Kirjandus ja teater
uus kirjandus
BV artikkel 12. jaanuar 2007, kl 14.45 |
DDT 12. jaanuar 2007, kl 15.42 |
teemaalgataja 12. jaanuar 2007, kl 22.46 |
ää 12. jaanuar 2007, kl 23.01 |
plahh 13. jaanuar 2007, kl 09.55 |
to to plahh 13. jaanuar 2007, kl 10.49 |
Tuglas "keerab hauas teist külge"!!! Tuglas ei ole surnud!!! Tema surm 13. aprillil 1971 oli lavastus. August Eelmäe on ju rääkinud, kuidas naabrid talle sell päeval helistasid, et kirjanike liit tulgu ja võtku oma surnu ära. Nõmme maja voodis oli surnud hoopis üks teine mees! Teisel mehel olid põsesarnad hoopis laiemad, nägu ise oli kitsam. Miilits ja kiirabi ütlesid, et me ei saa surma-akti koostada, sarnaseid jooni Tuglasega on niivõrd vähe.
Ärge uskuge, kui teile öeldakse, et Tuglas on surnud. Tegelik Tuglas olla lägi teinud noorenduskuuri, teda olevat nähtud 1986. aastal Argentiinas. Eesti taasiseseisvumisele olevat Tuglas reageerinud skeptiliselt.
Ärge uskuge, kui teile öeldakse, et Tuglas on surnud. Tegelik Tuglas olla lägi teinud noorenduskuuri, teda olevat nähtud 1986. aastal Argentiinas. Eesti taasiseseisvumisele olevat Tuglas reageerinud skeptiliselt.
plahh 13. jaanuar 2007, kl 17.01 |
Õige jutt ju 15. jaanuar 2007, kl 17.42 |
tõepoolest 15. jaanuar 2007, kl 17.53 |
vaielge talle siis sisuliselt vastu. ei taha lugeda siin mingeid ajukääbikuid, kes ise kuskil mujal avaldatud ei saa, aga sõimavad neid, keda avaldatakse. DDT tundub eriti mingi kompleksihunnik olevat, ja mulle tundub, et meessoost... või "nokuga tibi", nagu postimehes kirjutati?
mulle täitsa meeldis see jutt, kuigi ma kõigega nõus ei ole. mis siis. pani mõtlema, mille järgi mina kirjandust hindan. jah, ikka tegelaste ja sündmuste järgi... ja uuest ajast on häid karaktereid ja põnevaid sündmusi tõesti miskipärast vähe, ikka ajaloolisi romaane meeldib rohkem lugeda. ma ka ei tea, kuidas uuest ajast huvitavalt kirjutada, aga äkki keegi nüüd selle artikli ajel proovib midagi. igatahes innustavam kui mingi DDT pasarahe.
mulle täitsa meeldis see jutt, kuigi ma kõigega nõus ei ole. mis siis. pani mõtlema, mille järgi mina kirjandust hindan. jah, ikka tegelaste ja sündmuste järgi... ja uuest ajast on häid karaktereid ja põnevaid sündmusi tõesti miskipärast vähe, ikka ajaloolisi romaane meeldib rohkem lugeda. ma ka ei tea, kuidas uuest ajast huvitavalt kirjutada, aga äkki keegi nüüd selle artikli ajel proovib midagi. igatahes innustavam kui mingi DDT pasarahe.
:) 15. jaanuar 2007, kl 20.06 |
tänase päeva karaktereid ja sündmusi uues proosakirjanduses ei ole, sest proosa on juba olemuselt küpsema kirjutaja kunstivorm, seega oleks vaja uusi, aga mitte väga noori kirjutajaid, kes värsket tänast päeva näha oskaksid, mitte ei istuks mõtetega eilses. kirjanike sotsialistlikust kasvuhoonest neid oodata vist ei maksa. kui kender ja rakke tulid, oli kirjandusel lootust, aga vanad tegijad tõmbasid võõra verega suleseppadele kiiresti kotid pähe. nüüd mihkel mutt nutab, et noored teevad liiga, aga kes alustas?
:)
sotsialismiaegsed ei oska ja kapitalismiaegsetel ei lasta kirjutada
:)
sotsialismiaegsed ei oska ja kapitalismiaegsetel ei lasta kirjutada
sm. Mõhk 15. jaanuar 2007, kl 20.38 |
hähää 16. jaanuar 2007, kl 21.43 |
ylej6e kyborg 17. jaanuar 2007, kl 13.26 |
Lisa postitus