Draamateater - Aja oma atra üle koolnute kontide.
Üks detail:
Kaks metsameelset naabrit astuvad sisse kolmanda poole, kellest on vahepeal laip saanud. Arutavad, et vaata, mis asendis ta siin lääbakil on, me ei saa teda nii jätta, paneme sirgeks, enne kui koolnukangestus peale tuleb.
Teine arvab, et tegelikult ei tohi laipa liigutada enne kui politsei tuleb, ma olen seda filmides näinud. Aga see on ju meie oma inimene, me ei saa teda ometi nii inetult neile vaatamiseks jätta.
Keerame ta vähemalt õigetpidi. Keeravadki.
Ja piinlik, et ta nii aluspesu väel on, ta ei tahaks, et teda nii nähakse. Paneme midagi paremat selga. Näe, siin kapis on tal ilus ülikond.
No seda pole ta kandnudki, nii uus.
No millal ta seda siis veel kandma hakkab, paneme talle selga.
Ja panevadki, ja sokid ja kingad ja lipsu ja puha.
Muidu on tegemist väga rohemeelsuse eest seisva etendusega, noorematele läheb kindlasti väga peale.
Peategelane oli veidi liialdatult hüsteeriline, "mängis üle", muu oli suurepärane.