Kuidas teile meeldis Draamateatri etendus "Teed juuakse kell viis".millised on muljed.

Kahtlemata hea näitleja- ja lavastajatöö, kuid tegu on ju sisuliselt jandiga. Ma polnud tõtt-öelda aastaid Draamateatris käinud ja natuke ehmatasin, et teater on asunud rahvamasse naerutama sarnaselt Vanalinnastuudiole. Iseenesest naljad olid ju naerdavad (head nalja on raske teha), aga intellektile ega hingele see tükk midagi ei paku. Segama jäi loosse sissekirjutatud loogikaviga, et rööv jäi sisuliselt uurimata, vaikiti maha, kuigi sellega kaasnesid mitmed mõrvad. On karjuvalt ebatõenäoline, et need tähelepanuta jääksid.

Väga nõrk lavastus. Naljad olid punnitatud, naerma küll eriti ei ajanud. Ita Everist oli lausa kahju, ega tal mängida suurt midagi ei olnud, lihtsalt oli laval. Näitlejad püüdsid päästa, mis päästa annab, aga ega nemadki imet saa teha. Pole ammu tundnud teatris, et on nii igav, et tahaks ära minna. Juhuslikult nägin paar päeva hiljem telekast filmi, mille vennad Coenid olid samast tükist teinud ("Ladykillers"). Film oli lausa super. Selle taustal on Draamateatri lavastus veel haledam.

Tsiteerin:

"Samas tuleb draamateatrile anda ka aasta ebaõnnestumise tiitel – Ita Everi tööjuubelit tähistav teine lavastus «Teed juuakse kell viis» (Roman Baskin) on ehe näide mandunud teatrist. Esimest korda elus ei suutnud ma etenduse lõppedes plaksutada. Ja esimest korda nägin, kuidas inimesed vaatasid keset etendust mobiiltelefonist uudiseid ... Samas on tegemist väga hästi müüva lavastusega – ikkagi Ever! – ja ehkki isegi draamateatri inimesed tunnistavad äpardumist, ei võeta seda mängukavast maha."

http://www.postimees.ee/2659258/plahvatuse-ootel

no kuulge...kogu austuse juures Draamateatri ja Everi vastu vaatasin mina korduvalt kella juba "Augustikuus", mis oli nii kolkunud olemisega, et tegi päris nõutuks.

u, olen sinuga nõus. "Augustikuu" fenomen on mullegi arusaamatu. Arvan, et võtmetegur on ikkagi Ever (ja tegelikult seal ka Kaljuste), kelle pärast publikut jätkub. Eriti masendav oli, et seda võrreldakse tutvustuses O'Neilli "Pika päevateega". Me võime ainult kujutleda ja aimata, mis siis veel "Teed juuakse kell viis" on (või pigemini ei ole). :)

Käisin esietendusel, ootused olid väga kõrged, seetõttu on pettumus seda suurem. Ei ole enam aastaid sattunud vaatama niivõrd mannetut tükki. Näitlejatest on tõsiselt kahju. Ja kui mängukava vaadata, siis on see tükk endiselt välja müüdud.

just, mul oli seal "Augustikuus" ka näitlejatest kahju.

Mul on kahju siinsetest kommijatest, kes peavad end kõik äärmiselt intelligentseteks, nõudlikeks ja kõiketeadvateks!!! Käisin minagi seda tükki eile vaatamas ja ei pidanud pettuma - tegemist oligi ju komöödiaga, mida vahelduseks tõsidramaatilistele etendustele mõnus nautida oli. Ma arvan, et paljusid inimesi on paraku filmimaailm nö ära rikkunud, et oodatakse teatri ja filmi tohutut ühtelangevust nii sisuliselt kui ka eriefektidelt. Teed juuakse kell viis - klassikaline komöödia! Minge ikka vaatama! Ja muuseas, Grand Old Lady Ita Everi austusväärset iga vaadates tuleb tõdeda tema väga head vormi! Super, armas Ita Ever! Ja siin eelnevalt kommenteerijatel soovitan proovida peegli ees harjutada näiteks 3 põrsakese etendust - saate näha meisterklassi ja suurepärast komöödiat! :D

Minu jaoks oli see etendus pettumus ja heade näitlejate raiskamine.

mis on siis sinu arvates näitleja väga hea vorm - et ta suudab rääkida?

Augustikuu on väga tugeva sisuga tükk. Kusjuures film on väga sünge teatrietenduse kõrval. Teatrietenduses sai palju nalja ka. Oleks sama sünge olnud, siis publikut vast nii ei oleks köitnud. Mõtlemisainet annavad mõlemad ja palju. Seda teist kellaviietee etendust ei ole näinud, sest pileteid ei ole saada. Minu jaoks oli ropult igav monoetendus Tund aega, et hinge minna. Lihtsalt maha vuristatud tekst.

Kahjuks on tõesti nagu tunda et Draamateater hakkab alla käima. Pettumused olid ka "Aiamaja " ja "Leke" Täielikud jandid u. Vanalinnastuudio laadis. Kurb....

Eesti parimate näitlejate raiskamine. Väga kummaline, et Roman Baskin valis oma ema 60. lavajuubeli tähistamiseks sellise jama, kus ta emal mitte midagi mängida ei ole. Terve esimese vaatuse oli tunne, et olen sattunud lasteetendusele. Teine vaatus oli lihtsalt jabur ja kokkuvõttes oli kõik mõttetu ja igav.

Draamateatri allakäik hakkas juba mõned aastad tagasi. Vaatasin "Soome hobune" etendust ja viiendasse ritta ei kuulnud üldse noorte näitlejate teksti. Siis oli etendus "Hiilgav". Lihtsalt häbi oli ja nii kahju headest näitletatest, see on lihtsalt meie väikese riigi ressursi raiskamine, kui kõrge kvalifikatsiooniga näitleja andeid niimoodi lörtsitakse. Vaheajal lahkus palju inimesi. Enam ma Draamateatris ei käi ja pole midagi ka sinna kaotanud. Parem minge vaadake Theatrumi etendusi ja ka Linnateatris pole veel pettunud.

ma ka rohkem Theatrumi poolt, aga...nende "peamaja" tekitab sellise omapärase tunde (mis alati ei pruugi tükile kaasa mängida?)ja ühel etendusel Katarina kirikus oli mul au tribüünilt alla kukkuda, sest olin ääre peal ja mingi lisatooli-konstruktsioon juhtus varisema. ei-ei, viga ei saanud, jooksin ruttu rongi peale.

võib lõpmatuseni vaielda,nagu iga teemaga..veike nali..komöödia..on kellega,on millega,pole kus...draama..on kus,on millega,pole kellega...tragöödia...on kus,on kellega,pole millega!

Hamburgi eri
Pean saama Eurovisioonile muidu suren
Äraaetud kuid ülesmukitud
Hinge Turule Viies
Pulli Pärast
Puhas Poiss
Aabitsa kukk
Homme on täna
Sündinud vabas Eestis
See Kõlas Minu Peas Paremini
Hüppa
Neljanda Seina Taga
Kolmandas Isikus
Naerukõne
Hoopis Teine Tera
Esimesed Triibulised
Karmid vennad naeratavad silmadega
Brüsseli kapsas
Oma jope
Nüüd tõesti aitab jamast
Piiri peal
Ämbrisse Astumise Ajastu
Eestlased erilised inimesed
Kui loll võib inimene olla
Küla Karla
Mikael Meema täispikk
Meri ja Orav
Orav ja Meri
Orav ja Ilves
Teatrikokk
Hitler
Lollidemaa
Eesti mees ja tema naine
Eesti mees ja tema poeg
Eesti mees ja elu ise
Mees ja mootorrattaõpik
Mõtlemine on seks
Elu on parim meelelahutus
Ott Sepp tõuseb üles
Jokker
Suur rõõm väikestesd asjadest
Eriolukord ruudus
Prügikast 2 ehk Põhi paistab