad, pole isegi meeldivad mitte.

no minul oli nuttev taara, kuskil eelnevates juhtumistes. igast asjast võiks lõpuks vee välja pigistada

Huvitav, et mul sarnane kogemus, kui olin 19-a ja mu armastatu oli just ootamatult surma saanud. Istusin küünalt vahtides pimedas toas laua taga, olin väga kurb lootsin, et saaksin veel korra kuidagi temaga suhelda. Ja sel hetkel, kui seda kõigest hingest soovisin, lahvatas küünal suure leegiga põlema ja lõi toa valgeks, vaha voolas mööda küünalt alla nagu laava. Kurbus kadus, jäi rahu. Ja peale seda õhtut hakkasin uuesti elama.
Loomulikult võis tegu olla küünla ehitusest tingitud eripäraga, sest küünal oli jõudnud just oma kõige laiema osani ära sulada, nii et ehk oli see füüsikaseaduste järgi ainumõeldav areng. Aga minu jaoks tuli see lihtsalt väga õigel hetkel.
Sama lugu oli ükskord vanaemale mõeldes, vanaema on mulle lapsest saati kõige olulisem inimene olnud. Oli hingedepäev, küünal põles aknal, toas oli väga külm, igatsesin väga vanaema. Aga siis hakkas lihtsalt äkki hea soe ja kurbust lihtsalt ei olnud enam.
Midagi selles on.

On küll.

Tahad sa sellest lähemalt rääkida?

See oli päris hea...
Aga muidu need ämerica wannabe psühid sellel teemal elavadki...
:)

to greip
Loe Newtoni "Hingede rännak" ja saadki vastused. Eks ikka need hinged, kellest puudust tuntakse, käivad meid aegajalt külastamas ja annavad endast kuidagi märku...

Ma käisin eila kirikus ja nägin nuttvat küünalt.
Ta meenutas ühte prillidega naist.
Ma kahtlustan, et see võis olla äkki meie äkkpresident Kersti.
Igal juhul turvamehi juures ei olnud ja ma katsin küünla oma sõbaga ära.
Ootasin kuni laul läbi sai ja alles siis sain koju, ehkki riided on nüüd rikutud.
Kas nüüd on mul oodata nõidust või loitsu?

päris poeetiline!

inimlike omaduste kandmine küünlale. nõnda see poeesia sünnib.