Siin ainult Kõusaarest ja Kenderist ja sedagi rohkem halva poole pealt, aga tahaks head eesti raamatut lugeda. Eestpoolt leidsin ÜMBERÕPPE, aga lugeda pole jõudnud, kas keegi on?
Soovitage ometi midagi eesti kirjandusest, värskemat, et võtaks kätte ja oleks midagi muud kui seni.

Ma ei tea kas nüüd otse soovitada.... võtsin Krossi Tahtamaa kätte küll... pole olnud aega rohkem lugeda kui 5 lk... siiski tundus hea (ses mõttes et ei plaaninud ühtki lk esialgu lugeda veel)? Ja arvestades et mul sellel (kättevõtmise hetkel) teine hää raamat pooleli... ja aega kah ei olnud. Ma usun et tasub provida.

Ehe noortekas on omakorda ntx Aidi Vallik'u "Kuidas elad, Ann?" (kavatsen oma lapsele soovitada kunaski). Kui ei igatse süvafilosoofiat, siis see oli päris mõnus niisama-lugemine mu arust.

Lugesin TORI HOBUST, niisugune väike jutukogumik, hobune on kaane peal, täitsa mõnusad jutud olid, Tartu ülikoolist ja laulvast revolutsioonist ja muud ka, mõned lastejutud ka sees. Hea Eesti asi nagu öeldakse. Autor Merike Hanni.

Kuidas Aita Kivi LUMMUS tundub?

Kallid inimesed!
Väga hea raamat on Leo Kunnase "Sõdurijumala teener". Tõesti on!
Ma lugesin seda raamatut hästi aeglaselt ja põhjalikult, peale 10-20 lehekülge lihtsalt istusin ja mõtlesin - ELUST ... ja nii raamatu lõpuni.
Kas keegi oskaks välja uurida Leo Kunnase maili aadressi?
Kuidagi selline tunne on, et tahaks midagi öelda.
Olen päris suur lugeja ja pean tunnistada, et see raamat oli paari viimase aasta emotsioone ja tundeid tekitavam kirjutis.
Ootan ka vastukaja, et mida Teie sellest raamatust arvate?

Kunnas on ju kaitsejõudude ohvitser, pane post kohe peastaapi teele!

Ta on minu teada Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna juhataja asetäitja ja lisaks kõigele majori auastmes.
Huvitav, kas tema üldse loeks tavalise inimese kirja või viskaks kohe tulehakatuseks? Lihtsalt oleks huvitav teada.

Ole mureta, e-mail ei põle!

Lugesin mingai "Sõdurjumala teenrit". Kummastav raamat, sellien karm nagu elu isegi. Telekas nagin mingit intervjuud Kunnasega ja kuidagi ei oska seostada, et selline mees sellise raamatu on kirjutanud. teles tundus olevat mees kui raudsein, läbimatu, emotsioonitu , aga raamatus on kõik olemas. Isegi liiast. Sest see raamat nagu meelelahutuse alla enam ei kuulu, paneb tahes voi tahtmata motlema.

"Sõdurjumala teenri" kohta- võtsin alguses kätte kerge eelarvamusega, et mis sealt ikka head tuleb. Aga nüüd on täiesti vastupidine arvamus - vapustav raamat! Meieealistele inimestele (32 olen ise) on ka selleaegne olustik erakordselt tuttav-pildid tulevad lausa silma ette lugedes. Mõtlemisainet on igatahes kuhjaga. Ja tekkis ka minul tunne, et tahaks selle inimesega vestelda-ei tea, kas kuidas ta vestlejana on? Kas on sama karm mees, kui raamatust kumab? Igatahes tema arusaamad elust on põhjaliku analüüsi tulemus, mulle väga-väga istub selline lähenemine-kerglast hüppamist ja pseudoprobleeme ongi tänapäeva ühiskonnas liiast.

Imelik öelda, aga ma vist lausa armusin härra majorisse. Olen vaadanud intervjuusid temaga ja tõesti, temas on midagi sellist, mida on vähestes.
Tavaliselt on ikka nii, et loed midagi head ja autorist tead niipalju, et ta on kas surnud umbes 300 aastat tagasi või elab hoopis teises maailma otsas.
Antud juhul on aga see mees meie hulgas, pealegi elus, terve ja nii ligitõmbav.
See on minu subjektiivne arvamus.
Kellele meeldis see raamat, siis järgmisena võiksid lugeda näiteks "Papillion´i".

Kes veel pole jõudnud, lugege kindlasti läbi Kivirähu Rehepapp. Aga selle nautimiseks peab vist natuke kiuksuga ise olema ja eesti rahvamuistendite põguski tundmine tuleks vist ka kasuks.

lugesin ca nädal tagasi..
esimene pool raamatust oli huvitav, aga kuskil poole peal käis mingi klikk ja edasi ei suutnud kuidagi.. jäigi pooleli.. aga alustada tasub küll, päris huvitav :)

Jänkule. Miks Sa teist poolt ei lugenud? See on palju huvitavam, sest seal räägin mina ja siis alles saadki aru, millest Kirmet tegelikult rääkis.

to florence

ok, jätkan siis :)

Jõudu, vapper jänku!
See, mis minu ja Kirmetiga toimus, ei ole lihtne mõista, aga elu ei ole kunagi lihtne, selle peale ei saa ükski naine loota.
Aga jänkukene, kui Sa juhtumisi isane oled, siis loe eriti hoolega, meestele on seda veel rohkem tarvis, et nad mõistaks, miks naised neid mõnikord maha jätavad!

to florence

a ma ei ole.. :) isane.. :)
nii kahju, et nii maskuliinse kommentaari kirjutasin ennist siis ;)

Ei tea, kas just maskuliinse, ma lihtsalt igaks juhuks, et kui...
Seda parem, vapper jänku, mina ei ole ka praegu isane, ja naised hoidku ikka kokku.
Loe lõpuni, jänku, ja armasta mind niikaua kui ma olen Florence - ma vajan armastust nagu õhku!

No ma ei tea..? Lugesin Ümberõppe läbi, hästi kirjutatud muidugi, selle koha pealt kõvasti üle eesti keskmise, aga millest!!!
Tahaks kohe kuulda, mida teised õpetajad arvavad, kas tõesti tekib selline sõltuvus või mis see tegelikult neil seal on?
Kuidas saab õpetaja olla, kui oled selline nagu Florence oli?

lugesin just Kerttu Rakke "Kolmandat printsessi". Selline hästi lihtne lugemine, heade kildudega, mitu korda ajas päris naerma. Hästi loetav. Täitsa soovitan.