....ja probleemi püstitamise eesmärk?????naisi intrigeerida, klassifitseerida?????
---
rääkisime ju kirjandusest, ma arvan, probleemi püstitamise eesmärk oli ikka kirjandusse puutuv. Kirjandus on mõttetegevuse tulemus, mis paberile pandud, aga tema lugemine eeldab ka mingit mõtlemisvõimet ja selle oma mõtlemisvõime järgi lugeja raamatu valibki. Muidugi iseloomustab raamatu valik lugejat, nagu riie kandjat jms seosed. Ei tohi siiski unustada, et mõnikord ei leita seda üles, mida tegelikult tahaks lugeda, ja vaat siin ongi ehk niisuguste kirjutiste mõte. Rääkida rohkem headest raamatutest, et need oleksid teada. Rääkida eesti kirjandusest, et lugeja oskaks eesti raamatut suure koguse hulgas näha. Kas on mõtet Delfis kirjandusest rääkida, see on muidugi omaette asi, aga miks ka mitte.

miks sa siis siin Delfis käid, kui see NII madal koht on? irw

mina ei arva, et ükski koht oleks madal, aga mulle tundub mõnikord, et siin ei taheta kirjandusest eriti rääkida, siin on muud teemad, mis paremini peale lähevad, kirjandusest lõpetatakse jutt tavaliselt õige ruttu ära, sellepärast ma ütlesin nii...
ma käin siin nende harvade kordade pärast, mil asjalikku juttu aetakse.

headest raamatutest rääkimine on küll väheviljakas, sest ega kedagi ei meelita lugema võõra inimese väide,et see x raamat on hea.

ainult väide headuse kohta ei meelita vist lugema jah, aga kui oma väidet raamatut tutvustavalt selgitatakse, siis aitab see kindlasti mõnel oma uut lemmikut leida. Olgu siia kohe üks võimalus:
Lugesin Jan Guillou KURJUS
See on raamat noortest poistest, kes peksavad-piinavad teisi. Peategelane Erik on kõigist üle.
Aga tulemuseks - loed seda raamatut ja saad aru, et kurjus ei olegi nii möödapääsmatu isikuomadus, et me lihtsalt ei peaks sellel laskma nii vohada.
Hea järelmõjuga raamat.

tegelt oli küsimus kui selline isand incontinentiale isiklikult, viies kokku püstitetut ja hilisemat repliiki, oli lihtsalt tagamõte täiesti tajutav.....lemmik-raamatu teema on delfis üks normimaid, ja vähemalt ei pritsi siin keegi tatti ning ei lajata teisele lagipähe....ise olen siit saanud nii mõtteid edasimõtelemiseks kui ka lektüüri, millel tasub näppu peal hoida ja ehk tuleb nende toel uusi lemmikuidki eelnevate kõrvale.....ja ise otsin loetust üheaegselt nii üllatust kui äratundmist toetamaks omaenda mõtteid-tundeid, samas tahan teada enam nii antud ajastust ja inimesest selles ajas ja kui see kõik on olemas ning veel paganama hästi serveerituna, siis võid nii mõnestki raamatust/autorist lummatuks jääda ja ei leia nii mõndagi aega samaväärset kõrvale....raamatuid ja ka häid raamatuid on röögatult palju ja elu selleks liig lühike, et neist kõigini jõuda ning valikute tegemine paratamatu, sest end ainult lugema unustades on paraku oht, et reaalne elu ise vaikselt-märkamatult meist samaaegselt mööda libiseb....iseenda jaoks aga arvan loetu üsna olulise olevat kasvõi omaenda maailmanägemuse ja mõõdupuude kujunemisel ning maailma ja selles toimuva lahtimõtestamisel....nii et jätkake aga, on ka ometi delfist siis miskit lugeda kõige muu jahumise kõrval!!!!!

lugeja- ikka ei meelita lugema. tundmatu autor, veider pealkiri. raamat kurjusest- no mida veel. kui peksmist tahan vaadata, vaatan telekast pigem mingit odavat actionit, sellel on ka kindlasti mingi moraalike juures.

.

to: lugeja ja kõik teised lugejad

Oma kogemusest tean, et suvalisele inimesele mingit raamatut/etendust/filmi soovitada on üsna tänamatu töö. See, mis mind erutab-ülendab ja mõtlema paneb, võib teise inimese üsna külmaks jätta. Inimesed mõtlevad ja tunnevad väga erinevalt, samuti loeb see, milline elukogemus kellelgi on, milline hingeseisund parajasti valitseb ja palju muud. Hiljuti sain sügava elamuse Coelho "Alkeemikut" lugedes. Ühe kommenteerija aga oli sama raamat täiesti külmaks jätnud. Arvan, et kui oleksin seda raamatut lugenud 15 aastat varem, ei oleks ma seda mõistnud nii nagu oma praeguse elukogemuse juures. Raamat sattus mulle pihku juhuslikult. Siis kuulsin, et see on "moeraamat", mida praegu kõik loevad ja kommenteerivad. Siis on see ju lihtsalt tore! Olen pannud tähele, et kui mul on elus mingi probleem, satub mulle nagu juhuslikult kätte raamat, millest leian endale õigeid vastuseid ja kinnitusi omaenese mõtetele. Nii oli ka selle raamatuga. Aga edaspidi soovitan midagi ainult inimesele, kellest tean, et tal on minuga ühine lugemismaitse. Arvan, et selles foorumis pikalt raamatute ja lugemise üle arutlema hakata ma ei soovi, sest see ei huvita kuigi paljusid. Kes seda põhjalikult-pidevalt teha soovivad, võiksid liituda mingi raamatuklubiga.

-

olen Riinuga 100 % nõus- raamatut on mõtet soovitada ainult inimesele, keda väga hästi tunned. nagu näha, ei vii siin lugemise üle arutlemine eriti kuhugi.

ükski arutelu ei vii teid kedagi tegelikult kuhugi, aga mõnikord me ikka tahame rääkida...
KURJUSEST veel - soovitan seda lugeda nendel inimestel, kellel on olnud halb kogemus vägivallaga, millest on jäänud hinge abituse tunne. See raamat annab tohutult elutahet ja jõudu, action seda mulle küll ei anna, aga loomulikult on suhe individuaalne.
Siinne teema on raamat, eks ta on ka mingil tasemel ühendus raamatusõpradele, muidu ju siia ei klõpsaks.

Kurjuse teemal juureldes soovitaksin kindlasti pigem eelpoolnimetatud "Kurjust" (mulle väga meeldis!), selle asemel, et telekast nn odavat actionit vaadata, kus mr Seagal kõik "pahad" pikali köhib... Kindlasti on sellel moraalike juures! Aga veidi teiselaadsem, kui heas raamatus. Ja *headuse* lahtimõtestamiseõigus on õnneks ikkagi igaühe isiklik teema.
Kurjusest veel - nt Jonas Gardelli "Koomiku lapsepõlv" raputas mu nii läbi, et loetust tekkinud masendus kestis nädalaid peale raamatu lõppu, sellegipoolest nimetaksin seda üheks oma lemmikutest :)

ISAND Incontinentia?