Mitte küll teatrietendus, vaid kohalik alevi laulupidu, ja seda kõvasti üle poole sajandi tagasi:
Vanaisa oli oma alevi kultuurielu aktiivne korraldaja, juhatas koori ja orkestrit, korraldas kohalikke laulupidusid. Jaa, Tallinna üldlaulupeole lisaks oli igas asjalikumas linnas ja alevis oma kohalik laulupidu.
Vanemad inimesed peaksid teadma seda "Pulmalaulu" - selles on muuhulgas ka sihukesed sõnad, et
"Sööge saia, sööge liha,
jätke jonn ja jätke viha,"
Millele järgneb refrään:
"Hõissaa ja hõissassaa,
hõissaa ja hõissassaa!"
Ja siis naishääled laulavad:
"Poisid, miks te pill ei hüüa,
mina tahan tantsu lüüa!"
Ja kõik koos "Hõissaa ja hõissassa,
Hõissaa ja hõissassaa!"
Ja siis meeshääled:
"Siin on neiud noorukesed,
justkui roosinupukesed!"
Ja kõik koos jälle refrääni . . .
Eks selle koori nais- ja meespool olid omavahel vähe naginasse läinud, nii et kui meeste kord laulda tuli, kostis lavalt (koorijuhi suureks üllatuseks):
"Siin on neiud noorukesed,
justkui leivakoorukesed!"
Oli selle sisu ja mõttega, kuidas oli, aga riim oli igatahes parem, kui originaaltekstis, seda tunnistas vanaisa isegi.