Tahaks teada mida rahvas viimasel ajal huvitavat lugenud on?

Õnnetu diakooniakooli õpilane kirjutas kogemata ühe pisikese romaani kokku ja andis selle järelemõtlemata Tallinna Raamatutrükikotta. Sealsed inimesed trükkisid raamatu ära, sellest kõik alguse saigi…
Sul on võimalus osta endale see raamat. Sul on võimalus päästa inimene võlavanglast. Selle raamatu kirjastamise eest saadetakse autor niikuinii otsejoones Harkku, nii et Sul ei tule oma heategu mitte kaua kahetseda.
Loe seda raamatut, Sa õpid elama. Sa õpid ümber!
---
Lugesin niisugust raamatututvustust ülikooli reklaamistendilt, ostsin raamatu ära - see oli Merike Hanni ÜMBERÕPE - lugesin läbi ja ei kahetse! Kui autorit veel Harkku pole viidud, siis jõudu talle!

soovitan Jaan Krossi "Tahtamaad".

Nendele, kes otsivad kerget ja humoorikat lugemist, kus ka väheke põnevust sees võiks olla, soovitan Dorothy Cannelli kaht n.ö. naistepõnevikku, "Sale naine" ja "Kuidas tappa oma unelmate meest". Eriti kosutav lugemisvara veidi ülekaalulistele naistele. Ärge laske end teise raamatu pealkirjast eksitada - selles heidetakse muhedalt nalja armastusromaanidest sõltuvusse sattunud naisolevuste üle.
Veidi tõsisem teos on Nick Hornby "Elu edetabelid" - päris mõtlemapanev pilguheit umbes 35-aastaste enam-vähem vallaliste meeste mõttemaailma.

Halli argipäeva soovitaks soojalt Jerome K. Jerome Kolm meest paadis. Naerda saab kõht kõveras!!! (raamat ise küll juba väga ammu LR sarjas välja antud)

A. Burgess Kellavärgiga apelsin on omapärane.

Ja mida kindlasti lugema peaks on M. Muti kõne 2001. a kultuurifoorumil! Välja antud esseena VÄÄRIKUSEST, maksab vähe. Aga kindlustab parima ajaviite pooleks tunniks.

Soovitan SOOJALT raamatut "Valge masai" - meile (st valgetele naistele) täiesti vapustav raamat shveitsi naisest, kes jätab kogu oma elu ja olu, suurepärase materiaalse kindluse ja korraliku mehe masai pärast!!! Ja kolib temaga elama keset Aafrika kõrbe onnikesse. Üle mõistuse vapustav raamat - eriti kes soovivad lugeda ehedast armastusest. Ja kuna raamat on selle naise enda kirjutatud, siis on ka kõik sulatõsi. Veetsin peale selle lugemist nii mõñegi öö poolärkvel ja mõtlesin, et kas näiteks mina suudaksin...

mihkel muti progressiivsed hiired.
ja siis üllataval kombel taas nossovi lasteraamat totu kuul. see oleks kui kapitalismuse õpik. ei tea, kas nossov tõesti seda värki lähemalt tundis?

Viimati oli Lisa Jewell "Ralphi pidu". Väga hea raamat, hia meelelahutus! Midagi hingele kuna kokkuvõttes armastusjutt. Ja veel soovitan Robyn Sisman "Lihtsalt sõbrad". Selle lugesin praktiliselt 1 päevaga läbi!:) Väga head tegelased ja kõne keel ning väljendid olid viimase pial! Sisu küllaltki tüüpiline mees naine sõbrad, ja lõpuks teadagi mis. Kuid ärge laske sellest end eemale tõugata, kokkuvõttes siiski suurepärane raamat!:) Aitäh päkapikule et selle tõi!;)

Vaimustav raamat oli Tibor Fischeri ,Kogujate koguja,!

Tõeliselt hea raamat kahest ajakirjandusmagnaadist on Jeffery Archer'i "Neljas võim". Kui juba esimesed kolm lehekülge lugenud oled, siis enam käest panna ei saa.

A.Lindgreni "Kati Ameerikas". Üllatuseks polnudki lasteraamat.
Siis lugesin raamatut "Kuninganna ja mina". Kahjuks autorit ei mäleta, aga päris nauditav. "Nullkuritegu" oli põnevik tuleviku geenitehnoloogiast, aga tundus keskpärasena.
Kindlasti oli minu jaoks kõige omapärasem sarjast "Maa lapsed" need "Koopakaru hõimule" järgnevad raamatud "Hobuste Org" ja "Mammutikütid". Pole midagi öelda - täielik ürgaja erootika ;-)

Lugesin TORI HOBUST, tipin siia kohe väikese katkendi:

Ma ei näe koolis ühtegi viisakat last selle sõna vanas heas tähenduses, aga enamust mu kolleegidest see ei häiri. Lapsed ise saavad paremini aru. Nad andsid mulle mõistatuse: "Mõista-mõista, mis see on - pealt kui vangimaja, seest kui hullumaja?"
Ja vastasid rõõmsalt kooris:"See on koolimaja."

Tõesti hea raamat. Autor Merike Hanni

Kadri Kõusaare EGO on ju küll huvitav, ma ei mõista neid, kes siin asja maha tegid, mida te siis lugeda tahaksite? Mingeid läilasid seepe?

Soovitan Morgan Scott Pecki raamatut "Tavatu tee". Räägib psühholoogiast, õnnest, armastusest, vabadusest, natuke ka religioonist (nii head kui halba). Põhimõtteliselt on see eneseabiraamat, aga kindlasti parem kui tavalised pealiskaudsed raamatud stiilis "nüüd on teil ainulaadne võimalus kolme minutiga õnnelikuks saada, sest mina olen avastanud elu mõtte ja te olete ostnud minu raamatu".

Põnevate näidetega, huvitav lugeda ja mõelda.

Väike tutvustus Apollo leheküljel:
http://www.apollo.ee/index.php?store=1&menu=10&item=0305477

Soovitan sellist raamatut nagu Christopher Isherwoodi "Hüvasti,Berliin", mis on aluseks filmile "Kabaree". Nauditavalt kirja pandud 30ndate aastate Saksamaa õhustik. Üks, mis viimati loetutest meelde jäi. Samuti nõustun ühe eelpool kirjutajaga Nick Hornby "Elu edetabelite" osas - tõesti mõnus. Eriti veel kui lugeda kohe peale Bridget Jonesi raamatuid (või vastupidi). Neid ju ajakirjanduseski kõrvutatud.

Toetan Anna Kogujate koguja elamust. See oli tõeliselt lahe lugemine! Päris palju on ka viimase aasta jooksul Durrelli raamatuid välja antud, need on suurepärased peale rasket tööpäeva, kui ei viitsi midagi sügavamat lugema hakata.

Olles viimasel ajal end üritanud kurssi viia tänapäeva Eesti noorte kirjanikega, siis pean ütlema, et kõige lahedama lugemiselamuse sain Kerttu Rakke Kolmandast Printsessist- oli selline ilus muinasjutuline, kuid siiski reaalset elu peegeldav raamat, milles lõpuks Prints Punasel Bemaril tuleb ja kõik paikka paneb(võib olla mõne jaoks liiga lääge). Kaur Kenderi Check Out oli raamat, mida sundisin end lõpuni lugema, sest ootasin pingsalt, et see ropp mees kord murdub ja saab inimeseks ja ei otsi enam pingaslt kohta, kuhu oma (vabandage sõnavara pärast) munni toppida. Olles Ebanormaalset lugenud ja leidnud sealt nii ilusaid mõtteid armastuse kohta(vt.lk 169 näiteks), siis oli minu jaoks lausa vastik, et see sama inimene kirjutab raamatu, kus pole ühtegi head sõna naiste ega armastuse kohta. Kurb hakkas autorist. Kadri Kõusaare Ego oli kahe eelneva autori vahepealne elamus- polnud seal midagi nii muinasjutulist ja samas ka midagi nii rõvedat. Ilmselt nagu paljudel teistel, nii ka minul tekkis samastumist autoriga nii mõnelgi korral. Häris vaid see, et kirjutati sellest, kuidast kirjutati oma romaani- sellest oleks võinud teha kas siis omaette raamatu või panna see järelsõnasse. Nüüd, mingilgi määral mõjutatuna kuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni surmast, lugesin uuesti läbi Pipi Pikksuka ja arvan, et kõik need kolm varem mainitud raamatut ei ületa seda positiivset jälle avastatud helgust, mida see raamat tõi halli argipäeva. Head lugemist!

kellele meeldib ka midagi sügavamat aga samas huvitavat lugeda soovitaksin 2 raamatut, E.Brontö Vihurimäe , teise autorinime kahjuks ei mäleta raamatu nimi on Hõbemägi.Kui keegi on neid lugenud loeksin hea meelega arvamust!

to robin:
"Vihurimäe" on loomulikult hea. Nende kolme õe raamatutest kõige parem. Mingit arvamust selle kohta ei oska avaldada - müstiline?, sünge?, traagiline? "Hõbemägi" seostub mulle millegagi, aga pean kodus täpsemalt järele vaatama - kui see on seesama, mida mõtlen, siis ta mulle vist erilist muljet ei jätnud.

Väga hea raamat on Fowles "Maag". See on pikka aega olnud üks lemmikutest. Ja loomulikult olen veel ulmefänn. Meeldivad Clarke "Lapsepõlve lõpp", Zelazny "Valguse isand" ja "Üksildane oktoobriöö", Banks "Mängur", Le Guin "Pimeduse pahem käsi", "Meremaa triloogia". Ja üleüldse kes julgeb öelda, et ulme on vilets kirjandus?

Huvitavat sai viimati loetud Chuck Palahniuki "Lämbumine". Mees, kes kirjutas Fight Clubi, ja "Lämbumine" on midagi samasse patta.
Terry Pratchett sobib igal ajal ja igas asendis (reeglina naerust kõveras).
Ulme on muidugi maitseasi... aga näiteks Anne McAffrey Loheratsurite sarja julgen soovitada küll. Neid on vist kaks tükki praegu tõlgitud, täpsed pealkirjad ei meenugi hetkel. :(
Muidugi, kellel veel lugemata Hirami "Mõru maik", lugegu.

Kõusaar valmistas pettumuse. Ennast täis ja arrogantne. Mitte et halb oleks, ei seda mitte, aga mulle ei pakkunud see midagi.

Ja eelppolmainitud "Kogujate koguja", "Kellavärgiga apelsin" on muidugi tasemel... sõnad siinkohal liigsed. :)

Lugesin "Kaotsis killud", Joy Fielding. Väga hea raamat