Käisin Urmas Sisaski ooperit "Labürint" vaatamas.
Lauljad olid head, hääled lausa võimsad, esinemine väga tugev, ooper ise täitsa huvitav. "The Orthodox Singers", kes selle korraldas, on koosseis, keda tasub kuulata. Saan aru, et kuna see oli õigeusklik teema, siis oli see algselt vene keeles kirjutatud ja hiljem eesti keelde tõlgitud. Kuulates peab küll tekst kogu aeg kõrval olema, sest esinevad vene lauljad ja nende eesti keelest ikka suurt midagi aru ei saa.
Ah jaa, kes õigeuskliku litaania laulmist ei kannata - noh, seda vene pappide jorutamist, kui nii lihtsas keeles öelda - sellel ei maksa kohale minna. Minule see siiski meeldib ja läheb kuidagi sügavalt naha vahele, niisiis olin õiges kohas.
Noh ja bajaani asemele oleks minusugune mitte-asjatundja mõne keelpilli sokutanud - aga eks see ole minu enda ebakohane maitse, mis siin mäkra mängib, ma ei ütle autorile ega esinejatele ühtki paha sõna selle kohta.

Ainus piinlik asi, et publikut oli haledalt vähe - vaevalt pool Mustpeade maja saalist . . . aga ega ma kuskil reklaami ei näinud ka, sattusin peale poolkogemata.
Igatahes soovitan siin foorumis, et omapärane kogemus, mulle ja mu sõbrannale jättis hea mulje (ainult selle õigeuskliku kiriku meloodiakäikudele reageerimise klausliga).

Ugalas tundub hea ajastu olema. "Kolemees" oli ka väga nauditav :)
Pedagoogiline poeem No99-s meeldis, samas "Suur Õgimine" ei läinud üldse peale - kuigi seda palju kiideti.
Vanemuises meeldis väga "Hea põhjatuule vastu". Elina Pähklimägi ja Andres Mähar - mõlemad väga nauditava mänguga näitlejad.

Linnateatris "Aeg ja perekond Conway" - eriti ei meeldinud.
Rakveres "Meie, mehed" - päris mõnus vaatamine.
Hetkel ootavad kapinurgal piletid Von Krahli "Bloody Maryle".

Kes on näinud, kuidas teile Ugala "Ladu" on meeldinud? Ostsin praegu piletid hetkeajel, sest tuli tahtmine üht päeva Viljandis veeta, linnas hulkuda, sõpru külastada ning pidasin heaks mõtteks õhtul ka teatrisse minna. Pole aimugi, mida vaatama sõidame...:)
Ja lisaks: kas keegi oskab soovitada, kuhu Viljandis pärast etendust võiks tunniks-pooleteiseks istuma minna (et kes näljas, saaks süüa, teised koooki-kohvi ja ehk ka konjakit või koksi, peaasi, et teatrimuljeid vahetada)?

Vapustavalt Ines Aru ja Ülle Liefeldt mängivad

Minule ka sümpatiseeris "Sajand" Ugalas. Ainult,palun varuge aega ja kannatust,etendus on 3,5 tundi pikk! Pean Ugalat endiselt "kõvaks tegijaks", suve lõpetas "Vargamäe vanad ja noored", mis oli minu arvates kutseliste teatrite arvestuses nendest,mida nägin- SELLE SUVE PARIM

Vanemuise Rehepapp on nüüd juba mängukavas. Kas on ka vaatamist väärt?

Meil on kollektiivis kombeks igas kuus korra käia koos teatris, meil on üks väga aktiivne piletitetooja ja nii on kerge minna. Väga meeldisid enamusele Vat-teatris Rekvisiitori tähetund, Linnateatris Lantimiskunstnikud, KGB-teatris Viisaastak nelja aastaga ja Draamateatris Aabitsa kukk, Kuni inglid sekkuvad ning Grönholmi meetod. Aga ei meeldinud Draamateatris Õitseng, üldse ei meeldinud kellelegi. Samuti ei meeldinud enamusele "Tund aega, et hinge minna".

"Vanemuise biitlid"
Nagu oli ja nagu ei olnud ka . . . Näitlejad olid muidugi suurepärased ja mida vaja, seda välja mängiti. Väheke vajaka jäi ainult sisust. Või minupoolsest arusaamisest - aga üldjuhul kipun etendustest ikka aru saama küll.

(Ja veel - laval lahtiriietumisel on mõte siis, kui etenduse sisu seda tungivalt nõuab. Riietumine riietumise pärast ja paljaste tissidega liputamine - noh, mõnele ehk läheb peale kah . . . arvatakse, et pidi publikut teatrisse tooma . . . igasugune publik maksab piletiraha ära, nii et pole mõtet pirtsutada, kes mille pärast tuleb . . . aga viisakas oleks kasutada korrektset särav-valget kenasti vormitud pesu, mitte poolpeetud lotakaid asju hallikasbeeži ja valge vahepealses värvitoonis, ehkki ma saan aru, et sellega pidi kujutatama teatri igapäevast argipäeva või kuidagi niimoodi - või oli viga valgustuses?)

Ja veel suvisest ajast meenutades - "Man overboard" - ma küll ei tea, kas seda enam kuskil tehakse. Toimus augusti tantsufestivali raames, niisiis pigem happening või kuidas seda tänapäeval nimetakse. Käsitles seda eestlasest soome võõrtöölist, kes talvel laevalt vette hüppas ja siis märjast peast otsustas, et tahab siiski edasi elada, ujus Pihlajasaarele ja veetis seal kolm nädalat enne, kui leiti. Üsna asjalik käsitlus kõigi juhtumi aspektide asjus, head kujundid (joonistati kartulikrõpsudest euroopa lipp ja hakati selle keskel tegema kursust uppuja elustamisest jne) ja välja toodi ka juhtumi need küljed, millele ise nagu polnud mõelnudki. Kohati küll vähe venitatud, tundus, et ühel hetkel enam ideesid ei jagunud ja etenduse pikkus oli vaja täis saada - no pole viitsimist ikka KOGU Saaremaa valssi ära kuulata, aitab paarist salmist küll! Aga värske ja andis ainest kaasamõtlemiseks. Kiitus tegijatele!

"Kollaborandid" Draamateatris meeldis mulle väga.

Laupäeval käisin Rakveres vaatamas etendust "Lahusolek" Väga meeldis Liisa Aibeli mäng
Viimasest poolest aastast veel
Linnateatri "Meie, kangelased" Tõeliselt kaifisin trupi mängu
Hüüru mõisas "Head ööd, ema" Anne Veesaar oli hea
Rakvere etendus "Oscar ja Roosamamma" Ines Aru meeldis väga
Theatrum "Üks suvepäev" Nii armas on näha, et perekond Peterson on omale teatri loonud ja naudib mänguilu

Käisime mehega vaatamas Vanemuises "Minu järel, seltsimees". Väga lahe oli, mõlemale meeldis. Vahepeal sai ikka nii naerdud, et silmad märjad :) Soovitan kõigile, kes mõnusat komöödiat vaadata tahavad,

Vastuseks "??"-le: "Ladu" Viljandis oli super! Väga hea valik :) Loodetavasti pettuma ei pea.
Viljandis just väga palju kohti ei tea, aga ise käin alati sellises kohas nagu Suur Vend.

Võib vist teemat värskendada.

Linnateatri Kolm vihmast päeva - ilus sügav tükk inimsuhetest, annab võimaluse kaasa mõelda. Ei sobi inimestele, kelle jaoks on tükk hukas, kui palju naerda ei saa.

Utoopa rannik I ja II (Linnateater ja Draamateater). Meie seltskonna jaoks oli II osa peajagu üle I osast. I osa oli selline jupp siit - jupp sealt, ei tekkinud eriti võimalustki millesse sügavuti minna. II osa oli konkreetselt ühe paari baasil ja nende lugu läks oluliselt rohkem hinge. Minu jaoks olid tegelikult mõlemad tükid liiga klassikalised, aga II osa oli paremini lahendatud.

Linnateatri Offline - soovitaksin noorematele, ehkki tean paljusid 30seid, kellele see meeldis. Tükk ise on netinoortest, kes kohtuvad maamajas ja kus n-ö arvutimäng jätkub. Hinge just ei läinud, minu arust jäi emotsioon kuhugi poole peale, sama viga mis Lantimiskunstnikel (sama lavastaja).

Linnateatri Hamlet - väheseid etendusi viimasel ajal, kus vaheajal ikka palju rahvast lahkus. Hamlet nagu Hamlet ikka iseenesest, lihtsalt kui oled 4 korda erinevaid Hamleteid näinud, siis see enam ikka üldse ei üllata.

Linnateatri Skangpoomijad - jällegi soovitaksin etendust pigem lastele - teismelistele (no sellistele, kelle arvates on jube äge täiskasvanutele vastu astuda mingeid jaburaid sõnu ja tegevusi välja mõeldes). Võibolla 25.a. tagasi, kui eelmine Skangpoomijad tehti, olime meie nii vähe kogenud, et see tundus meile uudse ja fantastilisena aga täna, kui me oleme näinud sadu etendusi, maailma filmikunsti tippsaavutusi ja kehvasid esitusi, siis sedasorti huumor enam kaaa ei kisu. Teine vaatus on muuseas tugevam, vs. esimene.

Neile, kes armastavad postmodernismi, sümboolikat, ridade vahelt lugemist ja selliseid arusaamatuid asju. Neile soovitaksin NO99 Kadunud sõbra juhtumit, Sadamateatri Karjääri. Mulle jäid mõlemad kaugeks ja arusaamatuks.

VAT Teatri Sokrates. Pidusöök Prytaneionis ja lavakate Enesetapja on viimaste aegade tipud.

Lavakate Enesetapja meeldis mulle ka väga. Ülemängitud farss aga väga hästi ülemängitud farss.

Käisin eile Utoopia Rannik III vaatamas.
Täitsa huvitav ja kaasahaarav osa Euroopa ajaloost.
Näitlejad tasemel.
Soovitaks teistelegi.
Kahjuks pidin lahkuma pärast teise vaatuse lõppu - vabandan näitlejate ees, kelle töö mul vaatamata jäi.
Põhjus oli lihtsalt selles, et minu kõrval istus Pool Pudelit Lõhnaõli.
Esimese vaatuse lõpuks oli mul süda paha ja kael kange, sest hoidsin end viltu teisele poole, kuid arvasin, et ehk elan ka ülejäänu üle.
Esimesel vaheajal oli see eit käinud end "värskendamas" või midagi niisugust, igatahes teisel vaatusel oli lõhn vängem kui esimesel. Ootasin pikisilmi vaatuse lõppu, silmad jooksid vett ja süda oli kurgus. Niipea, kui vaheaeg algas, põgenesin sõna otseses mõttes, sest tundsin, et kolmanda vaatuse lõpuks on pilt eest ja jalad alt läinud. Istusin siis bussipeatuses tükk aega ja lasin esimese bussi mööda, sest ei suutnud end nii palju koguda, et püsti tõusta ja bussi ronida.
Täna on hommikust saadik peavalu, olen juba kaks kobedat ibukat ära söönud, et üldse töötada saaks.

Õnnemäng, seekord mul lihtsalt ei vedanud.

Tagantjärele mõeldes tuli meelde üks imelik asi - selle mammi abikaasa istus kenasti rahulikult tema kõrval ja polnud sugugi häiritud näoga, kas tal tõesti haistmistaju pole? Või on ta harjunud?

Igatahes vabandan veelkord näitlejate ja teiste teatritöötajate ees, ma austan nende tööd ja ei leidnud neis midagi ebasobivat, põhjus oli publikus.

Utoopiarannikul kolm vaatust?

Siin anonüümselt vabandades ei jõua Sinu "siirad" vabandused neile kindlasti kohale, seda peaksid ise ka aduma. Seega on arusaamatu see mitmekordne ülevoolav vabandamine. Tahad vabandada, kirjuta teatrile.
Teiseks ei saa ma aru, et kui Sul seal see istumine tõesti vastuvõetamatu oli (jah, vahel võib juhtuda, et kellegi parfüüm kohe üldse ei sobi, mul endalgi on seda juhtunud), siis miks Sa ei läinud saaliteenindaja juurde ja ei palunud endale mõnda teist kohta? Alati on saalis mõni varukoht. Selline ületatav takistus ühte tõelist teatrisõpra küll poole etenduse pealt jalga laskma ei pane, seegama nüüd vabandan ka, aga Su jutt ei kõla tõsiseltvõetavalt.

"Utoopia ranniku" III osa on tõesti kolmes vaatuses, nii imelik, kui see sulle ka ei tundu. See selleks. Aga I osa Linnateatris meeldis mulle kolmest kõige rohkem. II osa oli liiga palaganiks lavastatud ja üleeilne III osa pole veel settinud. Draamateatris "Kollaborandid" meeldis.

huviline Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pean Ugalat endiselt "kõvaks tegijaks", suve
> lõpetas "Vargamäe vanad ja noored", mis oli minu
> arvates kutseliste teatrite arvestuses nendest,mid
> a nägin- SELLE SUVE PARIM

Olen sama meelt - "Vargamäe vanad ja noored" oli möödunud aasta PARIM etendus!

Väga meeldis Tartu Vanemuises nähtud "Fanny ja Alexander". Väga-väga-väga meeldis ! Sai naerda ja nutta ( võibolla olen ma ka pisut "memmekam" ja pisar kipub kiiremini silma kui mõnel teisel ) ja "mustkunsti" ja "tulevärkki" ... Pea neli tundi ( ja kahe vaheajaga ) kestnud etendus ei tundunud sugugi pikk ega venitatud. Etenduses kaasa mänginud lapsed ( Mikk Kaasik ja Kristiina Raahel Uiga ) olid absoluutselt võrratud näitlejad !
Öösel Tartust 200km kodu poole liikudes oli hinges hea tunne ja tõdesin, et seda etendust soovitaksin julgelt kõigile.

Mulle meeldis ka väga-väga Vanemuise "Fanny ja Alexander". Ja Ugala "Vanad ja noored" meeldis ka eelmisel suvel väga-väga. :)

Kas Vanad ja Noored sobiks 10 aastasele ka vaadata?

Viimasena nähtud Estonia- balett - Medea- väga hea,
järgmisena ooper FAUST võrratu !

järgarvudest oled midagi kuulnud? kui mõne klassi koolis oled käinud, siis võiksid olla. muidugi näha seda kahjuks pole. loe nüüd siis ise oma lauset, arvestades, et punkt numbri taga teeb numbrist järgarvu ehk "kahekümne viies".

sinu lause siis: Võibolla 25.a. tagasi, kui eelmine Skangpoomijad tehti,

"Vajasid ja noori" käis eelmisel suvel meiega vaatamas ka 11-aastane. Talle meeldis ja minu arvates täitsa sobilik sellises vanuses lastele.

Hamburgi eri
Pean saama Eurovisioonile muidu suren
Äraaetud kuid ülesmukitud
Hinge Turule Viies
Pulli Pärast
Puhas Poiss
Aabitsa kukk
Homme on täna
Sündinud vabas Eestis
See Kõlas Minu Peas Paremini
Hüppa
Neljanda Seina Taga
Kolmandas Isikus
Naerukõne
Hoopis Teine Tera
Esimesed Triibulised
Karmid vennad naeratavad silmadega
Brüsseli kapsas
Oma jope
Nüüd tõesti aitab jamast
Piiri peal
Ämbrisse Astumise Ajastu
Eestlased erilised inimesed
Kui loll võib inimene olla
Küla Karla
Mikael Meema täispikk
Meri ja Orav
Orav ja Meri
Orav ja Ilves
Teatrikokk
Hitler
Lollidemaa
Eesti mees ja tema naine
Eesti mees ja tema poeg
Eesti mees ja elu ise
Mees ja mootorrattaõpik
Mõtlemine on seks
Elu on parim meelelahutus
Ott Sepp tõuseb üles
Jokker
Suur rõõm väikestesd asjadest
Eriolukord ruudus
Prügikast 2 ehk Põhi paistab