Ja mis seal head on? Tüüpiline ugri-mugri soigumine st. ülipikad lausigavad kirjeldused. Kui vanad siin need muinasjutukiitjad ka on? Seda lugeda on aega küll ainult penskaril või haiglavoodis.
Kui tihti te siis üldse raamatuid loete, et pole ammu midagi "nii head" lugenud?
Mina just lugesin ja tahan öelda, et siin 3-s igav igatahes ei hakanud ja ühtegi lehekülge "üle ei lasknud":
1. Hendrik Sal-Saller : intervjuu iseendaga / Hendrik Sal-Salleri jutud on kirja pannud hea sõber Mihkel Raud ja terve raamat täis väga huvitavaid ja ka nostalgilisi fotosid!!!
2. Norma / Sofi Oksanen ; - vaat selline kirjutamine ei lase igavust tunda!
3. Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda / Mihkel Raud - mulle muidu Raua ülbe "erudeerituse" demonstratsioon ei meeldi, aga see info erinevalt pori loopimisest sobis
Lugenud järgnevad 2 dokumentaalraamatut läbi sain kinnitust, et minu arvamus neist kummastki ei muutu karvavõrdki ja südamest eriti hea meel, et Kadastik ei saanud Tartu aukodanikuks!! :
1. Missioon : ühe missiooni päevikud / Hannes Võrno - rohke pildimaterjal
2. Nüüd ma siis kirjutan : elutööraamat / Mart Kadastik
Noh ja see, maitseasi meelelahutus, eriti Palmiste muidugi:
1. Nädalalõpp Kanal 2-ga : parimad palad / koostanud Arlet Palmiste ; fotograaf Ardo Kaljuvee
Ja selle 2 kuu lugemise lõpetuseks täielik jama, mida peale 1/3 raamtust lõpuni lihtsalt lehitsesin lootuses, et ehk.... :( :
1. Saatuse peegelpilt / Marilyn Kerro
2. Tulemuusika ; Veemuusika / Risto Laur