Tere!
Selline ongi küsimus nagu peakiri. Kas keegi käib siin vahel kirikus ka?
Kahjuks pole sinna ammu jõudnud, kunagi soovitas üks selgeltnägija, mine kirikusse, süüta küünal, palu armastust, tervist jne.
Kuna hetkel elus läheb kõik viltu siis hakkasin sellele mõtlema.

Miks peaks üks hunnik kive sind aitama? Kui oled ebausklik, siis võid ju kivide asemel valida mõne teise asja.

Kui kirikusse minna, siis Jumalat ei ole sealt mõtet otsida. Kirik on inimestele kes otsivad Jumalat.

Ja kulla ning karra asemel võiksid nad hoopis väärtuseid iseendasse koguda ning kivide ja puidust risti asemel iseendasse uskuda.

Ma lähen kirikusse.
Aga mitte Jumala juurde külla, vaid lähen hoopis inimesi Jumala juurde tooma.

Samas...
Minge ja vaadake.
Vaadake kaduvat kunsti.
Nii kauaks, kui ma seda veel jätan.

Unustasin siia veel lisamata, et Jumalana hakkasin ma ennast tundma siis, kui ma lõin Taeva ja Maa.
Eksimine on jumalik.
Aga minge ikka kirikusse, ma tulen ka. Kaon vähemalt rahva sekka ära, muidu tulevad jälle need valgetes kitlites meedikud ja ütlevad et Onu Pähh, sa oled jälle ära pööranud ning teevad väikese špritsi.

Mõistan Su huumorit.
Aga mingil põhjusel on nad ju kivihunnikute juurde kogunenud.
Kui nad Jumalat otsivad, siis on ju minu kohustus neile valgust näidata!
Ma ei loginud laiskusest sisse (ikkagi inimene ju!), arvasin, et sellest nimest piisab mu ära tundmiseks.

Mina usun kaitseinglisse, selleks on minu ema kes mind valvab ja kõnnib mu seljataga. Uneski ilmutab end ja on öelnud, et ta on minu kaitseingel. Usun veel kõrgematesse jõududesse.

Loomulikult! Aga need kaitseinglid ei ela mitte kirikus (kivihunnikus) vaid Sinu südames. Sinu kaitseinglid kaitsevad Sind iga päev. Sinu ema antud väärtused aitavad Sind läbi elu ja omaenda südames hoia neile inglitele alati soja kohta ja ausat mõtet!

Kõrgem jõud on kõikjal meie ümber. Usu temasse ning ole tänulik meile antud võimaluse eest, aga looda oma inglitele ja otsi lohutust oma inglitelt! Las Sinu südameinglid näitavad valgust Sinu enda ja Sinu laste teel!

Kuula ja usalda oma ingleid.
Aga kirikusse ei ole tõesti selle jaoks vaja minna.

Möh? Mis inglid? Ainult Mina Olen Ju....

Loe uuesti. Südames asuvad inglid. Ehk meie enda moraalsed väärtused. Tead aga ometi jaurad. Üks koosneb ju ometigi kõigest!

Jumal ja moraalsed väärtused on täiesti erinevad asjad niiet...?

Sul ei ole moraalseid väärtuseid? :o

"Mul" Q1-na loomulikut on...aga Mina Olen selliseid asju ei tunne...:)

Ole hea ja selgita. Põhjenda oma arvamust, et miks Mina Olen ei saa omada moraalseid väärtuseid?

Kirikust
Näiteks Helsingis on kõige suurema linnasagina keskele ehitatud Kamppi vaikuse kabel.
Ei küsita su konfessiooni, ei sunnita sind köögutama ühte või teistpidi, lihtsalt mine ja ole.
Keegi selga ei roni ja kuskile usundisse või sekti pöörama ei hakka.
Lihtsalt ruum, kus saab ka linnamelust väsinu olla korra vaikuses ja iseendaga.

Iseendaga olemised on aga alati sakraalsed.

Hea Jo!

Nägin seda vaikuse kabelit ja selle avamist mõned aastad tagasi ja tundsin siirast rõõmu, et lõpuks on koht iseenda kummardamiseks.
Kas seal seinal ka rist on, seda ma ei tea.
Sakraalsus on kirikutes suuresti üritatud kirjutada joontesse ja geomeetriasse, sest olgem ausad, egas teisiti inimene ei oskagi. Joonte ja geomeetria täiusega on üritatud esindada Jumala täiuslikkust.
Inimene seal vahel siis on "ebatäiuslik".
Miks aga unustatakse, et ka inimene on osa Jumala kõiksusest, seda ma küll ei taha siin välja ütelda.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mina Olen 15.12.2018 23.47.

Keda huvitab, väike ülevaatlik etv jupp Kamppi kabelist:
https://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/39c4ec94-d0c3-4b47-8ed3-c14cf9acb088

Mina Olen
Ristike on. Selline tilluke. Nn. altari peal. Kuigi tavamõistes jumalateenistusi seal ei peeta. Ei ühegi jumaluse või jummikese nimel.
Samas kontseptsioon, et pakutakse justnimelt eelkõige vaikust, kust siis selle lihtsa eeltingimuse ajel (linnade müra- ja inforeostuse ajastul) võib ehk omakorda alata ka seesama iga ühe sisemine liturgia, rännak iseendani, omaenda olemusse või omaenda Jumalani, see on ikkagi jah, täiesti kosmogooniline ka minu meelest.

Kirikute arhitektuursest aspektist.. noh, siin on nii ja naa.
Ühelt poolt on justkui iga loomine, looming ning nimetet protsessi lahutamatu kaasnähtus geniaalsusena või andena üleüldse jumalikkuse üks ilusamaid avaldumisevorme inimeses.
Ja siin vahet teha kasvõi Sixtuse kabeli võrdluses näiteks Bilbao Guggenheim muuseumi ekterjööri-interjööriga, nende kahe rohkemas või vähemas "jumalaläheduses"... noh.. minu jaoks on see tiba ebaõige küsimusepüstitus juba algselt.

Eelmisele oma kommile täpsustuseks:
Et sellest nn. jumalikust aspektist annab Guggenheim isiklikult mulle justkui vingema jumalatunnetuse. Ütleme nii. : )

Seda näidet olen toonud ka ennem. Mina Olen on ekraan, mis näitab erinevaid filme- komöödia, tragöödia, seiklus, sõda jne. Ta "annab elu" ilma vahet tegemata kõigile, nii kurjategiale kui ausale inimesele. Mis seal toimub ( olen moraalne, teine ei ole) Teda ei puuduta. Ja kui filmid lõppevad siis Ekraan on ikka samasugune puhas Alus. "Ekraan" on Hetk Ise, Puhas Teadvus. Ta ei saa olla kammitsetud mingitest "asjadest" (moraalsed väärtused). Siis poleks Ta Jumal...:)

Huvitav nägemus (q1) ja loomulikult on Sul -parema puudumisel- sellele õigus.
Mina ei hakka Sind ümber veenma.
Edu!

Aitäh!! Parema puudus tähendaks rahulolematust selles mis On.
Hetke ümber veenda oleks tõepoolest koomiline...
Edu ma omaltpoolt kahjuks ei saa Sulle soovida kuna see läheks vastuollu Hea Ja Halva mõistega...:)

Q1
Püüdes aru saada. Moraal. "Ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.." bla, bla.
Täiesti kultuurikontekstipõhine, religiooni-, isegi konfessioonipõhine.
Veel kord rõhk sõnal "väline".
Seega sisuliselt on see samasugune kellegi (kindlate inimrühmade) poolt konstrueeritud "multifilm", kus lisaks nimetajaid aegajalt (näiteks ajas või ruumis) ümber mängitakse. Seega pole tegu mingi olemusliku nähtusega. Kui sisu pole olemuslik vaid tehislik, siis allub ta samasugusele ümbermängule nagu ka sinu poolt mainitud muud "nupud" (sõda, komöödia jne).
Seega justkui see nn. ekraan ise võib anda peegeldusi misiganes nimetajale, mis selles hetkes temas peegeldub. Kaasa arvatud seesama moraal.
Puhtalt "mängu ilust".
Mäng on aga looming. Protsess. Protsess on alati muutustes, liikumises.

Kuigi... ka seisev kivi pole ilmselt kammitsetud. Kõik, mis on, see ka muutub.
Ammugi siis mingi moraal.

Või ei tabanud ma su mõtet?

Kusjuures sealt ka edasi: soovides sedasama edu protsessides on soovida edu loomingus.
Edu mõiste ei ole automaatselt sünonüüm sellele nn. heale.
Protsessid võivad totaalselt ka meie mõistes (ja eriti lühivaates) metsa ja kassisaba alla minna.
Kuid oluline pole taas see. Kas miski jõuab saba alla või pjedestaalile.
Oluline, et oleks eelkõige tahe protsesse üleüldse käivitada (ehk siis edukus sellel alal).

Nagu muide antud teema puhul autoril Tghaalia, kes endas ebakõla tajumisel omab valmisolekut leida lahendusi. Ehk siis antud juhul kasvõi nö. proovima kirikuga.
Selles minu meelest avaldub ka tema seesama aktiviseerunud jumalikkuse alge.

Kui nüüd üldse keegi midagi mu jutust aru sai. :)

No nagu eriti ei saanud...:)
Aga niipalju, et see film pole kellegi poolt konstrueeritud. Ekraan annab sellele lihtsalt elu. Ehk maisel elul ei ole arhitekti aga...kus me elame? Hetkes, kas pole. Kuidas me seda teame? Me kogeme seda. Aga kuidas? Me(Mina) ise olemegi Hetk...:)

Et kaks pimedat püüavad nüüd siin püüdlikult mõista, mis on valgus.
Kusjuures ma võin vabalt antud juhul see eriti pime olla. :)

1 küsimus:
Nagu ütled, me kogeme oma hetkes olemist. Nõus.
Kogemine tekib kuidas? Või teadmine, et me kogeme.
?

Hehe...Sa tahad Jumalast kaugemale minna või?...:)

Olgu. Siiski parafraseerin:
Armas Q1, kogemine tekib sul kuidas? Või teadmine, et sa koged.
Eeldusel, et oled seniseid seisukohti esitanud sellest samast isiklikust tõdemusest lähtuvalt mitte vaid üldise infovälja ühe võimaliku teooriana.

Q1 ei koge...Mina Olen...:)

Endast kolmandas isikus rääkides? Või mitte endast vaid aliasest nime all "Q1"?

Kui aga endale kõva asjaga vastu pead panna, kes haiget saab?

Aga proovi...:) Löö endale nuiaga pähe....kuidas tundub?...:)

Mina kogen ilmselgelt valu.
Aga sina, või Q1 või Teie?

Valu on reaalselt ikkagi olemas aga...just suhtumine sellesse on illusioon...:)

Nojah. Eks see lugu oligi tollest mungast, kes kuulutas illusiooni ja keisrist, kes talle vastu pead koputas. Munk aga jooksis mööda saali ja huilgas, et valus, valus.
No teate küll.

Kuid mind tegelikult ei huvitagi (enam niipalju) teooriad. Mind huvitab täiesti konkreetseltinimene.
Antud juhul mind huvitab, kuidas just sina, Q1, näiteks kogedes sedasama valu, praktilises plaanis suhtud sellesse siis nagu illusiooni (nagu väidad).
Koged sa näiteks vähem valu? Unustad valu kohe peale põmakat? Paned sinna jääd, ei tee midagi? Istud ja kordad: see on illusioon. Kuidas?
Mind tõepoolest huvitab aina enam võimalike ilusate teooriate reaalne ja praktiline plaan ja tõepoolest esimeses isikus jutustatuna.