Kuidas endast viha ja õelust välja ajada. Viimasel ajal olen nii närviline ja vihastan nii kiiresti. Täna vihastasin jälle oma ämma peale. Ma ei suuda talle näkku midagi öelda, neelan kõik viha endasse ja nüüd käärin täiega. Tunnen, et olen ta peale nii vihane ja ei taha midagi enam tema meelejärgi teha.
Tahan vabaneda sellest tundest, ei taha enam käärida.

1.) Hoia ämmast kaugemale ja väldi kohtumist.
2.) Räägi ämmaga silmast - silma asjad sirgeks.
3.) Austa vanemat inimest! Kunagi oled ise ka ämm!

Proovi leida endas see viha põhjus.
Mõtle, mis peaks olema teisiti, et sa ei vihastuks.
Ja mida peaks teine selleks tegema. Ja mida sa saaksid ise teha.
Pea alati meeles, et sul on peaaegu alati kaks teed - kas minna jälle närvi või mitte minna.

Ühe (ebameeldiva) uudise puhul saab inimene reageerida erinevalt, ja variante on rohkem kui kaks. Sa pead endale teadvustama, et enda meeleolud valid sa endale ise. Kui valid pahura suhtumise, oled ise ka rahutu. Kui aga otsustad rahulikuks jääda ja oma mõtteid analüüsida, tunned peagi, et andes oma reaktsioonile aega, võib tulemus olla hoopis teine. Sa tunned täpselt seda, millise hoiaku ja suhtumise sa otsustad valida.

Sestap - lase ämma jutt oma hingest mööda ja ütle talle rahulikult, et sina arvad TEISITI. Teisitimõtlemist pole ju keelatud. Kui ta võtab selle teadmiseks, on asi mõneks ajaks(?) lahendatud. Kui ta aga otsustab veelkord protestida, siis ära mine asjaga kaasa.
Rahu säilitamine rasketes olukordades on üks inimloomuse tugevamaid külgi.
Ja pea meeles: keegi ei löö sul jalgu alt, kui sa ise ei taha kukkuda!

Mul olid ka ämmaga suured probleemid, abiellusin väga noorelt ja talumatu oli temaga koos elada, kui tuli esimene laps, pesin salaja nõusid lapsele üle, tahtsin korda ja panin asju teisiti ja eks tasapisi hakkasin talle vastu, siis võtsin lapse ja kolisin ema juurde tagasi, elasime niimoodi visiitabielu-kahe kodu vahet! Kui sündis tütar, läks ämm hoopis marru - tahtis ka teist pojapoega, kuna tüdrukud olevat tema arust alaväärsed...see kõik oli kohutav, viha kogunes, sain paanikahood! Enne krooni tulekut aitasime emaga rahaliselt ämma-äia, kuna elu oli siis ülimalt raske - pensionärid ei saanud kuude kaupa raha, aga mu emale saadeti valuutat, issake, ma tassisin ämmale rublahunnikuid, võttis vastu ega öelnud aitähki. Aitasin ikka, kogu aeg. Tänu meile rabeles ämm kuidagi viletsusest välja...aga kord tuli aeg, kus mul endal oli vaja lastele raha, küsisin talt 500 krooni ja ta ei andnud, mitte ei andnud, ülbelt, pahatahtlikult..siis ma lõin teda, kogu mu viha oli selles löögis, aastatepikkune meeletu viha tema tänamatuse vastu, ta ei andestanud seda mulle kunagi!!! Tegi kõik selleks, et meie abielu puruneks, me lahutasimegi...aga me mehega oleme kokku loodud, on selliseid paare, kes ei saa iial lahku mindud ja oleme praegu uuesti abielus, ämm suri väga närusesse surma - insuldijärgne halvatus, MINA HOOLDASIN TEDA 7 KUUD, söötsin lusikast, jootsin, vahetasin pamperseid...nüüd peale tema surma ei anna ta ka meile rahu, aina kondab ringi, tuleb unedesse, ka lapsed on teda näinud toas, hoovis ja kasvuhoones...olen talle ammu kõik andestanud, aga tema mitte, palun siiani ämmalt andestust, vot selline lugu.
Minu viha oli ammu kadunud, aga ämm vihkas elu viimase hingetõmbeni....

Kui sa muidu ei saa, siis peaks sul endast vähemasti kahju olema, sest... iga vihastamisega teed sa vaid ENDALE liiga. Lausa nii, et võid haigeks jääda.

Minul tuleb nohu kui solvun ning kurk jääb haigeks kui vihastan.. Sestap ei tegele enam ammu enesehävitamisega...

kulla kalake! Sa ei ole vist ikka LÕPUNI oma ämmale andestanud... muidu ei kolistaks ta su elus ikka veel ringi...
Tore on, et oled oma mehega uuesti koos.
Mul on simnu pärast väga hea meel!

no no naised. alati on parem, kui ei mängi head inimest, vaid jääd konkreetseks ja ise endale truuks. mängisite head inimest ja sellest ei tulnud midagi head. siit siis õppetund, et akspeteerite ennast sellisena nagu olete, mitte ei mängi head inimest ämma, äia, mehe ees.

Teemataja
Käi ära naistearstil.

mis sa kenake kõiki arstile saadad, inimene tahab endas selgusele jõuda,emotsionaalselt tasakaalustuda, seda ei saa tebletiga teha.

tärn

Ära enneta olukordi, see, mida ma soovitasin teemakirjutajale, ei puuduta sind.Arenda oma sisemist tasakaalu ja ürita enne mõelda, siis kirjutada.

nu on tarkpead - akkame kõik nüüd sisse-välja rahulikult hingama ja oleme ilusti, sest viha on kole ja madal tunne ja seda ei tohi tunda :D

viha on täiesti normaalne reaktsioon kui keegi tungib sinu energeetilisse alasse - maakeeli topib oma nina sinu asjadesse, sest sa ei tee nii nagu talle sobiks. tüüpiline ämmadele. kui sa nüüd tahad olla "ilusti" ja kavatsed oma viha mitte näidata (ära loodagi, et see kaob :D), siis jääd ise haigeks. viha tuleb adressaadile kätte anda, mitte ennast haigeks teha.

teisalt, kui te koguaeg oma viha varjate ja teete nägusid, et kõik on ok, siis miks te arvate, et see teine inimene oma sissetungid ära lõpetab - ta saab ju teilt selgeid signaale, et see on OK ja siit saab käia oma energialaksu võtmas :p

ei, eit, ma EI LASE lihtsalt viha enda ligi ega võta seda ka enda sisse. Nii lihtne see ongi! Kui viha saatjale tagasi paiskad, tuleb see ringiga ja suurema jõuga sulle endale tagasi. Viha tuleb lihtsalt elimineerida - mitte enda siisse võtta.

Ja ma pole ammu haige olnud ning ka nohu ja kurguhaigised mind ei kollita enam. Sest sain oma peas need asjad just nii ennastarmastavalt korda.

Mõtle häid mõtteid ja sa tõmbad häid mõtteid mõtlevaid inimesi ligi, hoia vihastest ise kaugemale - see on teine tarkus!

No palju õnne siis, nii ja naa. Mul on nii hea meel, et sa nii tore inimene oled.

tänan, TõelineKrõõp! Aga mida siin minu toredusega pistmist on?! Tunnetan sinu jutus pisukest sarkasmi, seepärast vastan nii...

Iga inimene jõuab kord ennasthoidva tõe juurde ja siis ta naljalt enam haigeks ei jää. Haigeks võib jääda veel valest mõtlemisest ning siis kui töötad üle - keha paneb mõistusele aru pähe ja sunnib voodisse puhkama.

Viha, raev, rõõm, naer, nutt jne...On loomulikud emotsioonid, tundmused-mida peame välja elama, mitte sisse koguma, kuid iga asja jaoks on koht, kus seda välja elada või mille peale seda välja elada. Tahad lõhkuda-lõhu toidunõusid, mitte ära kolgi kedagi. Keegi vihastas su välja, tahad sõimata-sõima , karju kusagil metsas, ära sõima inimest, kes sulle pole midagi teinud jne...Tahad uluda kellegi õall, siis vali see õlg, mitte ära ulu selle suvalise õla najal, kellel on kiire või kellel on ükskõik,keda ei huvita olla nutumüür jne...Enda sisse ei tohi koguda asju, mis hakkavad piinama.