Eelmisel ööl nägin tõeliselt hirmutavat und, aga see, mis järgnes...
Nägin, et ühes seinas oli kuus-seitse mustjaspruuni püstist sarkofaagi, millest hinged pidid end lühikese hetke jooksul välja suutma rabeleda, tundsin nende pöörast paanikat ja kergendust igaühe puhul, kel see õnnestus. Ja pääsenud hinged hajusid kergendusohkega kiirelt oma teed, neil kõigil oli mingi kindel siht. Aga ühel hingel ei läinud nii hästi, ta rabeles ja väänles, kuni sai aru, et ta oli sinna lõplikult lõksu jäänud, siis tundsin tema meeleheidet ja lootusetust. Kõik käis väga kiiresti, aeg sai täis, tema võitlus ei õnnestunud ja tumedast sarkofaagist hõljus kerget sinakasvalget vinet... ja siis kostis vali lask, mille peale silmapilkselt ärkasin. See lask tuli meie majast ja see oli päriselt. Seos tundus sel üleminekuhetkel nii ilmne, et keegi on end majas maha lasknud või et midagi koledat on toimunud. Aga ei tea siiani, kas ja mis.

Igaks juhuks mainin ära, et ma ei huvitu ei hinge-teemadest ega esoteerikast ega muust sellisest, selliseid filme pole ka vaadanud, mis sinnapoolegi oleks. Imelik. Aastaid tagasi nägin ka üht sellist painajat, kus mingi võõras mees ajas kirvega lapsi taga, tundsin siis seda intensiivset hirmu, mida nad tundsid. Järgmisel päeval oli uudistes, et Ida-Virumaal tungis purjus mees kirvega perele kallale. Aga huvitav, et iga päev toimub ju maailmas midagi sarnast, miks osa sündmusi jõuab just minuni. Muidu on mul just erakordselt kaunid ja rahulikud unenäod.

Vali heli, näiteks lask, kaasneb alati kui mingi deemonlik jõud hävineb. Iga inimene kui ta saab jagu mõningase oskuse ja pingutuse jõul mingist teda kontrollivast mustast jõust, kogeb, kuidas sel hetkel tekib mingi vali heli. Näiteks hakkab ilma näiva põhjuseta koer valjult haukuma, midagi nagu puruneks kuskil, midagi nagu kukuks maha suure kolinaga, kõlab mingi pauk või lask.
Aga mida su uni võis tähendada, ei oska arvata.

See pauk oli päriselt, aga muidugi võis tegu olla mingi muu asjaga kui püstolilask, kuna kesklinnas aeg-ajalt öösiti tee-ehitustööd käimas. Ainult see üleminek unest ärkvele tundub ebameeldivat seost omavat, sest see oli nii vahetu - see hinge lõksujäämise järsk punktipanek ja samal hetkel pauk, mis ei olnud enam uni. Tee-ehitusest tingitud pauk ei peaks ju ähvardavaid eelaimusi tekitama.
Deemoni mainimise peale tuli meelde, et selle hingede võidujooksu taustaks oli ka punt ebamääraseid suuri tumedaid deemoneid, nende roll niisama ebamäärane aga hirmutav. Neil olid kameeleoni moodi trapetsikujulised suured näod, tühjad piklikud silmad - Arraku Suure Tõllu ja sisaliku ristsugutis vist, sest sisaliku kehaga, nad liikusid hääletu ähvardava pilvena hingede kannul.
Aga võib-olla on see kõik kokkusattumus, täiskuu, tööstress ja õhtul söödud makaronid :)

Pauk käibki päriselt või siis niivõrd kuivõrd. Kui ärkvelolekus toimub mingi musta jõu häving siis käibki pauk.
Kõik on vast kogenud sellist asja, et mingi vali heli on katkestanud magamise. Inimene ehmatab ärkvele sest "mingi pauk käis". Ja sel momendil kui ta unest läheb ärkveleolekusse, jõuab ta näha veel mingi süžeega unelõigu samast paugust. Niivõrd kiirelt käib asi. Vähemalt mina olen näinud. Näiteks kukub käsi magamise ajal üle voodi ääre ja lööb vastu põrandat. See ajab samal hetkel üles aga jõuab veel näha kuidas unes lööd oma käe ära vms.
"täiskuu, tööstress ja õhtul söödud makaronid" võivad sensitiivsuse tõusule ajutiselt kaasa aidata. Samas, kui süüa vahetult enne magama heitmist siis une ajal toimuv aktiivne seedeprotsess võib tekitada tavapärasest erinevaid unesid. Intensiivsemaid ja ebaharilikke või koshmaarsemaid.

Jah, söön harva hilja õhtul makarone, aga juba teist korda näen peale seda painajat. Aga sisult oli see muidugi üks väga sümboolne nägemus.

minu arust on see väga kummaline uni. loogiline ja mõtlemapanev.

igasugused söömise ja stressi unenäod on siiski tavalised jaburdused ja neid on võimalik kergesti tähenduslikest unedest eristada. aga see unenägu on kindlasti mingi tähendusega.
ei pruugi absoluutselt sinuga seoses olla, ses mõttes, et sinuga peaks midagi nüüd juhtuma. tundub, et justkui anti mingi info edasi.

Jaa, ma ise pean ka ennast selle une puhul lihtsalt kanaliks.

Pane siis nägemus täies mahus kirja. Esimeses polnud sõnatki mingitest taustadeemonitest. Iga detail peaks olema tähtis ja seda ka siis kui polegi mingi kanaldatud nägemus vaid siseilmast pärit pilti.

Kogu lugu oligi üldiselt selline, et piimjas olekus hinged lidusid nagu ärevil kanad: kes saab enne, kes saab enne! Neis oli isegi elevust oma ülesannete täitmisel. Aga taustaks oli ebamäärane (surma)hirm ja paanika, sest madalal nende kannul hõljus tume rühm sisalikusabalisi deemoneid, kel trapetsikujulised näod ja suured kalbed silmad. Paistis, et nad ei tohtinud hingedele midagi teha, kuni need oma ülesande täitsid, aga kes ülesandega toime ei tulnud, oli nende saak. Kõrvalt vaadates olid pilt hirmutav - just see, mis mahajääjat ootas, teadmine, et see on midagi väga-väga koledat.
Selline lihtne oligi: must või valge, pääsemine või hukatus. Väga jõulised sümbolid ja üks õnnetu hing, kelle finiš tuli suure pauguga. Iseennast ma selles unes ei tunnetanud, lihtsalt näidati pilti.

Mulle kangastub kohe Johannese Ilmutusraamatu (9-s osa) koletised: Suitsust tulid ilmamaa peale rohutirtsud, ja neile anti
meelevald, nagu skorpionidel...nad ei tohi teha kurja...millelegi, mis haljendab, ..vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.
Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid
piinaksid...Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks seatud hobuste
sarnased...palged olid nagu inimeste palged ja juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lõvidel.
Neil olid üll soomusrüüd ning nende tiibade kahin oli otsekui kaarikute mürin.
...Neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ning nende sabades oli meelevald teha inimestele kahju...
Nende kuningas oli sügavuse ingel, kelle nimi heebrea
keeles on Abaddon, ja kreeka keeles Apollüon.
Eks see nägemus tähendabki seda, et kui enamus inimesi suudab lõpuni õigel rajal püsida siis alati leidub keegi kes langeb ja langeb nende olendite saagiks. Seal on kindlasti rohkem detaile mis nii mõndagi ütlevad aga mul pole seda vaimset nägemist, et neid lahti seletada.

Midagi sarnast oli ses kirjeldatus tõesti, ja need kiskjaliku rahuga varitsevad olendid olid nagu roostes soomustega kaetud, juukseid neil siiski ei olnud ja tiibu ka mitte, kuigi nad hõljusid maapinna kohal. Aga ehk on deemonidki liigirikas seltskond. Ei enne ega õnneks ka mitte pärast ei ole nad mu unenägusid enam külastanud... aga võib-olla katsetan mõne aja pärast jälle hilisõhtul pastatoitude söömisega :)

Leidsin selle eelmise aasta unenäo üles ja tähenduse kohta võiks isegi oletada... Kahjuks avastati ühel mulle väga lähedasel inimesel augustis pöördumatu haigus, millest mina sain teada alles novembris, tänaseks päevaks seda inimest enam ei ole.
Seda unenägu nägin septembris, ma ei kujuta ette, miks just siis, võib-olla jõudis minuni niimoodi tema hingevalu parandamatu haiguse pärast, aga see oli tõesti seniolematu unenägemine. Tegelikult ei olnud ma ka surmaga juba 20 aastat kokku puutunud.

Aga 6-7 sarkofaagi- elas ta siis 6-7kuud veel?

Unenäost võttes viis kuud, aga teadasaamisest kuus. Aga sarkofaage võis olla tõesti ka seitse. Ma miskipärast ei usu, et need aega sümboliseerisid.

millegi pärast arvan, et v6isid näha tema nö emotsioone möödapääsmatuse suhtes..

Mulle näiteks ütles mu haige ämm unes oma täpse lahkumise aja, algul unustasin, kuna arvasin, et ikka elab veel aastaid, aga ei, uni tuli meelde just paar päeva enne tema lõppu ja lausa õudusega ootasin, haiglas ta oli ja juba 3 insulti läbi põdenud, ja täpselt sel kuupäeval lahkus siitilmast, mis mulle unes lausus. Nii et juhtub.