igasuguseid asju leiame, esimene lehekülg on puhas vilde parafraas, mis teisel leheküljel saab säärase vindi, et niutsud rõõmust. Edasi tulevad loorits, eisen ja mis kõik; vahepeal on selget äratundmisrõõmu- mitu päeva saab ametisse minna peeglisse vaatamata- ja lõpp on täieline haamer. aga teemaalgataja lõpuni ei jõudnudki: siga, vana @!#$, ei tahtnud tänavu sugugi juurde võtta...
Loomkatsete põhjal - kolm põlvkonda loeb ja leiab kes mida, tühjade pihkude pole keegi jäänud, aga nood on muidugi suisa luuserid, elavad eestis, on tervete instinktide ja mõistusega.
Küsimus teemaalgatajale: kas kivisildniku luule sobib? päike ja jäämägi? Kui nood ka ei sobi, siis om selge pilt: väljakujunenud ugrimugriline arenematus ja kurtus, kusjuures, palun tähele panna, ei midagi hinnangulist, kõigest neutraalne diagnoos.